Tallinna vanalinn
See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2006) |
Tallinna vanalinn on Tallinna vanim linnaosa.
Tallinna vanalinn | |
---|---|
UNESCO maailmapärand | |
Asukoht | Eesti |
Tüüp | kultuurimälestis |
Kriteeriumid | II, IV |
Viited | 822 |
Piirkond* | Euroopa |
Koordinaadid | 59° 26′ 15″ N, 24° 44′ 40″ E |
Nimekirja arvatud | 1997 (21. istung) |
* Regioon on UNESCO määratletud |
Tallinna vanalinn on 1997. aastast UNESCO maailmapärandi nimistus.
Tallinna vanalinna erilisus seisneb eelkõige tänini püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris, mis on teistest Põhja-Euroopa pealinnadest kadunud. Tallinna vanalinnas on säilinud peaaegu tervenisti 11.–15. sajandil välja kujunenud tänavavõrk ja kruntide piirid. Rohkesti on esialgseis mõõtmeis alles ka 14.–15. sajandil püstitatud hooneid. Keskaegsel põhikujul on säilinud kõik olulisemad esindus- ja sakraalhooned ning palju linnakodanike ja kaupmeeste elumaju koos aitade ja ladudega. Tallinn kujutab endast Euroopa ühte paremini tervikuna säilinud keskaegset linna, olles ilmselt üks Eesti arhitektuuri kõige väärtuslikum osa[1].
Kujunemislugu muuda
Esimene teadaolev asula koos linnuse ja sadamaga tekkis Toompea künka juurde 10. sajandi teises pooles. 13. sajandi alguses on seda eestlaste linnust mainitud Henriku Liivimaa kroonikas nimega Lyndanise ja ka hilisemates vanavene leetopisside ümberkirjutustes esineb sama linnus nimega Kolõvan.
Linnus asus mereäärsel kõrgemal osal. Linnuse ja sadama vahele tekkis turg ja linn, mis paiknesid tänase Raekoja platsi lähikonnas. Linna juurde tekkis arvatavasti ka kabel, mille oletatav asukoht oli praeguse Pühavaimu kiriku alal. Kuna enne 13. sajandit ei tuntud Eesti aladel veel lubjapõletamist, olid nimetatud ehitised kõik puidust ega ole enamasti säilinud.
11.–12. sajandil tekkisid linnatuumikust põhja poole sadama lähedusse Skandinaavia ja Kiievi-Vene kaupmeeste asulad. Skandinaavia kaupmeeste asula paiknes eeldatavasti praeguse Oleviste kiriku kandis, idaslaavi kaupmeeste asula jäi sellest arvatavasti ida poole. Läänemere veetase oli tollal Tallinna kohal umbes 3 meetrit praegusest kõrgem, ulatudes vanalinna kirdeosas peaaegu praeguse linnamüüri kohani. Seetõttu tuli idaslaavi kaupmeestel rajada oma väike eeslinn sisuliselt merekaldale.
Lindanise linna juures paiknev sadamakoht asus praegusel Aia tänaval paikneva Kalevi ujula kohal, keskaegse Väikese Rannavärava ees.
Selle muistse linna vallutasid 1219. aastal taani ristisõdalased, kes rajasid Toompeale eestlaste linnuse asemele oma linnuse. Lääne-Euroopast pärit vallutajad tõid Eestisse ka lubjapõletamiskunsti, mille tõttu hakati järjest rohkem püstitama kiviehitisi.
Tallinna vanalinn koosneb neljast osast, mis on täitnud eri otstarvet ning on seetõttu ka erineva arhitektuuriga. Need osad on:
- Toompea, mis asub ümbrusest 20–30 m kõrgemal paesel kõvikul ja mille pindala on 6 hektarit. Kuulus alates 13. sajandist Mõõgavendade ordule, oli all-linnast halduslikult lahus ja eraldatud müüriga;
- all-linn, mis paikneb Toompea ja sadama vahel ja mille pindala on 29,3 ha. All-linn oli (on) ümbritsetud ringmüüriga ja seal kehtis Lübecki õigus. Ringmüüriga piiratud ala koos Toompeaga oli 35,3 hektarit. Tallinn oli selle järgi Põhja-Euroopa suurim linn;
- linnamüür, mille ehitamist alustati 1310. aastatel; hiljem kindlustusi järjest täiendati, tugevdati ja uuendati. Linnamüür valmis 1355. aastal. 1561. aastal, orduaja lõpul, oli all-linna ümber 2,5 km pikkune ringmüür, milles oli 27 müüri- ja kaheksa väravatorni ning üheksa eesvärava- ja 12 eeskaitsetorni. Müürist väljapoole jäi valdavalt veega täidetud vallikraav;
- muldkindlustusvöönd, mis ümbritseb all-linna ja Toompead ning kus paiknesid (paiknevad) 14. sajandil kaevatud vallikraav ja 16.–19. sajandil rajatud muldkindlustused. Muldkindlustusvöönd hõlmab 79 hektarit ja see kujutab endast tänapäeval suures osas parki, eraldades vanalinna nii uutest linnaosadest.
Taani riigi koosseisus muuda
Aastail 1238–1346 kuulus Tallinn Taani kuningale ja sai linnaõigused Lübecki koodeksi näol 1248. aastal.
Kogu asula oli jagunenud Toompeaks, mis kuulus maaisandale, ning all-linnaks, kus kehtis mainitud linnaõigus ja valitses raad.
Ojamaalt Tallinna ümber asunud 200 saksa kaupmeest said krundid nähtavasti Vene, Viru, Vanaturu, Kuninga ja Rataskaevu tänava ümbrusse. Nad rajasid saksa kaubahoovi koos Niguliste kirikuga ja nn. Alumise turu (hilisem Vana turg). Tekkisid Oleviste kirikukihelkond ja Niguliste kirikukihelkonda hõlmav kindlustatud tuumik. Neist väljapoole jäid Skandinaavia ja vene kaubahoov kirikutega, Ventseli kabel ning Püha Johannese hospidal.
Niguliste kirikukihelkonda kuulusid asukoha järgi järgmise kinnisvara omanikud: Vanaturu kael – Raekoja platsi idakülg – Apteegi tänava paarisnumbritega hooned – Vene tänav – Viru tänav – Suur-Karja tänav – Sauna tänav – Väike-Karja tänav – Vana-Posti tänav – Harju tänav – Rüütli tänav – Lühike jalg – Niguliste tänav – Rataskaevu tänav – Voorimehe tänav – Raekoja platsi läänekülg – Dunkri tänav – Kraampoodnike tänavatel.
Oleviste kirikukihelkonda kuulusid asukoha järgi järgmise kinnisvara omanikud: Apteegi tänava paaritud hooned – Raekoja platsi põhjakülg – Mündi tänav – Kinga tänav – Nunne tänav – Lai tänav – Tolli tänav – Suure Rannaväravani – Pikk tänav – Suurgildi hooneni – Olevimägi – Vene tänav kuni Vene tänava Dominiiklaste kloostrini[2].
13. sajandil rajati linna ka kaks kloostrit: dominiiklaste Püha Katariina klooster ja naistsistertslaste Mihkli klooster. Linna ehitustegevus elavnes, linn laienes, järjest rohkem ehitati peale puidust ka kivist ehitisi, seda nii ühiskondlike hoonete kui ka elamute näol. Sel ajal kujunes välja püsiv kvartalite ja kinnistute struktuur, mis on peaaegu samal kujul valitsev tänapäevalgi. Aastaiks 1310–1320 oli Tallinna all-linn kujunenud välja nüüdse vanalinna piires, ulatudes põhja pool tänase Tolli tänavani ja Harju värava ees asetsenud vallikraaviga lõunaküljes; loode-kagu pool piirnes linna hoonestus Tsistertslaste ordu ja Jutlustajate Vendade Ordu (dominiiklaste kloostri kruntidega[3].
Pärast Jüriöö ülestõusu 1346. aastal läks Eesti Liivi ordu ülemvõimu alla, kus ta püsis kuni Liivi sõjani 1561. Tallinn püsis sel perioodil juriidiliselt suhteliselt iseseisva hansalinnana.
Tallinn hansalinnana muuda
13. sajandil astus Tallinn Saksa kaubalinnade liitu ja Läänemere kaubalinnade Hansa liitu. Tallinn ongi eelkõige tuntud kui hansalinn.
Praeguse vanalinnana tuntud piirid sai Tallinn 14. sajandi keskel, kui ühtse piirdega ühendati nn raelinn, mis hõlmas Raekoja platsi ja Niguliste kiriku ümbruse, ning nn gildilinn, mis hõlmas Oleviste kiriku ja Dominiiklaste kloostri ümbruse.
14. sajandi lõpul sillutati tänavad, ehitati vee- ja kanalisatsiooniseadmed ning keelati tulekahjude kartuses uute puitehitiste püstitamine, seega kujunes välja üsnagi heakorrastatud kivilinn.
Kaitseehitised muuda
Tallinn kuulus hansalinnade liitu ja tal oli mõjuvõimas roll Läänemere ääres. Majandusliku hiilgusega kaasnes linna kindlustamise vajadus. Samal ajal avanesid ka viljakad tingimused arhitektuuri- ja kunstiväärtuste loomiseks.
Võimsate kaitseehitiste (muldkatsid ning linnamüür koos bastionide ja väravate süsteemiga) tõttu pole Tallinna kordagi sõjalise jõuga vallutatud ning vanalinnas ei ole olulisi sõjapurustusi. Et hooned ehitati valdavalt kivist, on linna säästnud ka tulekahjud. Samuti ei ole linnas massilisi uusehitisi, mis vana varju jätaks ja kõrvale tõrjuks.
Alles on üle poole keskaegsest linnamüürist (koos tornidega) ja 16.–19. sajandil rajatud muldkindlustustest. Pea neli viiendikku vanalinna hoonetest pärineb suuremal või vähemal määral keskajast. Säilinud on ligi 70% keskaegse linna hoonestusmüüridest. Palju hooneid on säilinud keskaegses ruumijaotuses ja väliskujus.
- Pikemalt artiklis Tallinna linnamüür ja vahi- ning kaitsetornid
- Tallinna kaitsevööndi kaitsetornide loetelu Toompea põhjapoolselt nõlvalt alates: Nunnatorn – Saunatorn – Kuldjala torn – Nunnadetagune torn – Loewenschede torn – Lippe torn – Köismäe torn – Plate torn – Eppingi torn – Grusbeke-tagune torn – Renteni torn – Wulfardi-tagune torn – Suur Rannavärav zwingeri ja suurtükitorniga – Stoltingi torn – Hattorpe-tagune torn – torn Vana vene kiriku juures – Bremeni torn – Munkadetagune torn – Hellemani torn – Viru värav Suure zwingeriga – Hinke torn – Kuraditorn – Assauwe torn – Kitsetorn – Kiek in de Kök – Megede torn – Tallitorn – Seegitagune torn – Saunatagune torn – Tallinna ordulinnuse eesvärav Roosikrantsi torniga – ordulinnuse Stür den Kerli, Pika Hermanni, Pilstickeri ja Landskrone torniga – ordulinnuse värava (Kellatorn) ja ca 13 müüritorni – Sadamatorn[4]
- Linna ja linnust ümbritsevad vallikraavid, Šnelli tiik – Hirvepark –
- Pikemalt artiklis Tallinna muldkindlustusvöönd ja Tallinna bastionid
- 17. sajand, Skoone bastion – Rannavärava bastion – Väikese Rannavärava bastion – Viru värava bastion – Ingeri bastion – Rootsi bastion
Tallinna all-linn muuda
Tallinna all-linn paiknes keskajal Toompea ja sadama vahelisel alal ning kujutas endast linna põhiosa, kus valitses Lübecki õigus. Linna valitses Tallinna raad. All-linna keskus oli Raekoja plats. Raekoja platsi dominant on selle lõunaküljel asetsev keskaegne Raekoda, platsil paiknesid veel Vaekoda, Raevangla[5], Raeapteek ja elamud.
- Pikemalt artiklis Tallinna all-linn
Vaatamisväärsused muuda
Tallinna vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänini püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris, mis on teistest Euroopa pealinnadest kadunud. Tallinna vanalinnas on peaaegu tervikuna säilinud 11.–15. sajandil välja kujunenud tänavavõrk ja kruntide piirid ning palju 14. ja 15. sajandil püstitatud ja esialgseis gabariitides säilinud hooneid. Keskaegsel põhikujul on säilinud kõik olulisemad tollal püstitatud esindus- ja sakraalhooned (Raekoda koos Raekoja platsiga ja Toompea nõlval paiknev ordulinnus), aga ka rohkesti linnakodanike ja kaupmeeste elumaju.
Vanalinn ja II maailmasõda muuda
Teise maailmasõja ajal kannatas Tallinna vanalinn suurimaid purustusi 1944. aasta märtsipommitamise tulemusel, kui hävis 10% vanalinna hoonetest. Hävinesid Harju tänava Toompea-külgsed paaritute numbritega hooned jne.
- Pikemalt artiklis Tallinn Teise maailmasõja ajal
Tallinna vanalinn muinsuskaitsealana muuda
Tallinna vanalinna, I–II aastatuhande muinsuskaitseala[6] on tunnistatud kultuurimälestiseks nr. 2589[7]
2002. aasta 15. jaanuaril esitas Kultuuriministeerium Eesti Vabariigi Valitsusele seaduseelnõu "Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse, piiri ja kaitsevööndi alade kinnitamiseks". Seaduseelnõu kohaselt piiritleti Tallinna vanalinna kaitsevöönd, mis piirneb Tallinna lahega, Ranna teega (Tallinna piirist alates), Merivälja teega, Pirita teega, Narva maanteega kuni lõikumiseni Rävala puiestee pikendusega, Rävala puiestee ja selle pikendusega Suur-Ameerika tänavani, Suur-Ameerika tänavaga, Endla tänavaga lõikumiseni raudteega, raudteega kuni lõikumiseni Volta tänava pikendusega, Volta tänavaga koos pikendusega raudteest, Tööstuse tänavaga kuni Kalamaja kalmistu loodepiirini, Kalamaja kalmistu loodepiiriga ja selle pikendusega Tallinna laheni. Sektoritena liituvad kaitsevööndiga: sektor Laululava ülemiste väravate juurest kiirtega Paksule Margareetale ja Kaarli kirikule, sektor vaateplatvormilt Nõmmel Ehitajate tee ja suusasilla ristumisest lõunas kiirtega Kaarli kirikule ja Toompea klindi edelanõlvale, sektor Kopli lahe lääneranniku sopist Rocca-al-Mare juures kiirtega Kaarli kirikule ja Toompea klindi põhjanõlvale, sektor vaateplatoolt Tiskre klindil kiirtega Kaarli kirikule ja Toompea klindi põhjanõlvale. Koridoridena liituvad kaitsevööndiga: Tartu maantee siht raudteeviaduktist lõikumiseni C. R. Jakobsoni tänavaga kavandatud ehitusjoonte vahemikus ja selle koridori pikendus vanalinnani, Gonsiori tänava siht Pronksi tänavast Viru väljakuni olemasolevate ehitusjoonte vahemikus ja selle koridori pikendus vanalinnani, Pärnu maantee siht raudteeviaduktist Tõnismäe tänavani olemasolevate ehitusjoonte vahemikus ja selle koridori pikendus vanalinnani, Nõmme tee siht Tüve tänavast Kotka tänavani olemasolevate ehitusjoonte vahemikus ja selle koridori pikendus vanalinnani, Kolde puiestee siht Stroomi rannast Sõle tänavani olemasolevate ehitusjoonte vahemikus ja selle koridori pikendus vanalinnani[8].
Tallinna vanalinna kvartalid muuda
- Pikemalt artiklis Tallinna vanalinna kvartalid
- Tallinna vanalinna Ladina kvartal[9]
- Tallinna vanalinna I kvartal, mis piirneb Suur-Karja ja Väike-Karja, Sauna tänava, Viru tänava, Sauna tänava keskelt Viru tänava ning Viru tänavalt Väike-Karja tänavaga;
- Tallinna vanalinna IV kvartal, mis piirneb Pagari, Pika, Vaimu ja Laia tänavaga;
- Tallinna vanalinna IX kvartal, mis piirneb Suurtüki, Laia tänava ja Tornide väljakuga;
- Tallinna vanalinna XIX kvartal, mis piirneb Pika, Olevimäe, Vene ja Pühavaimu tänavaga.
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ Vanalinn
- ↑ Rasmus Kangropool, All-linna topograafiast 14. sajandil. Linnaehituslikust struktuurist Taani aja lõpul ja orduaja algus (1310–1365), Vana Tallinn XIV(XVIII), Estopol, Tallinn 2003, lk 15
- ↑ Rasmus Kangropool, All-linna topograafiast 14. sajandil. Linnaehituslikust struktuurist Taani aja lõpul ja orduaja algus (1310–1365), Vana Tallinn XIV(XVIII), Estopol, Tallinn 2003, lk 26
- ↑ Tallinna vanalinna kaitsevööndi topograafiline skeem, linnamuuseum.wiseman.ee
- ↑ Tallinn jagab raevanglat õigusjärgse omanikuga, Postimees, 7. september 2010
- ↑ 2589 Tallinna vanalinn, I – II a- tuh – muinsuskaitseala, Kultuurimälestiste riiklik register
- ↑ Kultuuriministri 30.08.1996 a. määrus nr 10, (RTL 1997, 5, 27) Kuupäev: 30.08.1996
- ↑ Kultuuriministeeriumi Seaduseelnõud, 1999-09-09: Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse, piiri ja kaitsevööndi alade kinnitamine
- ↑ Foorum arutas Ladina kvartali tulevikku, Kesklinna Sõnumid, 6. detsember 2004
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Tallinna vanalinn |
Kirjandus muuda
- Wilhelm Neumann, Eugen von Nottbeck. Geschichte und Kunstdenkmäler der Stadt Reval. Burg und Stadtbefestigung. Reval, 1904.
- Karl von Löwis of Menar. Burgenlexikon für Alt-Livland. Mit 24 Plänen und 56 Ansichten. Riia, 1922
- Raimo Pullat. "Tallinna ajalugu 1860-ndate aastateni", 1976
- Paul Luhtein. "Tallinna vanalinn. Tinalõiked". Eesti Raamat, 1998. ISBN 9985651839
- Raamatusari "Vana Tallinn". Aastail 1936–1939 ilmusid köited I–IV, uuesti ilmub 1991. aastast (aastal 2010 ilmus XXI (XXV) köide). Väljaandja ja vastutav toimetaja Raimo Pullat; kaasväljaandjad: Tallinna Linnauurimise Instituut (I (V) – II (VI) köited), Tallinna Ülikooli kunstide teaduskond (XIX (XXIII) köide), Tallinna Ülikooli Kunstide Instituut (XXI (XXV) köide).
- G. Sprengfeld (Johann Gotthard von Hansen), "Kodulinn Reval minu lapsepõlve aastatel". Tõlkijad Kadi Eslon, Elle-Mari Talivee, Kirjastus Kunst, 2011 ISBN 9789949437924
Välislingid muuda
- UNESCO ja Tallinna vanalinn
- Tallinna vanalinna panoraamfotode rakendus Tallinna vanalinna panoraamfotod
- Ormar Tamm, Panoraamfotod Tallinna vanalinnast
- Peeter Raidla, Kellele kuuluvad kalleimad majad?, Äripäev, 9. veebruar 2007
- Hannes Sarv, Kadri Bank, Katariina Krjutškova, Kellele kuulub Tallinna vanalinn?, Äripäev, 26. märts 2010
- Valmis Tallinna vanalinna 3D-mudel, 9. aprill 2010 [1]