Gonsiori tänav
Gonsiori tänav on tänav Tallinnas Kesklinna linnaosas. Tänav läbib viit asumit: Südalinn, Kompassi, Raua, Torupilli ja Kadriorg.
.jpg)
Gonsiori tänav on 1,6 kilomeetrit pikk. Tänav saab alguse Estonia puiestee ja Kaubamaja tänava ristumiskohas, kus Estonia puiestee läheb üle Gonsiori tänavaks.
Gonsiori tänav kulgeb sirgelt itta. Algusest lõpu poole minnes on tal ühine ristmik Ants Laikmaa tänava ja Maneeži tänavaga (vasakult), Kivisilla tänavaga (paremalt), Villem Reimani tänavaga (vasakult), Raua tänavaga (vasakult), Pronksi tänavaga (risti), Kreutzwaldi tänavaga (risti), Jakobsoni tänavaga (paremalt), Kuhlbarsi tänavaga (paremalt), Laulupeo tänavaga (paremalt), Poska tänavaga (vasakult), Vilmsi tänavaga (risti) ja Vesivärava tänavaga (risti). Gonsiori tänav lõpeb Laagna teel.[1]
Tänav on nimetatud Tallinna raehärra Jakob Johann Gonsiori (1794–1865) auks.
HoonestusRedigeeri
- Gonsiori 2, 1960. aastal avatud Tallinna Kaubamaja hoone
- Tartu mnt 1 asus tänapäevaks lammutatud Eesti Kunstiakadeemia vana hoone
- Gonsiori 3, viiekorruseline korterelamu äripindadega, mille esimesel korrusel Tartu Ülikooli Kliinikumi Meestekliinik ja BENU Apteek
- Raua 2, 1936–1939 ehitatud Tallinna tuletõrjemaja. Kultuurimälestis nr 3120,[2] arhitekt Herbert Johanson
- Gonsiori 5a hoovimaja, Algselt Gonsiori 17 // Maneeži 10, arhitekt Edgar Velbri. Miina ja Leida Kronströmi endine maja
- Villem Reimani 8 (varem Gonsiori 9), algne Eesti Kunstiakadeemia kunagine ühiselamu.
- Gonsiori 8, 1962. aastal tüüpprojekti 1-317-21 järgi ehitatud viiekorruseline korterelamu
- Kompassi plats, 2004. aastal valati betoonist ringikujuline istemüür ilmakaartega. 2019. aastal see lammutati.
- Gonsiori 10, 1962. aastal tüüpprojekti 1-317A-12 järgi ehitatud korterelamu, äripindadega esimesel korrusel. Hoones tegutses varem Tallinna Telefonikaugejaam ja Tallinna II Toidukaubastu "Kiiev" filiaalkauplus "Kalev".[3]
- Gonsiori 12, 1980. aastal ehitatud viiekorruseline korterelamu äripindadega, mille esimesel korrusel toitlustusasutus. Eesti NSV ajal asus hoone esimesel korrusel kauplus Orbita.
- Gonsiori 13, 1961. aastal ehitatud viiekorruseline korterelamu
- Gonsiori 14, 1928–1930 ehitatud, algselt Jannseni 9/9a maja, ehitusühingu "Oma Kodu", algselt aastani 1932 "Ametniku Kodu", kultuurimälestis nr 27043.[4] Hooned projekteeris arhitekt Herbert Johanson.
- Gonsiori 17, 1939. aastal ehitatud korterelamu, nn kindralite maja (algselt Gonsiori 31), arhitekt Edgar Johan Kuusik
- Gonsiori 17a, 1945. aastal ehitatud korterelamu. Ehitati pärast Teist maailmasõda koos hoonega Pronksi 11
- Gonsiori 18, 1959–1963. aastal tüüpprojekti 1-317 järgi ehitatud korterelamu.[5] Arhitektid Harald Arman, Ants Mellik, Alar Kotli, Heino Parmas, Leonid Volkov (1922–1992)[6][7] (TA Ehituse ja Ehitusmaterjalide Instituut)
- Gonsiori 21, 1965–1972 ehitatud Eesti Raadio ja Raadio 2 hoone. Kultuurimälestis nr 8138[8] projekteeritud arhitektide Ado Eigi ja Jüri Jaama poolt. ENSV Riikliku Televisiooni- ja Raadiokomitee algne nn vana Raadiomaja asub aadressil Kreutzwaldi 14.
- Gonsiori 23a // F. R. Kreutzwaldi 19, 1932. aastal ehitatud korterelamu. Kultuurimälestis nr 8136,[9] arhitekt Herbert Johanson.
- Gonsiori 25, 1937. aastal ehitatud korterelamu. Kultuurimälestis nr 8139.[10] Hoone projekteeris arhitekt Elmar Lohk
- Gonsiori 27, 1965. aastal ehitatud Eesti Televisiooni ja Eesti Rahvusringhäälingu hoone. Arhitektid Paula Koido, Paul Madalik[11]
- Gonsiori 29, 1950. aastal ehitatud elamu. Arhitektid Peeter Tarvas ja Heiki Karro. Valmis Eesti NSV Põlevkivi- ja Keemiatööstuse Rahvakomissariaadi haldushoonena, on samuti esimene pärast sõda ehitatud suur haldushoone.[12] Ehitati koos kõrvalasuva ministeeriumi töötajate elamuga (vt. Gonsiori 31)
- Gonsiori 30, 1939. aastal ehitatud neljakorruseline korterelamu. Algselt Gonsiori 54 // Friedrich Kuhlbarsi 8, korteriühingu "Oma Tuba" maja
- Gonsiori 31, 1950. aastal ehitatud elamu. Algselt Eesti NSV Põlevkivi- ja Keemiatööstuse ministeeriumi töötajate elamu. Arhitekt Heiki Karro. Üks esimesi pärast Teist maailmasõda ehitatud kapitaalseid kivist kortermaju Tallinnas.[13] Majas on 70 korterit (1-, 2- ja 3-toalised). Väikeste korterite suurt arvu hoones põhjustas ilmselt sõjajärgne korterikriis.
- Gonsiori 32, 1961. aastal ehitatud neljakorruseline korterelamu. Hoone Lomonossovi 32 esimesel korrusel tegutses Eesti NSV ajal Tallinna I Toidukaubastu kauplus Kiiev filiaalkauplus Pärna[14]
- Gonsiori 33, 1990. aastal ehitatud elamu. Arhitekt Avo-Himm Looveer.[15]
- Gonsiori 34 (algselt Gonsiori 58), algne korteriühingu "Peavari" neljakorruseline korterelamu, valmis 1940, arhitekt Boris Tšernov
- Gonsiori 38, 1960. aastal ehitatud hoone. Kadrioru Saksa Gümnaasiumi hoone.
Gonsiori 3
Tallinna kaubamaja, Gonsiori ja Laikmaa tänava ristmikul
Tuletõrjetorn Pronksi ja Gonsiori tänava nurgal
Gonsiori 10, Eesti NSV aegne tüüpprojekt 1-317A-12
Gonsiori 17, Kindralite maja
Gonsiori 21, Eesti Raadio maja
Gonsiori 21, Eesti Raadio maja
Elamu Gonsiori 25, mälestis
Elamu Gonsiori 25, paraaduks
Gonsiori 27, Eesti Televisiooni maja
.jpg)
.jpg)
AjaluguRedigeeri
_(14578696217).jpg)
Tallinna rae ja Eestimaa ülemmaakohtu advokaat Jakob Johann Gonsior omandas 1821. aasta ostis neli kinnistut selle tänava ja Tartu maantee vahel ja alguses, mis praegu asuvad Tallinna Kaubamaja ja Viru keskuse all ja vahel. Gonsiori tänava nimi tuli rahva hulgas kasutusele juba varsti pärast seda.
Ametlikult kinnitati Gonsiori nimi senisele Maksimovi tänavale 1876. aastal. Vana Gonsiori tänav kulges praeguse Gonsiori tänavaga sihiga enamvähem paralleelselt umbes 50 meetrit põhja- ehk Narva maantee pool ja lõppes juba ristumisel Villem Reimani tänavaga.
Algne Gonsiori tänava algus asus põhja pool ning selle algsel sihil asunud hoonetest tänava alguses on säilinud Gonsiori 5a (algselt Gonsiori 17 // Maneeži 10).
Pärast teist maailmasõda, kui Gonsiori tänava äärne hoonestus oli 1944. aasta märtsipommitamise käigus suures osas hävinenud planeeriti tänav praegusele sihile ja tänavat pikendati seda märgatavalt.
Gonsiori ja Maneeži tänava nurgal asus Kuremäe kloostri Tallinna harukirik. Kuremäe abiklooster Tallinnas, paiknes aastatel 1902–1960 praeguse Gonsiori tänava ja Reimani tänava nurgal. Hoone ehitati aastatel 1900–1902, arhitekt oli Nikolai Nikonov. Teise maailmasõja käigus sai kirik kahel korral (1941. ja 1944. aastal) kannatada, aga see taastati. 1960. aastal kirik lammutati[16]
Aastatel 1950–1991 kandis tänav Vene teadlase Mihhail Lomonossovi auks Lomonossovi tänava nime.
ViitedRedigeeri
- ↑ Ekspresskataloog 2005, lk. 35. Tallinna kaart mõõtkavas 1:23 000
- ↑ Tuletõrjehoone Raua t.2, 1938-1939.a. kultuurimälestiste riiklikus registris
- ↑ Erastatavate toidukaupluste nimekiri, Eesti Vabariigi Valitsuse korraldus 26.septembrist 1991.a. nr.342-k., Riigi Teataja
- ↑ Elamugrupi Viiralti 3-9/Gonsiori 14 tänavapoolsed fassaadid kultuurimälestiste riiklikus registris
- ↑ Epp Lankots, EESTI 20. SAJANDI ARHITEKTUURI KAITSE PROGRAMM. TALLINNA NÕUKOGUDEAEGNE EHITUSPÄRAND, Tallinn 2009, lk 9
- ↑ Ardo Kaljuvee (10. veebruar 2007). "Igor Volkovist sai uuesti Ike Volkov". Eesti Päevaleht. Vaadatud 15. novembril 2018.
- ↑ "Leonid Volkov". Raamatukoi raamatupood. Kuutõrvaja OÜ. 2018. Vaadatud 16. novembril 2018.
- ↑ Uus Raadiomaja Gonsiori t. 21, 1972. a. kultuurimälestiste riiklikus registris
- ↑ F.R.Kreutzwaldi t. 19, 1932.a . kultuurimälestiste riiklikus registris
- ↑ Elamu Gonsiori t. 25, 1937. a. kultuurimälestiste riiklikus registris
- ↑ Epp Lankots, EESTI 20. SAJANDI ARHITEKTUURI KAITSE PROGRAMM. TALLINNA NÕUKOGUDEAEGNE EHITUSPÄRAND, Tallinn 2009, lk 10
- ↑ Epp Lankots, EESTI 20. SAJANDI ARHITEKTUURI KAITSE PROGRAMM. TALLINNA NÕUKOGUDEAEGNE EHITUSPÄRAND, Tallinn 2009, lk 11
- ↑ Epp Lankots, EESTI 20. SAJANDI ARHITEKTUURI KAITSE PROGRAMM. TALLINNA NÕUKOGUDEAEGNE EHITUSPÄRAND, Tallinn 2009, lk 12
- ↑ Erastatavate toidukaupluste nimekiri, Eesti Vabariigi Valitsuse korraldus 26.septembrist 1991.a. nr.342-k., Riigi Teataja
- ↑ Epp Lankots, EESTI 20. SAJANDI ARHITEKTUURI KAITSE PROGRAMM. TALLINNA NÕUKOGUDEAEGNE EHITUSPÄRAND, Tallinn 2009, lk 13
- ↑ Kompassi väljakul avatakse Kuremäe abikloostrile pühendatud infotahvel, www.DELFI.ee, 02.01.2019
