Tellis ehk telliskivi on ehitusel kasutatav väike risttahukakujuline tehiskivi.

Telliskivisein

Telliseid hakati ehituses kasutama arvatavasti 3.-2. aastatuhandel eKr Egiptuses ja Mesopotaamias.

EestisRedigeeri

Eestis hakati telliseid valmistama 13. sajandil, eeskätt Lõuna-Eestis, kus puudus kättesaadav paekivi. Siinse tellisgootika huvitavateks näideteks on 14. sajandi esimesest veerandist pärinev Tartu Jaani kirik ja veidi vanema Tartu toomkiriku varemed. Keskajast ka Eestis Pärnu toomkirik, Viljandi ordulinnus, Otepää ja Vastseliina piiskopilinnus.

 
Viljandi ordulinnuse Konvendihoone sein
 
Telliskivitrepp Sitsiilias

Esimene teade Eestis tegutsevast telliselöövist pärineb 1365. aastast Tallinnast. Traditsiooniliselt vormiti telliseid käsitsi. Keraamilise tellise valmistamiseks segati esmalt omavahel savi, liiv ja vesi ühtlaseks seguks, millest vormiti toortellised ehk plonnid. Seejärel lasti plonnidel mõnda aega kuivada. Kõige tähtsam etapp oli tellise põletamine, mis kestis mitu päeva. Telliseid põletati kas neistsamadest plonnidest laotud löövis või hilisemal ajal ka spetsiaalselt rajatud tellispõletusahjudes. Kuumust tõsteti ahjus järk-järgult, et vältida pragude teket tellistes. Põletamisele järgnes vähemalt nädal kestev rahulik jahtumine, misjärel valmis toodang välja laoti.

18. sajandil võeti kasutusele press, mis surus valtside vahelt läbi savilindi, millest lõigati vajaliku suurusega plonnid. Plonnid kuivatati ning põletati ringi- või siksakikujulises puudega köetavas ahjus. 1870. aastatest alates töötasid tellisepressid auru jõul. 20. sajandi alguseks tegutses Eestis üle 100 tellisetööstuse ja aastas toodeti 50 miljonit tellist. Suurim praegu tegutsev tellisetööstus asub Aseris.

Ehitustellise tavalised mõõdud on 65×120×250 mm. 20. sajandi I poolel kasutati Eestis enamasti kive mõõdus 27x13x7 cm, alates 1941. aastast sai Eesti NSV-s standardmõõduks 25x12x6,5 cm.

Lisaks savitellistele tuntakse silikaattelliseid, mille valmistamisel pressitakse kokku lubja ja liiva segu ning kuumutatakse seda autoklaavis veeaurus, nii et moodustub hüdrosilikaatidest sideainekivi. Tehnoloogia pärineb 1880. aastatest, Eestis valmistatakse silikaattelliseid 1910. aastast.

Vaata kaRedigeeri