Mitte segi ajada basiilikuga

Basiilika (kreeka stoa basilikē 'kuninglik koda') on pikliku põhiplaaniga samba- või piilariridadega löövideks jaotatud hoone tüüp, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja niipalju kõrgem, et saab valgust külglöövide katustest kõrgemal asuvaist aknaist, mis moodustavad akenderea ehk valgmiku. Juhul, kui need aknad puuduvad, on tegemist pseudobasiilikaga.

Salzburgi toomkirik järgib algse basiilika konstruktsioone
Niguliste kirik Tallinnas on hoone tüübilt basiilika
Basiilika põhiplaan
Basiilika San Piero a Grado Pisa lähedal, 10. saj

Antiikbasiilika

muuda

Vana-Kreekas oli basiilika basileuse valitsushoone. Vana-Roomas kasutati basiilikat kohtu- ja turuhoonete juures. Antiikbasiilika ühes otsas paiknes portikus ja teises apsiid, kus asus kohtuniku iste või jumala kuju.

Vanim säilinud basiilika on Rooma Basilica Porcia (184 eKr).

Kirikubasiilika

muuda

Rooma basiilikad said varakristlaste kogunemiskohtadeks. Hiljem muutus see hoonetüüp kirikute arhitektuuris valdavaks. Eriti suurejoonelised olid keskaegsed romaani ja gooti basiilikad.

Tüüpilises kirikubasiilikas asuvad apsiidi ja pikihoone vahel kooriruum ja risthoone ehk transept. Rist- ja pikihoone ristumiskohas moodustuva nelitise kohal asub kesktorn.

Vaata ka

muuda

Välislingid

muuda