Gonsiori tänav

Gonsiori tänav on tänav Tallinnas Kesklinna linnaosas. Tänav läbib viit asumit: Südalinn, Kompassi, Raua, Torupilli ja Kadriorg.

Kaart

Gonsiori tänava algus Eesti Kunstiakadeemia endise hoone kõrvalt (2009)

Gonsiori tänava algus, vaade Pronksi tänava ristmikult (2011)

Gonsiori tänav 10, Eesti NSV aegne tüüpprojekt 1-317

Gonsiori tänava algus, vaade Viru Keskusest (2010)

Gonsiori tänava lõpp

Gonsiori tänav on 1,6 kilomeetrit pikk. Tänav saab alguse Estonia puiestee ja Kaubamaja tänava ristumiskohas, kus Estonia puiestee läheb üle Gonsiori tänavaks.

Gonsiori tänav kulgeb sirgelt itta. Algusest lõpu poole minnes on tal ühine ristmik Maneeži tänavaga (vasakult), Kivisilla tänavaga (paremalt), Villem Reimani tänavaga (vasakult), Raua tänavaga (vasakult), Pronksi tänavaga (risti), Kreutzwaldi tänavaga (risti), Jakobsoni tänavaga (paremalt), Kuhlbarsi tänavaga (paremalt), Laulupeo tänavaga (paremalt), Poska tänavaga (vasakult), Vilmsi tänavaga (risti) ja Vesivärava tänavaga (risti). Gonsiori tänav lõpeb Laagna teel.^[1]

Tänav on nimetatud Tallinna raehärra Jakob Johann Gonsiori (1794–1865) auks.

Hoonestus Gonsiori tänavalRedigeeri

Hoone	Aadress	Valminud	Märkused
Tallinna Kaubamaja	Gonsiori 2	avatud 1960
Eesti Kunstiakadeemia vana hoone	Tartu mnt 1		Lammutatud
Tallinna tuletõrjemaja	Raua 2	ehitatud 1936–1939	Kultuurimälestis nr 3120,^[2] arhitekt Herbert Johanson (†1964)
Miina ja Leida Kronströmi endine maja	Gonsiori 5a		Algselt Gonsiori 17 // Maneeži 10, arhitekt Edgar Velbri (†1977)
Eesti Kunstiakadeemia kunagine ühiselamu	Villem Reimani 8 (varem Gonsiori 9)
Kompassi plats		2004 (istemüür)	2004. aastal valati betoonist ringikujuline istemüür ilmakaartega. Ei ole aadressikoht.
	Gonsiori 14	1928–1930 (projekt)	Algselt Jannseni 9/9a maja, ehitusühingu "Oma Kodu", algselt aastani 1932 "Ametniku Kodu", kultuurimälestis nr 27043.^[3] Hooned projekteeris arhitekt Herbert Johanson.
Elamu	Gonsiori 17	1939	nn kindralite maja (algselt Gonsiori 31), arhitekt Edgar Johan Kuusik (†1974)
Elamu	Gonsiori 17a	1945	Ehitati pärast Teist maailmasõda koos hoonega Pronksi 11
Elamu	Gonsiori 18	1963	Arhitektid Harald Arman (†1965), Ants Mellik (†2005), Alar Kotli (†1963), Heino Parmas, Leonid Volkov (1922–1992)^[4]^[5] (TA Ehituse ja Ehitusmaterjalide Instituut).
Eesti Raadio ja Raadio 2 hoone	Gonsiori 21	1965–1972 (eh.)	Kultuurimälestis nr 8138^[6] projekteeritud arhitektide Ado Eigi (†2008) ja Jüri Jaama (†2004) poolt.
Elamu	F. R. Kreutzwaldi 19	1932	Kultuurimälestis nr 8136,^[7] arhitekt Herbert Johanson.
Elamu	Gonsiori 25	1937	Kultuurimälestis nr 8139.^[8] Hoone projekteeris arhitekt Elmar Lohk (†1963).
Eesti Televisiooni ja Eesti Rahvusringhäälingu hoone	Gonsiori 27	1965	Arhitekt Paula Koido, Paul Madalik
Elamu	Gonsiori 29	1950	Arhitektid Peeter Tarvas (†1987) ja Heiki Karro. Valmis Eesti NSV Põlevkivi- ja Keemiatööstuse Rahvakomissariaadi haldushoonena, on samuti esimene pärast sõda ehitatud suur haldushoone. Ehitati koos kõrvalasuva ministeeriumi töötajate elamuga (vt. Gonsiori 31).
	Gonsiori 30		Algselt Gonsiori 54 // Kuhlbarsi 8, korteriühingu "Oma Tuba" maja
Elamu	Gonsiori 31	1950	Algselt Eesti NSV Põlevkivi- ja Keemiatööstuse ministeeriumi töötajate elamu. Arhitekt Heiki Karro. Üks esimesi pärast Teist maailmasõda ehitatud kapitaalseid kivist kortermaju Tallinnas. Majas on 70 korterit (1-, 2- ja 3-toalised). Väikeste korterite suurt arvu hoones põhjustas ilmselt sõjajärgne korterikriis.
Elamu	Gonsiori 33	1990	Arhitekt Avo-Himm Looveer (†2002).
Kadrioru Saksa Gümnaasium	Gonsiori 38	1960
Kuremäe kloostri Tallinna harukirik	Gonsiori ja Maneeži tänava nurgal		Lammutatud. Kuremäe abiklooster Tallinnas, paiknes aastatel 1902–1960 praeguse Gonsiori tänava ja Reimani tänava nurgal. Hoone ehitati aastatel 1900–1902, hoone arhitektiks oli Nikolai Nikonov. Teise maailmasõja käigus sai kirik kahel korral (1941. ja 1944. aastal) kannatada, aga see taastati. 1960. aastal kirik lammutati^[9]