Ilmakaared

(Ümber suunatud leheküljelt Ilmakaar)

Ilmakaared on suunad, mille abil saab orienteeruda looduses või kaardil.

Ilmakaared eesti keeles
Kompass
Ilmakaared eesti ja soome keeles

Enamikus maailma keeltes on originaalsed sõnad ainult nelja põhiilmakaare tähistamiseks: põhi, ida, lõuna, lääs, mille vahele jääb hulk liitnimedega vahekaari. Näiteks põhiilmakaared põhi (inglise north või saksa Nord), ida (east või Ost), lõuna (south või Süd), lääs (west või West) ja vaheilmakaared: NE või NO, SE või SO, SW, NW. Erandeiks on näiteks eesti, soome, vepsa, liivi, vadja ja bretooni keel, kus on kasutusel kaheksa erinimelist ilmakaart.[viide?]

Eesti keeles

muuda

Teistes keeltes

muuda

Soome: pohjoinen (N), koillinen (NE), itä (E), kaakko (SE), etelä (S), lounas (SW), länsi (W), luode (NW).

Vepsa: pohjoine (N), homendezbok (NE), päivnouzm (E), longibok (SE), suvi (S), ehtbok (SW), päivlaskm (W), öbok (NW).

Liivi: púoi (N), ida (NE), uomug, tuulena maagor (E), lõõnag või lüünag (SE), jedāl (S), lānš või läntš (SW), vest, ka ūdag, tuulena vežgor (W), lúod (NW).

Vadja: põhja (N), cirre (NE), itä (E), kaakko (SE), lõunaz (S), etelä (SW), länsi (W), luvvõ (NW).

Eesti-, soome-, vepsa-, vadja- ja liivikeelsete ilmakaarte nimetuste kõrvutamine lubab saada mõninga ettekujutuse muistse Läänemere ja Vienamere (Valge mere) peamistest laevateedest.

Praegu kasutatavad eestikeelsed ilmakaarte nimetused on paika pandud Eesti Kirjanduse Seltsi 1910. aastal ilmunud trükises "Maateaduse-sõnad".

Lääne-Euroopas kasutavad tänapäevani muistseid vahekaari bretoonid: Norzh (N), Biz (NE), Reter (E), Gevred (SE), Su (S), Mervent (SW), Kornôg (W), Gwalarn (NW).

Ilmakaarte vasteks võib pidada ka Vahemere maade tuulesuundi, kuna laevanduses on nad vastastikku asendatavad.[viide?]

Vana-Kreeka: Boreas (N), Kaikias (NE), Euros (E), Apeliotes (SE), Notos (S), Lips (SW), Zephyros (W), Skiron (NW).

Vana-Rooma: Aquilo (N), Caurus (NE), Eurus (E), Volturnus (SE), Auster (S), Africus (SW), Favonius (W), Thrascius (NW).

muuda
 
Tuulteroosi kujutis portugali kartograafi Pedro Reineli kaardil (1504)

Navigatsioonis kasutatakse 32 traditsioonilist põhi- ja vahekaart mõistega rumb[1]: N (Noord), NNNO, NNO, ONNO, NO, NONO, ONO, OONO, O (Oost), OOZO, OZO, ZOZO, ZO, OZZO, ZZO, ZZZO, Z (Zuid), ZZZW, ZZW, WZZW, ZW, ZWZW, WZW, WWZW, W (West), WWWN, WNW, NWNW, NW, WNNW, NNW, NNNW, N, iga jaotise väärtus 11,25 kraadi.

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
 
Antiik