Muusikuterõdu

Muusikuterõdu on rõdu või rinnatisega nišš, mis asus lossi, raekoja, gildihoone või mõne muu esindusehitise saalis ja oli ette nähtud kutselistele muusikutele pidustuste saatemuusika mängimiseks[1].

Saksa vaselõige MZ-initsiaalidega meistrilt, aastast 1500, kujutab muusikuterõdu saali mõlemas otsas
Kadrilli tantsijad põrandal ja muusikud rõduga nišis. Karikatuur 19. sajandi algupoolelt

NäiteidRedigeeri

Tuntud 14. sajandist pärit muusikuterõdu asub Durhami lossi hallis ja algselt mängisid seal menestrelid vürstpiiskopi pidusöökidel ja vastuvõttudel, praegusel ajal kasutatakse seda samuti muusikuterõduna musitseerimiseks Durhami ülikooli pidustustel[2].

Üks huvitav rõdu, erandlikult sakraalhoones, asub Exeteri katedraalis. Selle kasutus muusikuterõduna on siiski vaieldav, sest keskajal olid instrumentaalmuusikud alati ilmalikud meelelahutajad ja seetõttu on alust oletada, et nende osalemine liturgias oli pigem keelatud[3]. Oletada võib rõdu vajalikkust kantorikoori või väikese oreli asukohana.

EestisRedigeeri

Tallinna Suurgildi hoones asub hiliskeskaegne muusikuterõdu, mis avastati alles 2011. aastal remondi käigus, kui eemaldati seina ja selle nišše katnud hilisemad krohvikihid[4][5].

2004. aastal Viljandi metsakalmistu kabeli arhitektuurikonkursi võitnud töös on projekteeritud puitkabelisse ka kellatornis asuv ja saali avanev muusikute rõdu[6]

PildidRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri