Paali keel

Paali (Pāḷi, Pali) ehk Maaghadhi (Pali: Māgadhī) keel kuulub indoeuroopa keelkonna indoiraani keelerühma. Pāli keel on lähedalt seotud vana indoaarja ja sanskriti dialektidega, kuid otseselt ei pärine kummasti neist. Paali keel oli nüüdisajal Bihāri aladel asunud Maghada kuningriigi riigikeeleks. Tänapäeval on paali keel theravaada budismi ametlik keel, kuna Tipiṭaka ehk Paali kaanon (Buddha õpetuste ainsana säilinud täielik kogumik) on kirja pandud just paali keeles.

Kommentaaruimite kohaselt rääkis Buddha kaanoni keelt, mis on algkeel (mūla-bāsā = mūla ‘juur’, bhāsā ‘keel’), milleks oli Māgadhī.

Kuigi Indias asub väike küla kus paali keel on kasutatav igapäevakeelena, on paali keel surnud keel. Paali keel pärineb India poolsaarelt kuid tänapäeval on paali keele peamisteks õppimiskeskusteks Birma, Sri Lanka, Tai, Laos ja Kambodža.

Sisukord

Tähestik

Paali keel pandi algselt kirja kirikonsonant-vokaalses kirjas, millel on omakorda eri variatsioone, kuid tänapäeval on kasutusel ka ladina tähestik. Kirjutamine ja lugemine käib paali keeles vasakult paremale. Paali keele ladina tähestikus on mitu ebaharilikku kirjatähte, mida eesti keeles ei leidu. Täishäälikutest ā, ī, ū ning konsonantidest ṁ, kh, gh, ṅ, ch, jh, ñ, ṭ, ṭh, ḍ, ḍh, ṇ, th, dh, ph, bh ja ḷ.

Käänamine

Paali keeles on kokku 8 käänet: nominatiiv, vokatiiv, akusatiiv, instrumentaal, ablatiiv, daativ, genitiiv ja lokatiiv. Sõnade sugu oleneb sõna lõpust.

A-lõpulised sõnad

Sõnad, mis lõpevad a-tähega, on kas meessoost või kesksoost. Meessoost ja kesksoost sõnade vormid erinevad vaid nominatiivis, vokatiivis ja akusatiivis.

	Meessoost (loka- "maailm")		Kesksoost (yāna- "tõld")
	Ainsus	Mitmus	Ainsus	Mitmus
Nominatiiv	loko	lokā	yānaṁ	yānāni
Vokatiiv	loka
Akusatiiv	lokaṁ	loke
Instrumentaal	lokena	lokehi	yānena	yānehi
Ablatiiv	lokā (lokamhā, lokasmā; lokato)		yānā (yānamhā, yānasmā; yānato)
Daativ	lokassa (lokāya)	lokānaṁ	yānassa (yānāya)	yānānaṁ
Genitiiv	lokassa		yānassa
Lokatiiv	loke (lokasmiṁ)	lokesu	yāne (yānasmiṁ)	yānesu

Ā-lõpulised sõnad

Ā-lõpulised sõnad on üldjuhul naissoost.

	Naissoost (kathā- "jutt, lugu")
	Ainsus	Mitmus
Nominatiiv	kathā	kathāyo
Vokatiiv	kathe
Akusatiiv	kathaṁ
Instrumentaal	kathāya	kathāhi
Ablatiiv
Daativ		kathānaṁ
Genitiiv
Lokatiiv	kathāya, kathāyaṁ	kathāsu

I- ja u-lõpulised sõnad

I- ja u-lõpulised sõnad on kas meessoost või kesksoost ja nad erinevad ainult nominatiivis ja akusatiivis ning vokatiiv on sama mis nimetav kääne.

	Meessoost (isi- "prohvet")		Kesksoost (akkhi- "tuli")
	Ainsus	Mitmus	Ainsus	Mitmus
Nominatiiv	isi	isayo, isī	akkhi, akkhiṁ	akkhī, akkhīni
Vokatiiv
Akusatiiv	isiṁ
Instrumentaal	isinā	isihi, isīhi	akkhinā	akkhihi, akkhīhi
Ablatiiv	isinā, isito		akkhinā, akkhito
Daativ	isino	isinaṁ, isīnaṁ	akkhino	akkhinaṁ, akkhīnaṁ
Genitiiv	isissa, isino		akkhissa, akkhino
Lokatiiv	isismiṁ	isisu, isīsu	akkhismiṁ	akkhisu, akkhīsu

	Meessoost (bhikkhu- "munk")		Kesksoost (cakkhu- "silm")
	Ainsus	Mitmus	Ainsus	Mitmus
Nominatiiv	bhikkhu	bhikkhavo, bhikkhū	cakkhu, cakkhuṁ	cakkhūni
Vokatiiv
Akusatiiv	bhikkhuṁ
Instrumentaal	bhikkhunā	bhikkhūhi	cakkhunā	cakkhūhi
Ablatiiv
Daativ	bhikkhuno	bhikkhūnaṁ	cakkhuno	cakkhūnaṁ
Genitiiv	bhikkhussa, bhikkhuno	bhikkhūnaṁ, bhikkhunnaṁ	cakkhussa, cakkhuno	cakkhūnaṁ, cakkhunnaṁ
Lokatiiv	bhikkhusmiṁ	bhikkhūsu	cakkhusmiṁ	cakkhūsu

Keelenäited

Eesti keel	Paali keel
Tere!	He!
Tere hommikust!	Suppabhātaṃ!
Vabandust	Sokaṭṭa!
Head ööd!	Suppanisā!
Kuidas sul läheb?	Tumha kathaṃ assī?
Mul läheb hästi, tänan.	Sukhuma, thometi.
Head aega!	Subhaṃ bhavatu!

Arvsõnad

1 – eka

2 – dvi

3 – ti

4 – catu

5 – pañca

6 – cha

7 – satta

8 – aṭṭha

9 – nava

10 – dasa

Huvitavat

• Paali keeles on kirja pandud theravaada budismi koolkonna pühakiri Tipitaka ehk paali kaanon.
• Sõna pāli ("rida", "liin", "norm") tähendab eelkõige Tipitaka teksti ehk Buddha originaalõpetust.
• Paali keel on tihedalt seotud ja suurel määral sarnane sanskriti keelega. Paali keel on grammatika poolest sanskriti keelest lihtsam ja sõnakujud enamasti mõnevõrra erinevad.