Gooti kunst

(Ümber suunatud leheküljelt Gooti stiil)

Gooti kunst ehk gootika, ka gooti stiil on kunstistiil keskaja Lääne-Euroopas. See järgnes ajaliselt romaanikale ja oli valdav 12. sajandist kuni 16. sajandi alguseni, perioodi alguse ja lõpu määratlemisel on paikkondlikke iseärasusi Euroopa eri piirkondades. Gootikale järgnes renessansskunst, mis mõnel maal arenes paralleelselt hilisgootikaga.

Salisbury katedraali võlvid
Pariisi Jumalaema kiriku roosaken

Gootikat iseloomustavateks joonteks arhitektuuris on teravkaare ja võlviroietele toetuvate teravkaarsete ristvõlvide kasutamine. Et teravkaar võimaldab erinevalt ümarkaarest katta eri laiusega sildeavasid sama kõrgusega kaartega ja teravkaare külgsuunaline jõud tugedele on väiksem, iseloomustavad gootikat kõrged suurte akende ja suhteliselt õhukeste seintega sakraalhooned, kus ehitise raskus kantakse tugikaarte vahendusel teistele ehituseosadele ja tugipiilaritele. Nii ehitusplastikat kui ka muu otstarbega skulptuuri iseloomustab gooti kunstis ajas kasvav loodusläheduse taotlus.

Nimetus muuda

Termin pärineb Giorgio Vasarilt, kes kasutas seda alavääristavas tähenduses renessansieelse arhitektuuri kui millegi metsiku ja barbaarse kohta ja see tuleneb Itaaliat pärast Rooma keisririigi hävimist asustanud gootide hõimu nimetusest. 19. sajandi jooksul laienes mõiste stiilinimetusena gooti arhitektuuriga samal ajaperioodil loodud skulptuurile ja maalikunstile. Kõige täpsemalt ongi gootika iseloomulikud tunnused piiritletud arhitektuuris, samas kui ülejäänud kunstiliikides on gootika nimetus omistatud palju subjektiivsemalt.

Ajalugu muuda

 
Pariisi Jumalaema kirik
 
Tellisgootika näide Toruni raekoda (Poolas)

Gooti arhitektuur kujunes 12. sajandi esimesel poolel Île-de-France'i piirkonnas, mõned käsitlused dateerivad selle täpselt aastasse 1144, mil Prantsusmaal pühitseti sisse Saint-Denis' kloostri kiriku kooriruum. Teised Prantsusmaa piirkonnad, samuti Inglismaa võtsid uue stiili vastu 12. sajandi lõpuks. Itaalias hakkas see levima 13. sajandi alguses, Saksamaal pääses mõjule 13. sajandi teisel poolel, Eestis ja Lätis aga alles umbes aastal 1300. Põhja pool Alpe valitses gooti kunst kauem kui Itaalias, kestes 16. sajandi esimese pooleni.

Sarnaselt romaanikaga kuulusid ka gooti kunstiperioodi tähtsaimad ehitised katoliikliku Euroopa sakraalarhitektuuri hulka. Gooti katedraal kujutas endast tervikkunstiteost, mis hõlmas skulptuuri, vitraažikunsti, metallikunsti, kullassepatööd ja dekoratiivkunste ning ühtlasi mõjutas nende edasist arengut. Ilmalik gooti arhitektuur hõlmas eriti linnades aadlielamute kõrval mitmesuguseid avalikke hooneid nagu raekojad ja gildihooned.

Periodiseering muuda

Gooti arhitektuuris eristatakse kolme stiilifaasi, mis ilmusid eri piirkondades eri aegadel ning arenesid sageli üksteisest lahus.

Mõnedes piirkondades, näiteks Inglismaal, Tšehhis ja Valgevenes, ei loobutud renessanss-stiili ilmudes gootika ehituspõhimõtetest, vaid püüti üksikuid renessansi elemente ettevaatlikult lansseerides gooti arhitektuuri uuele tasemele arendada. Iseloomulikud näited neist omapärastest segastiilidest on tuudorstiil Inglismaal , Portugalis manuelism ja Hispaanias Isabella gootika, hilisgooti ehitised Tšehhi ning Valgevene gooti arhitektuuris.

Gooti arhitektuur muuda

  Pikemalt artiklis Gooti arhitektuur

Gooti arhitektuur on insenertehnilise väljakutse tulemus, vastus küsimusele, kuidas ehitada kivilagesid, mis lähevad üha laiemaks ja kõrgemaks. Lahenduseks oli teravkaare ja sammastele toetavate kiviribide kasutuselevõtt.

On avaldatud arvamust, et gootika põhialuseks võetud teravkaarmotiiv võeti 12. sajandil Püha Haua vabastamiseks korraldatud ristisõdade käigus üle Lähis-Idast – samas ei ole see kindel. Igatahes jõudis gootika pärast teravkaarmotiivi kasutuselevõtu algust vaid mõnekümne aastaga kaunite ja tehniliselt keerukate kõrgvormideni, mida kasutati mitmes Euroopa katedraalis.

Kui varakeskaegsetel kirikutel olid enamasti puukatused, ehitati romaani kirikutele juba ka kivikatuseid; kirikute seinad olid piisavalt paksud, et vastata ümarkaarte ja ristvõlvide poolt väljapoole suunatud survele. Alates 1100. aastast hakkasid ehitusmeistrid välja tulema lahendustega, mis võimaldasid katuse raskust paremini jaotada. Nad võtsid kasutusele teravkaare, mis avaldas seintele ümarkaartest väiksemat külgsurvet. 13. sajandil võeti kasutusele tellisgootika.

Regionaalsed stiilid arhitektuuris muuda

Kuigi gootika levis üle Euroopa, olid sel igas piirkonnas oma iseärasused, mis mõnikord ületasid ka stiilipiirid (nagu gooti elementide ülevõtmine renessansskavatistesse). Osa erinevusi tulenes kindlatest meistritest ja meisterkondadest, kes tegutsesid ühes piirkonnas.

Prantsusmaa muuda

Prantsusmaa gooti kirikute, kuid ka Prantsusmaa stiilist mõjutatud kirikute puhul Belgias ja Saksamaal, on iseärasuseks nende suur kõrgus ja tugev vertikaalne tendents kujunduses. Kui võrrelda Prantsusmaa katedraale Inglismaa omadega, torkab ühtlaselt silma Prantsusmaa gooti ehitiste kompaktsus, transept ja külgkabelid eenduvad vaid kergelt, mitte tugevalt. Läänefassaadid mõjuvad terviklikult, reeglina on neil kaks suurt läänetorni ja kolm silmatorkavalt kujundatud portaali, läänefassaadil asetsevad roosaknad portaalide kohal. Mõnikord on lisatud tornid ka transeptide otstesse. Koorilõpmik on hulknurkne, seda ümbritseb kooriümbriskäik samamoodi hulknurksete kabelipärjakabelitega.[1]

Näiteid:

V. Vaga eristab Prantsusmaa gootikas kuut koolkonda: Île-de-France'i, Normandia, Champagne'i, Burgundia, Lõuna-Prantsusmaa ja Anjou koolkonnad.

Lõuna-Prantsusmaa gootikat iseloomustab transepti puudumine, vahetevahel puuduvad ka külglöövid, näiteks Albi katedraalil. Burgundia koolkond oli eriti varasemal perioodil tugevalt mõjutatud tsistertslaste ehitustraditsioonist. Anjou koolkonnale iseloomulikud domikaalvõlvid on Vestfaali vahendusel jõudnud ka Eesti gooti arhitektuuri.[2]

Inglismaal muuda

Inglismaale levis gootika 12. sajandi lõpus Normandia arhitektuuri vahendusel. Esimeseks gooti stiilis ehitiseks sai Canterbury katedraali uus kooriruum.

Inglismaa katedraalide silmatorkavaks eritunnuseks on nende väga suur pikkus võrreldes laiusega. Siseruumi kujunduses on iseloomulik horisontaalse rütmi suurem rõhutamine võrreldes vertikaalsega. Stiililiselt on Inglismaa suured katedraalid võrreldes Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia katedraalidega sageli väga eklektilise kujundusega, ehitise iga osa võib olla ehitatud eri perioodil ja eri stiilis ilma igasuguse püüdeta luua ühtset tervikut – Salisbury katedraal on seal küll üheks erandiks. Inglismaa katedraalide transeptid eenduvad tugevalt külgsuunas, vahel on neid isegi kaks, lisaks hilisemal ajal kiriku külge juurdeehitistena püstitatud kapiitlisaalid (Chapter house) ja Maarja kabelid (Lady Chapel). Läänefassaadi kujunduses pole uste kujundus nii silmapaistev ja keskne kui Prantsusmaal, tavaline on koguduse jaoks ette nähtud sissepääs külgportaalist. Lääneaken on tavaliselt suur, kuid mitte kunagi roosakna kujuga, roosaknaid leidub vaid transeptide viiludel. Lääneportaalil võib olla kaks läänetorni nagu Prantsusmaa katedraalidel, kuid läänefassaad võib olla ka üldse tornideta. Küll aga on Inglismaa katedraalide puhul tavaline suur nelitistorn, mis võib olla kroonitud ka terava koonuskatusega. Äratuntavalt inglispärase stiili tunnus on nelinurkne koorilõpmik, kuid on võimalikud ka hoopis erinevad kujud. Nii siseruumis kui ka välisseinal iseloomustab Inglismaa katedraale rohke raiddekoor, eriti kapiteelidel.[3]

Näiteid:

Saksamaal, Poolas ja Tšehhi aladel muuda

Saksamaa, Poola ja Böömimaa romaanika oli massiivne, raskepärane ja mooduliline. Sama tendents on äratuntav ka nende maade gootikas, nii on kirikutornid ja tornikiivrid sageli väga suured ja kõrged. Mõnikord on ehitiste puhul näha, et plaanitud suurust pole jõutud lõpuni ehitada. Üldjoontes jälgib Saksamaa ja Tšehhi gooti arhitektuur Prantsusmaa gootika malli, kuid tornid on oluliselt kõrgemad ja tornikiiver on sageli kujundatud ažuurse raidkivipitsist võrgustikuna, mida ei leia mujal maades. Tornide massiivsus laseb nähtaval läänefassaadil mõjuda kitsa ja kokkusurutuna. Saksamaa ja Tšehhi katedraalide transeptid ei eendu tugevasti ja transept võib üldse puududa. Katedraalide siseruum on üldiselt avar ja avatud, isegi juhul kui katedraali kujundus järgib Prantsusmaa mudelit, nagu Kölni katedraali puhul, aga väga levinud on neis piirkondades ka valgmikuta kodakiriku tüüp, mida mõned arhitektuuriloolased on tõlgendanud Prantsusmaa gootika saksapärase erivormina (Sondergotik).[4]

Näiteid:

Poolas ja Põhja-Saksamaal kujunes välja eripärane tellisgootika, kus arhitektuurilised ornamendid kujundati glasuuritud ja värvilistest liht- ja vormitellistest. Vormitellistest kaunistuste kõrval esines ka lihtsat ehitusstiili – eriti Poola gooti arhitektuuris on dekoor vahetevahel hoopis kõrvale jäetud ja hoone on nii väljast kui ka seest lakoonilise ja kaine kujundusega.

Näiteid:

Itaalias muuda

Hispaanias muuda

Valgevene aladel muuda

Valgevene aladele jõudis gooti stiil suhteliselt hilja ja andis seal kohalike arhitektuuristiilidega segunedes tulemuseks erilise valgevene gootika.

Gooti skulptuur muuda

Skulptuure kohtab gootikas peamiselt kirikute välisseinte, eriti lääneportaali kaunistusena. Kiviskulptuurid kujutasid enamasti pühakuid ja piiblistseene. Gooti skulptuuridele on iseloomulik figuuride eraldatus üksteisest, mis võimaldab neid käsitleda ka arhitektuurist sõltumatult. Valitsev materjal monumentaalskulptuuris oli kivi. Märkimisväärsed näited gooti monumentaalskulptuurist on näiteks Chartresi katedraali lääneportaali veel üleminekustiililiku suletud vormiga skulptuurid, Pariisi Jumalaema kiriku põhjapoolse lääneportaali (Portail de la Vierge) skulptuurid, Amiensi katedraali lääneportaali skulptuurid ning Reimsi katedraali Maarja ja Eliisabet (nn Külastusgrupp). 13. sajandist pärinev Bambergi ratsanik on esimene ümarplastiline ratsakuju Euroopa kunstis pärast antiikaega.

Gooti maalikunst muuda

Gooti katedraalides oli seinapinda vähe, nii et seinamaalide asemel hakati tegema rohkem tahvelmaale. Suured aknad soodustasid vitraaži viljelemist.

Kõrgel tasemel oli miniatuur ja raamatute illumineerimine, kunstnikest on nimeliselt teada Jean Pucelle ja Jean le Noir, vennad Limbourgid ja Jacquemart de Hesdin.

Itaalias tekkis Giotto di Bondone, Duccio di Buoninsegna jt mõjul mitu tahvelmaalikoolkonda, mis mõjutasid ka Prantsusmaa, Inglismaa ja Madalmaade maalikunsti.

Gootika Eestis muuda

Eestis juurdus gooti arhitektuur mõned aastakümned pärast siinsete alade ristiusustamist ehk 1250.–1280. aastatel. 13. sajandi lõpul oli gooti arhitektuuritehnika siinmail romaani stiili lõplikult võitnud ja oli kasutusel kuni 1520.–1540. aastateni, mil ta tasapisi hakkas taganema renessansi ees. Praktiliselt kõik Eesti keskaegsed kirikud, linnused jm ehitised on ehitatud gooti stiilis teravkaarmotiivi kasutades.

Põhja-Eesti paepiirkonnas juurdus gootika Lääne-Euroopaga võrreldes lihtsustatud ja massiivsemal kujul. Paljud keskaegsed kirikud oli kindluskirikud. Suuri aknapindu, õhulisi võlve, ehisfiaale, välimisi tugikaari ja muid Prantsusmaa ja muu Lääne-Euroopa gooti arhitektuuri elemente kas ei kasutatud või kasutati haruharva. Lõuna-Eestis oli põhiliseks ehitusmaterjaliks tellis, kuid ka Lõuna-Eesti tellisehituse piirkonnas olid tolle aja ehitised tihti küllaltki massiivsed (nt Tartu Jaani kirik ja veel enam ilmselt ka kaitseehitis olnud Toomkirik).

Varasemast perioodist on palju kunstiväärtusliku raiddekooriga gooti kirikuid Saare-Lääne piiskopkonna aladel (Karja, Pöide, Muhu, Valjala ja Kihelkonna kirikud). Hilisemal ajal maapiirkondadesse püstitatud kerjusmunkade kirikud olid dekoorilt vaesemad, küll aga tegutsesid kunstnikud aktiivselt suurtes linnades, kus asusid rahakad tellijad. Enim on hilisgooti perioodi kunsti säilinud Tallinnas (Tallinna raekoda ja rida kaupmeheelamuid, Oleviste kirik ja Hans Pawelsi kenotaaf, Pühavaimu kirik ja Pühavaimu altar, Niguliste kirik, Bernt Notke "Surmatants", Hermen Rode Niguliste altar jne). Tallinna meistrid tegutsesid ka Pirita ja Padise kloostris. Stiilipuhas hilisgooti ehitismälestis on Kuressaare linnus. Eesti suurim hilisgooti kullassepataies, Niguliste monstrants, asub alates 18. sajandist Ermitaažis.

Vaata ka muuda

Viited muuda

Välislingid muuda

Video: 5. Gothic Cathedrals. - Engineering Models