Kindluskirik
Kindluskirik on kirik mille üks oluline funktsioon on lisaks religioossete riituste läbiviimise kohaks olemisele ka arvestatava militaarse ülesande täitmine.
Kindluskiriku arhitektuur lähtub kiriku liturgilise ülesehitusega ruumi ühendamisest kaitseehitise elementidega, näiteks paksud laskeavadega müürid, vähesed kitsad kõrgel asetsevad aknad, kaitsekäigud külglöövi akende all, kirikuruumi põrandast 3–4 meetri kõrgusel asetsevad pääsud müüritrepile, mis viib võlvidepealsesse ruumi või torni, riivpalgiga seestpoolt suletavad uksed.[1]
Kindluskirikud olid kasutusel põhiliselt vastkristianiseeritud, tugevate ketserlike liikumistega või sagedasest sõjategevusest haaratud piirkondades alates 10. sajandist.[2]
Kindluskirikud EestisRedigeeri
Eestis arvatakse kindluskirikute hulka:
- Haljala Püha Mauritiuse kirik
- Jõhvi Mihkli kirik
- Kadrina Katariina kirik
- Karuse Margareeta kirik
- Kose Püha Nikolause kirik
- Lüganuse Ristija Johannese kirik
- Lääne-Nigula Püha Nikolause kirik
- Muhu Katariina kirik
- Märjamaa Maarja kirik
- Noarootsi Püha Katariina kirik
- Nõo Püha Laurentsiuse kirik
- Pilistvere Andrease kirik
- Pöide Maarja kirik
- Pühalepa Püha Laurentiuse kirik
- Suure-Jaani Johannese kirik
- Püha kirik
- Soontagana Mihkli Miikaeli kirik
- Valjala kirik
- Väike-Maarja kirik