Gonsiori tänav

Gonsiori tänav on tänav Tallinnas Kesklinna linnaosas. Tänav läbib viit asumit: Südalinn, Kompassi, Raua, Torupilli ja Kadriorg.

Gonsiori tänava ja Ants Laikmaa tänava ristmik

Gonsiori tänava algus Eesti Kunstiakadeemia endise hoone kõrvalt (2009)

Gonsiori tänava algus, vaade Pronksi tänava ristmikult (2011)

Gonsiori tänava algus, vaade Viru Keskusest (2010)

Gonsiori tänava lõpp Laagna tee ristmikul

Gonsiori tänav on 1,6 kilomeetrit pikk. Tänav saab alguse Estonia puiestee ja Kaubamaja tänava ristumiskohas, kus Estonia puiestee läheb üle Gonsiori tänavaks.

Gonsiori tänav kulgeb sirgelt itta. Algusest lõpu poole minnes on tal ühine ristmik Ants Laikmaa tänava ja Maneeži tänavaga (vasakult), Kivisilla tänavaga (paremalt), Villem Reimani tänavaga (vasakult), Raua tänavaga (vasakult), Pronksi tänavaga (risti), Kreutzwaldi tänavaga (risti), Jakobsoni tänavaga (paremalt), Kuhlbarsi tänavaga (paremalt), Laulupeo tänavaga (paremalt), Poska tänavaga (vasakult), Vilmsi tänavaga (risti) ja Vesivärava tänavaga (risti). Gonsiori tänav lõpeb Laagna teel.

Tänav on nimetatud Tallinna raehärra Jakob Johann Gonsiori (1794–1865) auks.

Hoonestus

• Gonsiori tänav 2, 1960. aastal avatud Tallinna Kaubamaja hoone

Tartu mnt 1 asus tänapäevaks lammutatud Eesti Kunstiakadeemia vana hoone

• Gonsiori tänav 3, viiekorruseline korterelamu äripindadega, mille esimesel korrusel Tartu Ülikooli Kliinikumi Meestekliinik ja BENU Apteek

Raua tänav 2, 1936–1939 ehitatud Tallinna tuletõrjemaja. Kultuurimälestis nr 3120, arhitekt Herbert Johanson

• Gonsiori tänav 5a hoovimaja, Algselt Gonsiori 17 // Maneeži 10, arhitekt Edgar Velbri. Miina ja Leida Kronströmi endine maja

Villem Reimani 8 (varem Gonsiori 9), algne Eesti Kunstiakadeemia kunagine ühiselamu.

Kompassi plats, 2004. aastal valati betoonist ringikujuline istemüür ilmakaartega. 2019. aastal see lammutati.

• Gonsiori tänav 14, 1928–1930 ehitatud, algselt Jannseni 9/9a maja, ehitusühingu "Oma Kodu", algselt aastani 1932 "Ametniku Kodu", kultuurimälestis nr 27043. Hooned projekteeris arhitekt Herbert Johanson.
• Gonsiori tänav 17, 1939. aastal ehitatud korterelamu, nn kindralite maja (algselt Gonsiori 31), arhitekt Edgar Johan Kuusik
• Gonsiori tänav 17a, 1945. aastal ehitatud korterelamu. Ehitati pärast Teist maailmasõda koos hoonega Pronksi tänav 11
• Gonsiori tänav 18, 1963. aastal ehitatud korterelamu. Arhitektid Harald Arman, Ants Mellik, Alar Kotli, Heino Parmas, Leonid Volkov (1922–1992) (TA Ehituse ja Ehitusmaterjalide Instituut)
• Gonsiori tänav 21, 1965–​1972 ehitatud Eesti Raadio ja Raadio 2 hoone. Kultuurimälestis nr 8138 projekteeritud arhitektide Ado Eigi ja Jüri Jaama poolt.
• Gonsiori tänav 23a // F. R. Kreutzwaldi 19, 1932. aastal ehitatud korterelamu. Kultuurimälestis nr 8136, arhitekt Herbert Johanson.
• Gonsiori tänav 25, 1937. aastal ehitatud korterelamu. Kultuurimälestis nr 8139. Hoone projekteeris arhitekt Elmar Lohk
• Gonsiori tänav 27, 1965. aastal ehitatud Eesti Televisiooni ja Eesti Rahvusringhäälingu hoone. Arhitektid Paula Koido, Paul Madalik
• Gonsiori tänav 29, 1950. aastal ehitatud elamu. Arhitektid Peeter Tarvas ja Heiki Karro. Valmis Eesti NSV Põlevkivi- ja Keemiatööstuse Rahvakomissariaadi haldushoonena, on samuti esimene pärast sõda ehitatud suur haldushoone. Ehitati koos kõrvalasuva ministeeriumi töötajate elamuga (vt. Gonsiori 31)
• Gonsiori tänav 30. Algselt Gonsiori 54 // Kuhlbarsi 8, korteriühingu "Oma Tuba" maja
• Gonsiori tänav 31, 1950. aastal ehitatud elamu. Algselt Eesti NSV Põlevkivi- ja Keemiatööstuse ministeeriumi töötajate elamu. Arhitekt Heiki Karro. Üks esimesi pärast Teist maailmasõda ehitatud kapitaalseid kivist kortermaju Tallinnas. Majas on 70 korterit (1-, 2- ja 3-toalised). Väikeste korterite suurt arvu hoones põhjustas ilmselt sõjajärgne korterikriis.
• Gonsiori tänav 33, 1990. aastal ehitatud elamu. Arhitekt Avo-Himm Looveer.
• Gonsiori tänav 38, 1960. aastal ehitatud hoone. Kadrioru Saksa Gümnaasiumi hoone.

Galerii

• 

  Gonsiori tänav 3

• 

  Tallinna kaubamaja, Gonsiori ja Laikmaa tänava ristmikul

• 

  Tuletõrjetorn Pronksi ja Gonsiori tänava nurgal

• 

  Gonsiori tänav 10, Eesti NSV aegne tüüpprojekt 1-317

• 

  Gonsiori 17, Kindralite maja

• 

  Gonsiori 21, Eesti Raadio maja

• 

  Gonsiori 21, Eesti Raadio maja

• 

  Elamu Gonsiori 25, mälestis

• 

  Elamu Gonsiori 25, paraaduks

• 

  Gonsiori 27, Eesti Televisiooni maja

Ajalugu

Tallinna linna ja Gonsiori tänava kaart, 1914

Tallinna rae ja Eestimaa ülemmaakohtu advokaat Jakob Johann Gonsior omandas 1821. aasta ostis neli kinnistut selle tänava ja Tartu maantee vahel ja alguses, mis praegu asuvad Tallinna Kaubamaja ja Viru keskuse all ja vahel. Gonsiori tänava nimi tuli rahva hulgas kasutusele juba varsti pärast seda.

Ametlikult kinnitati Gonsiori nimi senisele Maksimovi tänavale 1876. aastal. Vana Gonsiori tänav kulges praeguse Gonsiori tänavaga sihiga enamvähem paralleelselt umbes 50 meetrit põhja- ehk Narva maantee pool ja lõppes juba ristumisel Villem Reimani tänavaga.

Algne Gonsiori tänava algus asus põhja pool ning selle algsel sihil asunud hoonetest tänava alguses on säilinud Gonsiori 5a (algselt Gonsiori 17 // Maneeži 10).

Gonsiori tänav 1928. aasta kaardil

Pärast teist maailmasõda, kui Gonsiori tänava äärne hoonestus oli 1944. aasta märtsipommitamise käigus suures osas hävinenud planeeriti tänav praegusele sihile ja tänavat pikendati seda märgatavalt.

Gonsiori ja Maneeži tänava nurgal asus Kuremäe kloostri Tallinna harukirik. Kuremäe abiklooster Tallinnas, paiknes aastatel 1902–1960 praeguse Gonsiori tänava ja Reimani tänava nurgal. Hoone ehitati aastatel 1900–1902, hoone arhitektiks oli Nikolai Nikonov. Teise maailmasõja käigus sai kirik kahel korral (1941. ja 1944. aastal) kannatada, aga see taastati. 1960. aastal kirik lammutati

Aastatel 1950–1991 kandis tänav Vene teadlase Mihhail Lomonossovi auks Lomonossovi tänava nime.

Välislingid

 Gonsiori tänav – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis