Pseudobasiilika

Pseudobasiilika on mitmelöövilise basiilika ja kodakiriku vahepealne kirikutüüp, kus kesklööv on külglöövidest kõrgem, aga puuduvad basiilikale iseloomulikud valgmikuaknad. Mõistet kasutatakse ainult selliste sakraalehitiste kohta, mille katuseliigendus on basiilikale iseloomulik[1] - kesklöövi katab viilkatus ja külglööve pultkatused ning nende vahele jääb akendeta seinariba.

Pseudobasiilika ristlõike skeemil on näha kõrgem kesklööv ja kesklöövi ning külglööve katvad eraldi katused
Romaani empoor-pseudobasiilika läbilõige. Notre-Dame-du-Port (Clermont-Ferrand) Viollet-le-Duci joonistusel 19. sajandi keskpaigast
Maarja Taevamineku kirik Königshofenis Baieris
Hradec Králové Püha Vaimu katedraal Tšehhis
Ciechanówi Maarja Sündimise kirik Poolas

Kirjanduses võidakse vahel nimetada pseudobasiilikaks ka astmeskirikut, hilisgooti kodakiriku erivormi, mille kolme löövi katab ühine viilkatus.

Võrdlus teiste kirikutüüpidegaRedigeeri

AjaloostRedigeeri

RomaanikasRedigeeri

Saksamaal Vestfaalis kujunes hilisromaanikas kohalik ehituskoolkond, mille kirikud olid seotud süsteemis toevaheldusega ja ristroidvõlvidega hooned külglöövidest kõrgema kesklööviga. Varaseim näide seda tüüpi kirikust on Münsteri Püha Ludgeri kirik, millele järgnesid teised temasarnased (tänapäevaks on enamus ümber ehitatud). Algsel kujul on säilinud kirikud Billerbeckis ja Legdenis.

GootikasRedigeeri

Kolmeosalise katusega pseudobasiilikad on gootikas mõnevõrra haruldasemad, kuid neid esineb siiski Saksamaal, Madalmaades, Tšehhis ja Poolas. Vahel pole kesklöövi ja külglöövide katused eraldatud muuga kui vaid väikese järguga, nagu Görlitzi Peetruse ja Pauluse kirikul.[2]

ErijuhtumidRedigeeri

Pseudobasiilika erivorm on Hispaaniale iseloomulik kirikutüüp, kus kesklööv on vaid veidi kõrgem külglöövidest nagu astmeskirikul, kuid kesklöövi seina kõige kõrgemas osas on igas võlvikus väike ümaraken, nagu Barcelona katedraalis ja Santa María de la Mari kirikus. Päris basiilikast eristab seda tüüpi selgelt eristatava valgmikukorruse puudumine siseruumi liigenduses[3].

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Kunstileksikon. Eesti Klassikakirjastus, 2001
  2. Staffelhalle. - de-academic.com
  3. Staffelhalle. - de-academic.com