Manuelism

Manuelism, ka Manueli stiil ja Portugali hilisgootika on Portugalis 15. sajandil kuningas Manuel I ajal valitsenud arhitektuuristiil, mille ilmet kujundasid suurte maadeavastuste sajand ja portugali meresõitjatega koos reisinud arhitektid. Manuelismis segunevad hilisgootika, eelkõige Hispaania Isabella stiili ja Põhja-Euroopa leekestiili jooned varaste renessanssarhitektuuri elementidega ja esineb mauri ja india kunstist laenatud motiive[1][2].

Ristikäik Jerónimose kloostris. Lisboa, Portugal
Setúbali Jeesuse kloostri San Juliáni kiriku külgportaal
Batalha lõpetamata kabeli portaal
Maja Bragas (Casa dos Coimbras)
osa kuningapaleest Évoras

Stiili nimetus "manuelism" pärineb 19. sajandist[3].

Üldised joonedRedigeeri

Portugali rikkus 15. sajandil tuli suurte maadeavastuste kiiluvees arenenud merekaubandusest ja manuelistlik dekoor sisaldab palju ilmselgeid viiteid merendusele. Kui ehisliistud ja friisid pole töödeldud lausa korallisarnaseks, on need kaetud nikerdatud nuivähkide, karpide ja mererohuga. Arhitektuurielementidena leiavad ehitistes kasutust laevade varustuse osad; palju kasutatakse köiemotiivi. Kiviköied ja -nöörid esinevad arhitektuuris sageli, vahel sõlmituna, ning uste ja akende ümber on dekooriks kuhjatud heraldilisi vapikilpe, riste, ankruid, poisid, armillaarsfääre ja muid merendusinstrumente.

EhitisiRedigeeri

Stiil valitses suhteliselt lühikest aega, 1490.–1520. aastateni, kuid jõudis Portugali kolooniatesse ja asulatesse teistel mandritel.

PortugalisRedigeeri

HispaaniasRedigeeri

MarokosRedigeeri

IndiasRedigeeri

  • Goa Roosipärja Neitsi kirik
  • Diu kindlus

MehhikosRedigeeri

Kunstnikke sellest perioodistRedigeeri

Arhitektidest on tuntuimad Diogo de Boitaca (Setúbali Jeesuse klooster, Jerónimose klooster), Mateus Fernandes (Batalha kloostri lõpetamata kabelite portaalid), Diogo de Arruda (Tomari kloostri kapiitlisaali aken), Francisco de Arruda (Belemi torn) ja João de Castilho (Tomari klooster, Jerónimose klooster, El Jadida, väär või muusikuterõdu Batalha kloostris, Alcobaça kloostri käärkambri võlv ja portaal; hilisemad teosed juba platereskses stiilis).

Selles ajavahemikus tegutsenud maalikunstnikud Grão Vasco (Vasco Fernandes), Jorge Afonso, Cristóvão de Figueiredo, Garcia Fernandes, Gregório Lopes loetakse renessansskunstnike hulka.

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri