Vikipeedia

Tallinna vanalinn

Tallinna vanalinn on Tallinna vanim linnaosa.

Tallinna vanalinn
UNESCO maailmapärandi logo UNESCO maailmapärand
Asukoht  Eesti
Tüüp kultuurimälestis
Kriteeriumid II, IV
Viited 822
Piirkond* Euroopa
Koordinaadid 59° 26′ 15″ N, 24° 44′ 40″ E
Nimekirja arvatud 1997 (21. istung)
* Regioon on UNESCO määratletud
Vaade Tallinna vanalinnale Patkuli vaateplatvormilt
Tallinna vanalinn päikesetõusu ajal

Tallinna vanalinn on 1997. aastast UNESCO maailmapärandi nimistus.

Tallinna vanalinna erilisus seisneb eelkõige tänini püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris, mis on teistest Põhja-Euroopa pealinnadest kadunud. Tallinna vanalinnas on säilinud peaaegu tervenisti 11.–15. sajandil välja kujunenud tänavavõrk ja kruntide piirid. Rohkesti on esialgseis mõõtmeis alles ka 14. ja 15. sajandil püstitatud hooneid. Keskaegsel põhikujul on säilinud kõik olulisemad esindus- ja sakraalhooned ning palju linnakodanike ja kaupmeeste elumaju koos aitade ja ladudega. Võib öelda, et Tallinn kujutab endast Euroopa ühte paremini tervikuna säilinud keskaegset linna, olles Eesti arhitektuuri tõeline pärl[1].

KujunemisluguRedigeeri

Põhja-Eesti rannikule tekkis asustus umbes 10. sajandi lõpul, mil eestlased rajasid sadama kasutuselevõtmisel Toompea künkale linnuse. Vene kroonikates on seda linnust nimetatud Kolõvaniks, Henriku Liivimaa kroonikas Lyndaniseks.

Linnus asus mereäärsel kõrgemal osal. Linnuse ja sadama vahele tekkis turg ja linn, mis paiknesid tänase Raekoja platsi lähikonnas. Linna juurde tekkis arvatavasti ka kabel, mille oletatav asukoht oli praeguse Pühavaimu kiriku alal.

Kuna eestlased ei tundnud lubjapõletamist, olid nimetatud ehitised kõik puidust ega ole enamasti säilinud.

11.–12. sajandil tekkisid linnatuumikust põhja poole sadama lähedusse Skandinaavia ja vene kaupmeeste asulad. Skandinaavia kaupmeeste asula paiknes praeguse Oleviste kiriku asukohas, vene kaupmeeste asula sellest ida pool. Mere veetase oli tollal umbes 3 meetrit praegusest kõrgem, ulatudes praeguse vanalinna kirdeosas peaaegu selle müüride alla. Seega rajati vene kaupmeeste asula peaaegu merekaldale.

Tallinna vanim sadam asus praegusel Aia tänaval paikneva Kalevi ujula kohal, keskaegse Väikese Rannavärava ees.

Selle muistse linna vallutasid 1219. aastal taani ristisõdalased, kes rajasid Toompeale eestlaste linnuse asemele oma linnuse. Lääne-Euroopast pärit vallutajad tõid Eestisse ka lubjapõletamiskunsti, mille tõttu hakati järjest rohkem püstitama kiviehitisi.

 
Tallinna vanalinn

Tallinna vanalinn koosneb neljast osast, mis on täitnud eri otstarvet ning on seetõttu ka erineva arhitektuuriga. Need osad on:

  • Toompea, mis asub ümbrusest 20–30 m kõrgemal paesel kõvikul ja mille pindala on 6 hektarit. Kuulus alates 13. sajandist Mõõgavendade ordule, oli all-linnast halduslikult lahus ja eraldatud müüriga;
  • all-linn, mis paikneb Toompea ja sadama vahel ja mille pindala on 29,3 ha. All-linn oli (on) ümbritsetud ringmüüriga ja seal kehtis Lübecki õigus. Ringmüüriga piiratud ala koos Toompeaga oli 35,3 hektarit. Tallinn oli selle järgi Põhja-Euroopa suurim linn;
  • linnamüür, mille ehitamist alustati 1310. aastatel; hiljem kindlustusi järjest täiendati, tugevdati ja uuendati. Linnamüür valmis 1355. aastal. 1561. aastal, orduaja lõpul, oli all-linna ümber 2,5 km pikkune ringmüür, milles oli 27 müüri- ja kaheksa väravatorni ning üheksa eesvärava- ja 12 eeskaitsetorni. Müürist väljapoole jäi valdavalt veega täidetud vallikraav;
  • muldkindlustusvöönd, mis ümbritseb all-linna ja Toompead ning kus paiknesid (paiknevad) 14. sajandil kaevatud vallikraav ja 16.–19. sajandil rajatud muldkindlustused. Muldkindlustusvöönd hõlmab 79 hektarit ja see kujutab endast tänapäeval suures osas parki, eraldades vanalinna nii uutest linnaosadest.

Taani riigi koosseisusRedigeeri

Aastail 1238–1346 kuulus Tallinn Taani kuningale ja sai linnaõigused Lübecki koodeksi näol 1248. aastal.

Kogu asula oli jagunenud Toompeaks, mis kuulus maaisandale, ning all-linnaks, kus kehtis mainitud linnaõigus ja valitses raad.

Ojamaalt Tallinna ümber asunud 200 saksa kaupmeest said krundid nähtavasti Vene, Viru, Vanaturu, Kuninga ja Rataskaevu tänava ümbrusse. Nad rajasid saksa kaubahoovi koos Niguliste kirikuga ja nn. Alumise turu (hilisem Vana turg). Tekkisid Oleviste kirikukihelkond ja Niguliste kirikukihelkonda hõlmav kindlustatud tuumik. Neist väljapoole jäid Skandinaavia ja vene kaubahoov kirikutega, Ventseli kabel ning Püha Johannese hospidal.

Niguliste kirikukihelkonda kuulusid asukoha järgi järgmise kinnisvara omanikud: Vanaturu kael – Raekoja platsi idakülg – Apteegi tänava paarisnumbritega hooned – Vene tänav – Viru tänav – Suur-Karja tänav – Sauna tänav – Väike-Karja tänav – Vana-Posti tänav – Harju tänav – Rüütli tänav – Lühike jalg – Niguliste tänav – Rataskaevu tänav – Voorimehe tänav – Raekoja platsi läänekülg – Dunkri tänav – Kraampoodnike tänavatel.

Oleviste kirikukihelkonda kuulusid asukoha järgi järgmise kinnisvara omanikud: Apteegi tänava paaritud hooned – Raekoja platsi põhjakülg – Mündi tänav – Kinga tänav – Nunne tänav – Lai tänav – Tolli tänav – Suure Rannaväravani – Pikk tänav – Suurgildi hooneni – Olevimägi – Vene tänav kuni Vene tänava Dominiiklaste kloostrini[2].

13. sajandil rajati linna ka kaks kloostrit: dominiiklaste Püha Katariina klooster ja naistsistertslaste Mihkli klooster. Linna ehitustegevus elavnes, linn laienes, järjest rohkem ehitati peale puidust ka kivist ehitisi, seda nii ühiskondlike hoonete kui ka elamute näol. Sel ajal kujunes välja püsiv kvartalite ja kinnistute struktuur, mis on peaaegu samal kujul valitsev tänapäevalgi. Aastaiks 1310–1320 oli Tallinna all-linn kujunenud välja nüüdse vanalinna piires, ulatudes põhja pool tänase Tolli tänavani ja Harju värava ees asetsenud vallikraaviga lõunaküljes; loode-kagu pool piirnes linna hoonestus Tsistertslaste ordu ja Jutlustajate Vendade Ordu (dominiiklaste kloostri kruntidega[3].

Pärast Jüriöö ülestõusu 1346. aastal läks Eesti Liivi ordu ülemvõimu alla, kus ta püsis kuni Liivi sõjani 1561. Tallinn püsis sel perioodil juriidiliselt suhteliselt iseseisva hansalinnana.

Tallinn hansalinnanaRedigeeri

13. sajandil astus Tallinn Saksa kaubalinnade liitu ja Läänemere kaubalinnade Hansa liitu. Tallinn ongi eelkõige tuntud kui hansalinn.

Praeguse vanalinnana tuntud piirid sai Tallinn 14. sajandi keskel, kui ühtse piirdega ühendati nn raelinn, mis hõlmas Raekoja platsi ja Niguliste kiriku ümbruse, ning nn gildilinn, mis hõlmas Oleviste kiriku ja Dominiiklaste kloostri ümbruse.

14. sajandi lõpul sillutati tänavad, ehitati vee- ja kanalisatsiooniseadmed ning keelati tulekahjude kartuses uute puitehitiste püstitamine, seega kujunes välja üsnagi heakorrastatud kivilinn.

KaitseehitisedRedigeeri

 
Sauna- ja Kuldjala torn Tallinna linnamüüris

Tallinn kuulus hansalinnade liitu ja tal oli mõjuvõimas roll Läänemere ääres. Majandusliku hiilgusega kaasnes linna kindlustamise vajadus. Samal ajal avanesid ka viljakad tingimused arhitektuuri- ja kunstiväärtuste loomiseks.

Võimsate kaitseehitiste (muldkatsid ning linnamüür koos bastionide ja väravate süsteemiga) tõttu pole Tallinna kordagi sõjalise jõuga vallutatud ning vanalinnas ei ole olulisi sõjapurustusi. Et hooned ehitati valdavalt kivist, on linna säästnud ka tulekahjud. Samuti ei ole linnas massilisi uusehitisi, mis vana varju jätaks ja kõrvale tõrjuks.

Alles on üle poole keskaegsest linnamüürist (koos tornidega) ja 16.–19. sajandil rajatud muldkindlustustest. Pea neli viiendikku vanalinna hoonetest pärineb suuremal või vähemal määral keskajast. Säilinud on ligi 70% keskaegse linna hoonestusmüüridest. Palju hooneid on säilinud keskaegses ruumijaotuses ja väliskujus.

  Pikemalt artiklis Tallinna linnamüür ja vahi- ning kaitsetornid
Tallinna kaitsevööndi kaitsetornide loetelu Toompea põhjapoolselt nõlvalt alates: Nunnatorn – Saunatorn – Kuldjala torn – Nunnadetagune torn – Loewenschede torn – Lippe torn – Köismäe torn – Plate torn – Eppingi torn – Grusbeke-tagune torn – Renteni torn – Wulfardi-tagune torn – Suur Rannavärav zwingeri ja suurtükitorniga – Stoltingi torn – Hattorpe-tagune torn – torn Vana vene kiriku juures – Bremeni torn – Munkadetagune torn – Hellemani torn – Viru värav Suure zwingeriga – Hinke torn – Kuraditorn – Assauwe torn – Kitsetorn – Kiek in de Kök – Megede torn – Tallitorn – Seegitagune torn – Saunatagune torn – Tallinna ordulinnuse eesvärav Roosikrantsi torniga – ordulinnuse Stür den Kerli, Pika Hermanni, Pilstickeri ja Landskrone torniga – ordulinnuse värava (Kellatorn) ja ca 13 müüritorni – Sadamatorn[4]
Linna ja linnust ümbritsevad vallikraavid, Šnelli tiik – Hirvepark –
  Pikemalt artiklis Tallinna muldkindlustusvöönd ja Tallinna bastionid
17. sajand, Skoone bastion – Rannavärava bastion – Väikese Rannavärava bastion – Viru värava bastion – Ingeri bastion – Rootsi bastion

Tallinna all-linnRedigeeri

Tallinna all-linn paiknes keskajal Toompea ja sadama vahelisel alal ning kujutas endast linna põhiosa, kus valitses Lübecki õigus. Linna valitses Tallinna raad. All-linna keskus oli Raekoja plats. Raekoja platsi dominant on selle lõunaküljel asetsev keskaegne Raekoda, platsil paiknesid veel Vaekoda, Raevangla[5], Raeapteek ja elamud.

  Pikemalt artiklis Tallinna all-linn

VaatamisväärsusedRedigeeri

Tallinna vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänini püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris, mis on teistest Euroopa pealinnadest kadunud. Tallinna vanalinnas on peaaegu tervikuna säilinud 11.–15. sajandil välja kujunenud tänavavõrk ja kruntide piirid ning palju 14. ja 15. sajandil püstitatud ja esialgseis gabariitides säilinud hooneid. Keskaegsel põhikujul on säilinud kõik olulisemad tollal püstitatud esindus- ja sakraalhooned (Raekoda koos Raekoja platsiga ja Toompea nõlval paiknev ordulinnus), aga ka rohkesti linnakodanike ja kaupmeeste elumaju.

Vanalinn ja II maailmasõdaRedigeeri

Teise maailmasõja ajal kannatas Tallinna vanalinn suurimaid purustusi 1944. aasta märtsipommitamise tulemusel, kui hävis 10% vanalinna hoonetest. Hävinesid Harju tänava Toompea-külgsed paaritute numbritega hooned jne.

  Pikemalt artiklis Tallinn Teise maailmasõja ajal

Tallinna vanalinn muinsuskaitsealanaRedigeeri

Tallinna vanalinna, I–II aastatuhande muinsuskaitseala[6] on tunnistatud kultuurimälestiseks nr. 2589[7]

2002. aasta 15. jaanuaril esitas Kultuuriministeerium Eesti Vabariigi Valitsusele seaduseelnõu "Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse, piiri ja kaitsevööndi alade kinnitamiseks". Seaduseelnõu kohaselt piiritleti Tallinna vanalinna kaitsevöönd, mis piirneb Tallinna lahega, Ranna teega (Tallinna piirist alates), Merivälja teega, Pirita teega, Narva maanteega kuni lõikumiseni Rävala puiestee pikendusega, Rävala puiestee ja selle pikendusega Suur-Ameerika tänavani, Suur-Ameerika tänavaga, Endla tänavaga lõikumiseni raudteega, raudteega kuni lõikumiseni Volta tänava pikendusega, Volta tänavaga koos pikendusega raudteest, Tööstuse tänavaga kuni Kalamaja kalmistu loodepiirini, Kalamaja kalmistu loodepiiriga ja selle pikendusega Tallinna laheni. Sektoritena liituvad kaitsevööndiga: sektor Laululava ülemiste väravate juurest kiirtega Paksule Margareetale ja Kaarli kirikule, sektor vaateplatvormilt Nõmmel Ehitajate tee ja suusasilla ristumisest lõunas kiirtega Kaarli kirikule ja Toompea klindi edelanõlvale, sektor Kopli lahe lääneranniku sopist Rocca-al-Mare juures kiirtega Kaarli kirikule ja Toompea klindi põhjanõlvale, sektor vaateplatoolt Tiskre klindil kiirtega Kaarli kirikule ja Toompea klindi põhjanõlvale. Koridoridena liituvad kaitsevööndiga: Tartu maantee siht raudteeviaduktist lõikumiseni C. R. Jakobsoni tänavaga kavandatud ehitusjoonte vahemikus ja selle koridori pikendus vanalinnani, Gonsiori tänava siht Pronksi tänavast Viru väljakuni olemasolevate ehitusjoonte vahemikus ja selle koridori pikendus vanalinnani, Pärnu maantee siht raudteeviaduktist Tõnismäe tänavani olemasolevate ehitusjoonte vahemikus ja selle koridori pikendus vanalinnani, Nõmme tee siht Tüve tänavast Kotka tänavani olemasolevate ehitusjoonte vahemikus ja selle koridori pikendus vanalinnani, Kolde puiestee siht Stroomi rannast Sõle tänavani olemasolevate ehitusjoonte vahemikus ja selle koridori pikendus vanalinnani[8].

Tallinna vanalinna kvartalidRedigeeri

  Pikemalt artiklis Tallinna vanalinna kvartalid
 
 
Panoraamvaade Tornide väljaku tornidele
 
 
Panoraamvaade Tallinna vanalinnale Patkuli vaateplatvormilt

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. ↑ Vanalinn
  2. ↑ Rasmus Kangropool, All-linna topograafiast 14. sajandil. Linnaehituslikust struktuurist Taani aja lõpul ja orduaja algus (1310–1365), Vana Tallinn XIV(XVIII), Estopol, Tallinn 2003, lk 15
  3. ↑ Rasmus Kangropool, All-linna topograafiast 14. sajandil. Linnaehituslikust struktuurist Taani aja lõpul ja orduaja algus (1310–1365), Vana Tallinn XIV(XVIII), Estopol, Tallinn 2003, lk 26
  4. ↑ Tallinna vanalinna kaitsevööndi topograafiline skeem, linnamuuseum.wiseman.ee
  5. ↑ Tallinn jagab raevanglat õigusjärgse omanikuga, Postimees, 7. september 2010
  6. ↑ 2589 Tallinna vanalinn, I – II a- tuh – muinsuskaitseala, Kultuurimälestiste riiklik register
  7. ↑ Kultuuriministri 30.08.1996 a. määrus nr 10, (RTL 1997, 5, 27) Kuupäev: 30.08.1996
  8. ↑ Kultuuriministeeriumi Seaduseelnõud, 1999-09-09: Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse, piiri ja kaitsevööndi alade kinnitamine
  9. ↑ Foorum arutas Ladina kvartali tulevikku, Kesklinna Sõnumid, 6. detsember 2004

KirjandusRedigeeri

VälislingidRedigeeri

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Tallinna_vanalinn&oldid=6322287"