Päästeamet

Eestis päästeala tööd korraldav valitsusasutus

Päästeamet on Siseministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mille tegevusvaldkond on ennetustöö, ohutusjärelevalve, pääste- ja demineerimistöö ning kriisireguleerimise korraldamine.[1]

Päästeamet
Logo of the Estonian Rescue Board.png
Päästeameti vapp
Asutatud 25. mai 1992
Tüüp amet
Peakorter Raua 2, Tallinn
Peadirektor Kuno Tammearu
Emaorganisatsioon Siseministeerium
Töötajaid 2080 (01.07.2021)
Veebileht rescue.ee

Päästeamet juhib Eestis päästeala tööd, korraldades päästetöid, teostades tuleohutuse järelevalvet ning kohaldades vajaduse korral riiklikku sundi seadustes ettenähtud juhtudel ja korras.[1]

Alates 2. aprillist 2013 on Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu.

AjaluguRedigeeri

1990. aastal nimetati Eesti NSV Siseministeeriumi Tuletõrje Valitsus ümber Siseministeeriumi Tuletõrjeametiks. Eesti NSV Valitsuse määrusega nr. 10, 16. jaanuarist 1990. aastal moodustati Tuletõrje- ja Päästeamet[2] ja Vabariigi Valitsuse 4. veebruari 1991. aasta määrusega nr 26 moodustati EV Riiklik Tuletõrjeamet.[3] Eesti Vabariigi Riikliku Tuletõrjeameti peadirektoriks nimetati endine Siseministeeriumi koosseisus olnud Tuletõrjeameti peadirektor Ants Muna.

Vabariigi Valitsuse 5. veebruari 1991. aasta korraldusega nr 30-k kohustati Siseministeeriumi 10. veebruariks 1991. aastal andma loodavale EV Riiklikule Tuletõrjeametile 1. oktoobri 1990. aasta seisuga üle Siseministeeriumi koosseisus olev Tuletõrjeamet koos kõigi allüksustega ning kohustati EV Riikliku Tuletõrjeametit andma üle kutselised tuletõrjemalevad ja sõjaväestatud tuletõrjeüksused maakondade ning vabariikliku alluvusega linnade valitsustele.

10. septembril 1991 otsustas Eesti Vabariigi Valitsus moodustada Eesti Vabariigi Riikliku Päästeamet (Eesti Päästeamet) Eesti Vabariigi siseministri valitsemisalas.[4] Eesti Vabariigi Riikliku Päästeameti poolt võeti ka üle NSV Liidu Kaitseministeeriumi väeosade tsiviilkaitsepolgu nr. 75222 Kohtla-Järvel/Jõhvis ja tsiviilkaitse sidesõlme nr.68315 Kosel materiaalne baas ja tehnikavahendid.

Eesti Vabariigi Tsiviilkaitse Staabi tegevus vabariigi territooriumil lõpetati 13. novembrist 1991. aastal. Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehele allunud tsiviilkaitsesüsteemi juhtis Tsiviilkaitse staap. Eesti Vabariigi Tsiviilkaitse Staabi käsutuses olnud materiaalsed väärtused ja ametiruumid: Tallinnas, Raua tänav 2 asuva hoone IV korrus, Erika tänav 3 ja Energia tänav 6a asuvad hooned ning Eesti NSV Tsiviilkaitse Staabi[5] vabariiklik juhtimispunkt Rannamäe tee 1, anti üle Eesti Päästeametile.[6]

1991. aasta detsembris EV Valitsuse määrusega nr 256 kinnitatud "EV ühtse päästeteenistuse kontseptsiooni" alusel Kodanikukaitse ja tuletõrje struktuuride ühinemiseks anti välja Vabariigi Valitsuse määrus nr 159, 25. maist 1992.a. EV Riikliku Tuletõrjeameti likvideerimiseks ja tema funktsioonide üleandmiseks EV Riiklikult Päästeametile. Siseministeeriumi 3. juuni 1992. aasta käskkirjaga nr 63 moodustati komisjon EV Riikliku Tuletõrjeameti funktsioonide, varade ja allüksuste üleandmiseks Päästeametile.[7]

Ühendatud Päästeameti peadirektoriks määrati Harry Hein, tema asetäitjateks, Eesti Vabariigi Riiklikus Päästeametis töötanud, Kalev Timberg ning Ants Rööp. Tuletõrje- ja päästeteenistuse ning erivarustuse valdkonna peadirektori asetäitjaks nimetati Mati Raidma.

Oluline oli Päästeameti juurde demineerimisrühmade loomine 1992. aastal, sest koos Nõukogude armeega olid Eestist lahkunud ka Vene demineerijad.[8]

Sõjaväestatud päästekompaniid kaotati 2005. aastal ja nende asemele loodi riiklikud päästekomandod. 2006. aastal ühendati 15 Eesti päästeteenistust nelja päästekeskuse alla: Põhja-Eesti Päästekeskus, Lõuna-Eesti Päästekeskus, Ida-Eesti Päästekeskus ja Lääne-Eesti Päästekeskus.[8]

2012. aasta alguses eraldus Häirekeskus Päästeametist Siseministeeriumi valitsemisalas olevaks iseseisvaks valitsusasutuseks ning seni Päästeameti haldusalasse kuulunud neli päästekeskust liideti Päästeameti ühtse juhtimise alla. Ümberkorralduste eesmärk oli suurendada elupäästevõimekusega komandode arvu.[8]

Päästeameti peadirektoridRedigeeri

TegevusvaldkonnadRedigeeri

 
Päästetööd pärast inimvigastusteta autoavariid

Päästeametil on viis peamist tegevusvaldkonda.[1]

Päästetöödeks loetakse tegevust mille eesmärk on päästa inimesi, loomi ning vara või kaitsta keskkonda erinevate õnnetuste korral. Õnnetusteks võivad olla liiklusavariid, tulekahjud, loodusõnnetused, kemikaalide lekked jmt. Samuti käsitletakse päästetöödena õnnetusega kaasnevate ohtude likvideerimist (näiteks tulekahju naabruses asuvate inimeste hoiatamine leviva suitsu eest).
  • Riiklik tuleohutusjärelevalve
Järelevalve eesmärk on õigusaktidega kehtestatud tuleohutusenõuete järgmise kontroll. Päästeametil on õigus nõuda tuleohtusnõuete järgimist ning teha vastavaid ettekirjutusi. Seejuures ei kontrolli amet tuleohutuse järgimist mõningates spetsiifilistes valdkondades. Need on tsiviillennundus, raudteetransport, allmaarajatised (näitekskaevandused) ja veetransport. Lisaks eelnevale ei jälgi amet tuleohutusnõuete täitmist kaitseväes ega metsa ja muu taimestikuga kaetud aladel.
Kriisireguleerimise kui tegevuse eesmärk on hädaolukorraks valmisoleku säilitamine ja selle parandamine. Hädaolukorras töötavad käsikäes kohalikud omavalitsused, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Kaitsevägi, Kaitseliit ja muud valitsusasutused.
  • Tuleohutus- ja päästealane ennetustöö
Ennetustegevuse eesmärk on päästealal omandatud teadmiste ning kogemuste jagamine elanikkonnale vältimaks inimeste õnnetusse sattumist. Igal aastal toimub ennetustegevuse projektide konkurss, millest parimaid finantseeritakse.
  • Demineerimistööd
Demineermistöid teeb päästeamet oma struktuuriüksuseks oleva Demineerimiskeskuse kaudu. Demineermistöödeks on lõhkeseadeldiste hävitamine, pommikahtluse kontroll jmt.

Päästeameti juhtkondRedigeeri

Päästeameti juhtkond on kolmeliikmeline – peadirektor ning kaks peadirektori asetäitjat

  • Kuno Tammearu – Päästeameti peadirektor
  • Tauno Suurkivi – peadirektori asetäitja päästetöö, ennetustöö, ohutusjärelevalve, demineerimise, hädaolukordadeks valmisoleku ja vabatahtliku pääste alal.
  • Andreas Anvelt – peadirektori asetäitja halduse alal vastutab valdkondade eest, millega tegeleb arendusosakond, haldusosakond, personali- ja asjaajamise osakond, rahandusosakond, kommunikatsiooniosakond ning õigusosakond.

Päästeameti struktuurRedigeeri

 
Päästeameti Lõuna päästekeskuse sõiduk 2013. aastal.

Päästeameti struktuuriüksused on:

Päästeametil on kokku 72 riiklikku päästekomandot, 4 pommigruppi, 116 vabatahtliku päästekomandot ja 2 reservpäästerühma.[9]

  Pikemalt artiklis Päästekomando

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 "Päästeameti põhimäärus". Riigi Teataja. 15. veebruar 2017. Vaadatud 21.12.2021.
  2. Eesti NSV riiklike ametite moodustamise kohta, Vabariigi Valitsuse määrus 16.01.1990
  3. "Eesti Vabariigi Riikliku Tuletõrjeameti põhimääruse" kinnitamise kohta, RT 1991, 6, 95
  4. Eesti Vabariigi Riikliku Päästeameti moodustamise kohta, RT 1991, 31, 386
  5. ENSV Tsiviilkaitse Staap, 1944-1991, The National Archives of Estonia, ERA.R-1802
  6. Tsiviilkaitse Staabi tegevuse lõpetamise kohta vabariigi territooriumil, Eesti Vabariigi Valitsuse korraldus 14. novembrist 1991.a. nr. 426-k
  7. Eesti Vabariigi Riiklik Tuletõrjeamet, 1944-1991, The National Archives of Estonia, ERAF.95SM
  8. 8,0 8,1 8,2 "Päästeameti lühiajalugu". Vaadatud 22.12.2021.
  9. "Päästeamet organisatsioonina". Vaadatud 22.12.2021.

VälislingidRedigeeri