Suurgildi hoone

See artikkel räägib Tallinna Suurgildi hoonest; teiste linnade samanimeliste hoonete kohta vaata lehekülge Suurgildi hoone (täpsustus).

---

Suurgildi hoone on Tallinna vanalinnas asuv ehitis, kus tegutses keskajal kaupmehi ühendav Tallinna Suurgild. Praegu on see üks hoonetest, kus asub Eesti Ajaloomuuseum.

Tuulelipp hoone katusel

Ajalugu

Tallinna Suurgild, mille liikmeteks olid linna võimsaimad ja rikkaimad kaupmehed, asutati umbes 1325. Tavaliselt valiti ka raehärrad Suurgildi liikmete hulgast.

Suurgild ostis oma seni puudunud hoone ehitamiseks 1406 raekoja läheduses asuval krundil. Ehitus kestis 1407–1410, siseviimistlus lõpetati 1417.

Suurgildi hoonel on olnud väga palju funktsioone: seal on toimunud Suurgildi liikmetest suurkaupmeeste pidustused, see oli rongkäikude alg- ja lõpp-punktiks, seal peeti pulmi, jumalateenistusi (seda küll vaid paarkümmend aastat, pärast Oleviste kiriku põlemist), teatrietendusi, kohtuistungeid ja kontserte.

Alates 1872. aastast oli hoone Tallinna Börsikomitee käsutuses ning siis kutsuti hoonet Börsihooneks.

Ka esimene filmiseanss Eestis leidis aset Suurgildi hoones - 1896. aastal näidati sealses väikses saalis kümnest umbes minuti pikkusest lühiklipist koosnevat programmi.

Alates 1952. aastast on Suurgildi hoone olnud Eesti Ajaloomuuseumi põhihoone. 2011. aastal viidi hoones läbi ulatuslikud restaureerimis- ja remonditööd.

Arhitektuur

Suurgildi hoone on hilisgooti stiilis. Hoonel on kõrge viilkatus, mida on ehitamisest saadik väga vähe muudetud. Fassaadil on kõige silmatorkavamaks asjaks portaal ning selles asuvad tammepuidust uksed, millel on suured pronksist koputid, mis valmistati 1430. aastal. Neid peetakse keskaegse Tallinna pronksivalu parimateks näideteks.

Mõlemal koputil on peal kirjad; parempoolsel koputil ladinakeelne: anno domini milessimo CCCCXXX O rex glorie xpe veni in pace ('Issanda aastal 1430. Oo, kuulsusrikas kuningas Kristus, tule rahus.'), vasakpoolsel alamsaksakeelne: got d’ ghebenediet al dat hus is vnde noch komen sal ('Jumal õnnistagu kõiki, kes selles majas ja kes siia veel tulevad.'). Uksed on kaetud rosetikujuliste sepisnaeltega.

Hoonel olid algselt neljakandilised aknad, kuid 1890. aastatel muudeti need teravkaarseteks gooti akendeks. Peafassaadil asetseb Tallinna väikese vapi kujutis: hõbedane rist punasel kilbil. See vapp on ühtlasi Suurgildi vapp ning seepärast on seda võimalik leida ka hoone teistes osades, nagu näiteks aktsiisikambri portaalil. Mõnel hoones leiduvaist vappidest on kirjas aastaarv 1551.

Gildimajal oli algselt kaks avarat saali. Suurem neist, kahelööviline suur gildisaal, mille ristvõlvlagi toetub kolmele suurele piilarile, on säilinud väga väheste muudatustega. Väike gildisaal pole aga oma algsel kujul säilinud – ta on hilisemate juurdeehitustega tükeldatud mitmeks väiksemaks ruumiks. Gildihoonele tehti juurdeehitusi 1413. aastal, mil Suurgild ostis endale naabermaja omanikult kahe maja vahelise ala. Sinna rajati õueväravad ja aktsiisikamber. Praegu asub aktsiisikambris Eesti Ajaloomuuseumi mündikogu väljapanek. Kangialune viib mööda Börsi käiku välja Laiale tänavale.

• 
• 
• 

Tänapäev

Aastatel 2010–2011 toimus Suurgildi hoones remont ja 2011. aasta juunis avati hoones uus püsiekspositsioon "Visa hing. 11 000 aastat Eesti ajalugu".

2014. aastal sai Suurgildi hoone Euroopa kultuuripärandi märgise. Keskajast pärinev Suurgildi hoone ja kaupmeeste seosed Hansa Liiduga on hea näide keskajal toimunud Euroopa integratsioonist. Märgise eesmärgiks on tõsta esile Euroopa ühtsust, arengut ja ühiseid väärtusi rõhutavaid paiku.

Välislingid

• Ivar Leimus, Rein Loodus, Anu Mänd, Marta Männisalu, Mariann Raisma,Tallinna Suurgild ja gildimaja, Tallinn 2011, academia.edu ISBN 9789985988954
• Suurgildi hoone pakub remondi käigus üllatusi Eesti Päevaleht, 11. jaanuar 2011
• Suurgildi hoone kultuurimälestiste riiklikus registris