Päästeamet

Päästeamet on Siseministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus.

Päästeamet
Paasteameti vapp.jpeg
Päästeameti vapp
Asutatud 25. mai 1992
Peakorter Raua 2, Tallinn
Tegevuspiirkond Eesti Vabariik
Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu
Emaorganisatsioon Siseministeerium
Töötajaid 2048 (detsember 2019)
Veebileht rescue.ee

Päästeamet juhib Eesti Vabariigis päästeala tööd, korraldades päästetöid, teostades tuleohutuse järelevalvet ning kohaldades vajaduse korral riiklikku sundi seadustes ettenähtud juhtudel ja korras. Oma tegevuses esindab Päästeamet Eesti Vabariiki. Teenistuslikku järelevalvet Päästeameti tegevuse üle teostab siseminister.[1]

Alates 2. aprillist 2013 on Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu. 2008–2013 oli peadirektor Kalev Timberg.

TegevusvaldkonnadRedigeeri

 
Päästetööd pärast inimvigastusteta autoavariid

Päästeametil on kuus peamist tegevusvaldkonda.[1]

Päästetöödeks loetakse tegevust mille eesmärk on päästa inimesi, loomi ning vara või kaitsta keskkonda erinevate õnnetuste korral. Õnnetusteks võivad olla liiklusavariid, tulekahjud, loodusõnnetused, kemikaalide lekked jmt. Samuti käsitletakse päästetöödena õnnetusega kaasnevate ohtude likvideerimist (nt tulekahju naabruses asuvate inimeste hoiatamine leviva suitsu eest jne).
  • Riiklik tuleohutusjärelevalve
Järelevalve eesmärk on õigusaktidega kehtestatud tuleohutusenõuete järgmise kontroll. Päästeametil on õigus nõuda tuleohtusnõuete järgimist ning teha vastavaid ettekirjutusi. Seejuures ei kontrolli amet tuleohutuse järgimist mõningates spetsiifilistes valdkondades. Need on tsiviillennundus, raudteetransport, allmaarajatised (nt kaevandused) ja veetransport. Lisaks eelnevale ei jälgi amet tuleohutusnõuete täitmist kaitseväes ega metsa ja muu taimestikuga kaetud aladel.
Kriisireguleerimise kui tegevuse eesmärk on hädaolukorraks valmisoleku säilitamine ja selle parandamine. Hädaolukorras töötavad käsikäes kohalikud omavalitsused, päästeamet, kaitseliit ja muud valitsusasutused.
  • Tuleohutus- ja päästealane ennetustöö
Ennetustegevuse eesmärk on päästealal omandatud teadmiste ning kogemuste jagamine elanikkonnale vältimaks inimeste õnnetusse sattumist. Igal aastal toimub ennetustegevuse projektide konkurss, millest parimaid finantseeritakse. [1]
  • Demineerimistööd
Demineermistöid teeb päästeamet oma struktuuriüksuseks oleva Demineerimiskeskuse [2] kaudu. Demineermistöödeks on lõhkeseadeldiste hävitamine, pommikahtluse kontroll jmt.
  • Õnnetusteadete menetlemine
Õnnetusteateid töötleb ja võtab vastu Riigi Päästeameti halduses olev valitsusasutus Häirekeskus. Häirekeskus saadab õnnetuspaigale päästemeeskonna ja/või kiirabi ning vajadusel tagab infovahetuse teiste ametkondaega, näiteks politsei ja piirivalvega.

Päästeameti juhtkondRedigeeri

Päästeameti juhtkond on kolmeliikmeline – peadirektor ning kaks peadirektori asetäitjat

  • 2013–, Kuno Tammearu, Päästeameti peadirektor
  • 2008–2013, Kalev Timberg, Päästeameti peadirektor
  • 2000–2006, Mati Raidma, Päästeameti peadirektor
  • 1991–2000, Harry Hein, Päästeameti peadirektor
    • Tauno Suurkivi, Peadirektori asetäitja vastutab päästetöö, ennetustöö, ohutusjärelevalve, demineerimise, hädaolukordadeks valmisoleku ja vabatahtliku pääste valdkondade eest.
    • 1. märts 2019[2]– , Andreas Anvelt, Peadirektori asetäitja halduse alal vastutab valdkondade eest, millega tegeleb arendusosakond, haldusosakond, personali- ja asjaajamise osakond, rahandusosakond, kommunikatsiooniosakond ning õigusosakond.
    • –2019, Kairi Rikko

Päästeameti organisatsioonRedigeeri

Päästeameti struktuuriüksused on:

  • päästetööde osakond;
  • tuleohutusjärelevalve osakond;
  • kriisireguleerimise osakond;
  • ennetustöö osakond;
  • rahandusosakond; personali ja asjaajamise osakond; avalike suhete büroo; välissuhete büroo; haldusbüroo;
  • demineerimiskeskus.
  Pikemalt artiklis Päästekomando

AjaluguRedigeeri

1990. aastal nimetati Eesti NSV Siseministeeriumi Tuletõrje Valitsus ümber Siseministeeriumi Tuletõrjeametiks. Eesti NSV Valitsuse määrusega nr. 10, 16. jaanuarist 1990. aastal moodustati Tuletõrje- ja Päästeamet[3] ja Vabariigi Valitsuse 4. veebruari 1991. aasta määrusega nr 26 moodustati EV Riiklik Tuletõrjeamet[4]. Eesti Vabariigi Riikliku Tuletõrjeameti peadirektoriks nimetati endine Siseministeeriumi koosseisus olnud Tuletõrjeameti peadirektor Ants Muna.

Vabariigi Valitsuse 5. veebruari 1991. aasta korraldusega nr 30-k kohustati Siseministeeriumi 10. veebruariks 1991. aastal andma loodavale EV Riiklikule Tuletõrjeametile 1. oktoobri 1990. aasta seisuga üle Siseministeeriumi koosseisus olev Tuletõrjeamet koos kõigi allüksustega ning kohustati EV Riikliku Tuletõrjeametit andma üle kutselised tuletõrjemalevad ja sõjaväestatud tuletõrjeüksused maakondade ning vabariikliku alluvusega linnade valitsustele.

10. septembril 1991 otsustas Eesti Vabariigi Valitsus moodustada Eesti Vabariigi Riikliku Päästeamet (Eesti Päästeamet) Eesti Vabariigi siseministri valitsemisalas[5]. Eesti Vabariigi Riikliku Päästeameti poolt võeti ka üle NSV Liidu Kaitseministeeriumi väeosade tsiviilkaitsepolgu nr. 75222 Kohtla-Järvel/Jõhvis ja tsiviilkaitse sidesõlme nr.68315 Kosel materiaalne baas ja tehnikavahendid.

Eesti Vabariigi Tsiviilkaitse Staabi tegevus vabariigi territooriumil lõpetati 13. novembrist 1991. aastal. Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehele allunud tsiviilkaitsesüsteemi juhtis Tsiviilkaitse staap. Eesti Vabariigi Tsiviilkaitse Staabi käsutuses olnud materiaalsed väärtused ja ametiruumid: Tallinnas, Raua tänav 2 asuva hoone IV korrus, Erika tänav 3 ja Energia tänav 6a asuvad hooned ning Eesti NSV Tsiviilkaitse Staabi[6] vabariiklik juhtimispunkt Rannamäe tee 1, anti üle Eesti Päästeametile[7].

1991. aasta detsembris EV Valitsuse määrusega nr 256 kinnitatud "EV ühtse päästeteenistuse kontseptsiooni" alusel Kodanikukaitse ja tuletõrje struktuuride ühinemiseks anti välja Vabariigi Valitsuse määrus nr 159, 25. maist 1992.a. EV Riikliku Tuletõrjeameti likvideerimiseks ja tema funktsioonide üleandmiseks EV Riiklikult Päästeametile. Siseministeeriumi 3. juuni 1992. aasta käskkirjaga nr 63 moodustati komisjon EV Riikliku Tuletõrjeameti funktsioonide, varade ja allüksuste üleandmiseks Päästeametile[8].

Ühendatud Päästeameti peadirektoriks määrati Harry Hein, tema asetäitjateks, Eesti Vabariigi Riiklikus Päästeametis töötanud, Kalev Timberg ning Ants Rööp. Tuletõrje- ja päästeteenistuse ning erivarustuse valdkonna peadirektori asetäitjaks nimetati Mati Raidma.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri