Paali keel
See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2015) |
Artikli neutraalsus on vaidlustatud! |
Paali (pāḷi, Pali) ehk Maaghadhi (paali: Māgadhī) keel kuulub indoeuroopa keelkonna indoiraani keelerühma. Paali keel on seotud vana indoaarja ja sanskriti dialektidega, kuid otseselt ei pärine kummasti neist.[1] Paali keel oli nüüdisajal Bihāri aladel asunud Maghada kuningriigi riigikeeleks. Tänapäeval on paali keel theravaada budismi ametlik keel, kuna Tipiṭaka ehk Paali kaanon, mis on Buddha õpetuste ainsana säilinud täielik kogumik, on kirja pandud just paali keeles.
Kommentaariumide kohaselt rääkis Buddha kaanoni keelt, mis on algkeel (mūla-bāsā = mūla ‘juur’, bhāsā ‘keel’) ehk Māgadhī, st paali keel. [2] Enamik Sri Lankal elavaid buda munke on suutelised paali keelt täiesti vabalt rääkima.
Tänapäeva keeleuurijate arvates võis paali keel kujuneda magadhi keele ja teiste I aastatuhande teise poole e.m.a praakritite baasil. Ašoka-järgses Indias võis paali keel mingil määral olla üldkasutatava ametliku keele staatuses.[3] Paali keel pärineb India poolsaarelt kuid tänapäeval on paali keele peamisteks õppimiskeskusteks Birma, Sri Lanka, Tai, Laos ja Kambodža.[4][5]
TähestikRedigeeri
Paali keel pandi algselt kirja kirikonsonant-vokaalses kirjas, millel on omakorda eri variatsioone, kuid tänapäeval on kasutusel ka ladina tähestik. Kirjutamine ja lugemine käib paali keeles vasakult paremale. Paali keele ladina tähestikus on mitu ebaharilikku kirjatähte, mida eesti keeles ei leidu. Täishäälikutest ā, ī, ū ning konsonantidest ṁ, kh, gh, ṅ, ch, jh, ñ, ṭ, ṭh, ḍ, ḍh, ṇ, th, dh, ph, bh ja ḷ.[6]
KäänamineRedigeeri
Paali keeles on kokku 8 käänet: nominatiiv, vokatiiv, akusatiiv, instrumentaal, ablatiiv, daativ, genitiiv ja lokatiiv. Sõnade sugu oleneb sõna lõpust.[4]
A-lõpulised sõnadRedigeeri
Sõnad, mis lõpevad a-tähega, on kas meessoost või kesksoost. Meessoost ja kesksoost sõnade vormid erinevad vaid nominatiivis, vokatiivis ja akusatiivis.
| Meessoost (loka- "maailm") | Kesksoost (yāna- "tõld") | |||
|---|---|---|---|---|
| Ainsus | Mitmus | Ainsus | Mitmus | |
| Nominatiiv | loko | lokā | yānaṁ | yānāni |
| Vokatiiv | loka | |||
| Akusatiiv | lokaṁ | loke | ||
| Instrumentaal | lokena | lokehi | yānena | yānehi |
| Ablatiiv | lokā (lokamhā, lokasmā; lokato) | yānā (yānamhā, yānasmā; yānato) | ||
| Daativ | lokassa (lokāya) | lokānaṁ | yānassa (yānāya) | yānānaṁ |
| Genitiiv | lokassa | yānassa | ||
| Lokatiiv | loke (lokasmiṁ) | lokesu | yāne (yānasmiṁ) | yānesu |
Ā-lõpulised sõnadRedigeeri
Ā-lõpulised sõnad on üldjuhul naissoost.
| Naissoost (kathā- "jutt, lugu") | ||
|---|---|---|
| Ainsus | Mitmus | |
| Nominatiiv | kathā | kathāyo |
| Vokatiiv | kathe | |
| Akusatiiv | kathaṁ | |
| Instrumentaal | kathāya | kathāhi |
| Ablatiiv | ||
| Daativ | kathānaṁ | |
| Genitiiv | ||
| Lokatiiv | kathāya, kathāyaṁ | kathāsu |
I- ja u-lõpulised sõnadRedigeeri
I- ja u-lõpulised sõnad on kas meessoost või kesksoost ja nad erinevad ainult nominatiivis ja akusatiivis ning vokatiiv on sama mis nimetav kääne.
| Meessoost (isi- "prohvet") | Kesksoost (akkhi- "tuli") | |||
|---|---|---|---|---|
| Ainsus | Mitmus | Ainsus | Mitmus | |
| Nominatiiv | isi | isayo, isī | akkhi, akkhiṁ | akkhī, akkhīni |
| Vokatiiv | ||||
| Akusatiiv | isiṁ | |||
| Instrumentaal | isinā | isihi, isīhi | akkhinā | akkhihi, akkhīhi |
| Ablatiiv | isinā, isito | akkhinā, akkhito | ||
| Daativ | isino | isinaṁ, isīnaṁ | akkhino | akkhinaṁ, akkhīnaṁ |
| Genitiiv | isissa, isino | akkhissa, akkhino | ||
| Lokatiiv | isismiṁ | isisu, isīsu | akkhismiṁ | akkhisu, akkhīsu |
| Meessoost (bhikkhu- "munk") | Kesksoost (cakkhu- "silm") | |||
|---|---|---|---|---|
| Ainsus | Mitmus | Ainsus | Mitmus | |
| Nominatiiv | bhikkhu | bhikkhavo, bhikkhū | cakkhu, cakkhuṁ | cakkhūni |
| Vokatiiv | ||||
| Akusatiiv | bhikkhuṁ | |||
| Instrumentaal | bhikkhunā | bhikkhūhi | cakkhunā | cakkhūhi |
| Ablatiiv | ||||
| Daativ | bhikkhuno | bhikkhūnaṁ | cakkhuno | cakkhūnaṁ |
| Genitiiv | bhikkhussa, bhikkhuno | bhikkhūnaṁ, bhikkhunnaṁ | cakkhussa, cakkhuno | cakkhūnaṁ, cakkhunnaṁ |
| Lokatiiv | bhikkhusmiṁ | bhikkhūsu | cakkhusmiṁ | cakkhūsu |
KeelenäitedRedigeeri
| Eesti keel | Paali keel |
|---|---|
| Tere! | He! |
| Tere hommikust! | Suppabhātaṃ! |
| Vabandust | Sokaṭṭa! |
| Head ööd! | Suppanisā! |
| Kuidas sul läheb? | Tumha kathaṃ assī? |
| Mul läheb hästi, tänan. | Sukhuma, thometi. |
| Head aega! | Subhaṃ bhavatu! |
ArvsõnadRedigeeri
1 – eka
2 – dvi
3 – ti
4 – catu
5 – pañca
6 – cha
7 – satta
8 – aṭṭha
9 – nava
10 – dasa
HuvitavatRedigeeri
- Paali keeles on kirja pandud theravaada budismi koolkonna pühakiri Tipitaka ehk paali kaanon.[9]
- Sõna pāli ("rida", "liin", "norm") tähendab eelkõige Tipitaka teksti ehk Buddha originaalõpetust.[10]
- Paali keel on tihedalt seotud ja suurel määral sarnane sanskriti keelega. Paali keel on grammatika poolest sanskriti keelest lihtsam ja sõnakujud enamasti mõnevõrra erinevad.[9]
ViitedRedigeeri
- ↑ "Encyclopedia Britannica".
- ↑ K. R. NORMAN (1983). PALI LITERATURE. A HISTORY OF INDIAN LITERATURE.
- ↑ https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Paali_keel
- ↑ 4,0 4,1 "Pali language".
- ↑ "Ethnologue".
- ↑ "Omniglot".
- ↑ "Wikibooks: paali keel".
- ↑ "Inglise-paali sõnastik".
- ↑ 9,0 9,1 "Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia".
- ↑ T.W. Rhys Davids ja William Stede, Pāli-English Dictionary, London: PTS, lk. 1038.