Tšaitja
Tšaitja (sanskriti keeles caitya ‘pühapaik’; paali keeles cetiya; tiibeti keeles mchod rten; hiina keeles ⽀提 zhiti; jaapani keeles shitai) oli budismis algupäraselt Buddha või mõne teise auväärse isiku säilmete hoidmiseks ja nende austamiseks rajatud ehitis või ehitiste kompleks.
Laiemas tähenduses on tšaitja tempel või pühakoht üldse, kuna säilmete hoidmiseks püstitatud ehitise nimetuseks kitsamas mõttes sai stuupa.
Kitsamas mõttes on tšaitja palvesaal budistlikus või hinduistlikus templikompleksis. Sageli kuulus kaljusse raiutud tšaitja koobaskloostri (vihaara) juurde. Laiemalt võib see sõna tähistada muud pühaks peetavat objekti, näiteks allikat, metsatukka või koobast[1].
Erilisteks kohtadeks on budistide jaoks Buddhaga seotud neli suurt pühapaika (sanskriti keeles mahācaitya):
- sünnipaik Lumbinī,
- virgumispaik Bodhgayā,
- esimese jutluse paik Sārnāth ja
- parinirvaana paik Kušinagara.
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Kunstileksikon. Eesti Klassikakirjastus, 2001
Välislingid
muudaVidushie Shriya. Evolution and Development of Chaitya Halls