Päästekomando
See artikkel vajab toimetamist. (November 2012) |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Päästekomando on üldnimetus, mis kirjeldab kuskil baseeruvat Päästeameti päästeüksust.
Olles aja jooksul sisult sageli muutunud, mõistetakse Eestis päästekomando all päästeüksuse alalist paiknemiskohta. Päästekomando lahutamatuks osaks on garaažid päästeautodele, olmeruumid valvemeeskonnale ning lao- ja hooldusruumid tehnika tarbeks. Sageli kuulub päästekomando juurde ka treeninguväljak ja harjutustorn.
Päästekomando mõiste kujunemine Eestis
muudaEnne 20. sajandi lõpukümnendit oli peamiselt kasutusel mõiste tuletõrjekomando. Tegemist on liitsõnaga, mille esimene pool kirjeldab tegevust, kuid sõna komando pärinemine on vaieldav. Arvatavasti pärineb see algselt portugalikeelsest sõnast comando, mis tähendab käsku. Komando tänases mõistes sai ilmselt alguse buuride poolt enesekaitseks formeeritud üksuste afrikaanikeelsest nimest Kommando. Eesti keelde jõudis see sõna oletatavasti saksa keele vahendusel. Tänapäeval on komando sageli üksuse sünonüümiks, kuid selle tähendus sõltub eri riikides suuresti kasutamise kontekstist. Sagedamini on tegemist sõjandustermini kui tsiviilüksusi kirjeldava terminiga.
Tuletõrjekomandode juhtivaks ülesandeks oli kannatanute päästmine tulekahjust ja võitlus kahjutulega. Pärast Eesti taasiseseisvumist lisandus tuletõrjekomandodele ülesandeid nagu kannatanute päästmine varingutest, liiklusõnnetuste likvideerimine, keemiaõnnetuste likvideerimine jmt. See omakorda tingis mõiste ümbervaatamise ning kasutusele võeti mõiste "tuletõrje- ja päästekomando". Päästekomando on uuem nimetus, mis tuli päästeteenistuses kasutusele 21. sajandi algusaastail. Termin "päästekomando" võeti kasutusele mõnevõrra lohiseva "tuletõrje- ja päästekomando" asemel ning ka põhjusel, et see kirjeldab selle asutuse tegevust märksa paremini kui paljas tuletõrjekomando. Tänaseks on kujunenud olukord, kus nimetatud kolm mõistet on kasutusel paralleelselt, tähendades siiski ühte ja sedasama. Ametlikus kirjavahetuses ja õigusaktides eelistatakse sõna "päästekomando". Argikasutuses eelistatakse lühiduse pärast sageli sõna "komando".
Rahvapärase nimetusena on kasutusel läinud sajandi alguses tekkinud nimetused "pritsimaja" ja "pritsumaja". Tuletõrjujate slängis on kasutusel ka nimetused "pritsu" ja "pritsukuur".
Päästekomandode kujunemine
muudaPäästekomandode areng selliseks nagu me neid tänapäeval tunneme on tihedalt seotud kogu tuletõrje arenguga laiemalt. Nagu eelpool mainitud on päästekomando kui spetsialiseeritud üksuse vorm ja sisu aja jooksul tugevasti muutunud. Tuletõrje tänapäeva mõistes sai alguse kuuendal aastal m.a.j,[1] kui keiser Augustus asutas Rooma linnavalve, kelle peamine ülesanne oli võitlus tulega. Linnavalve elas kasarmutes ja täitis öösiti ka korrakaitse ülesandeid. Tippajal kuulus sellesse üksusse 7000 meest.[2] Rooma riigi tuletõrje korraldus oli oma aja kohta eeskujulik, kuid lakkas eksisteerimast koos Rooma riigi langusega. Keskajaga koos saabus päästekomandode arengusse mõõnaperiood ehkki vajadus sääraste üksuste järele püsis. Vanim säilinud, 1189. aastast pärinev tuletõrjemäärus (tänapäevases mõistes tuleohutuseeskiri) hakkas kehtima Londonis. Selle järgi sai kahjutulega võitlemine linnakodanike naturaalkohuseks, millest kõrvalehoidmist karistati rangelt. Naturaalkohustus on antud kontekstis linnakodaniku staatusega lahutamatult seotud kohustus. Ilmselt oli see siiski pealiskaudne lahendus kuivõrd tulega pidid võitlema ilma väljaõppeta ja asjakohase varustuseta inimesed. Sarnaseid abinõusid kehtestasid ka teised suured linnad (nt Viin 1221. aastal[3]).
Päästekomandode kujunemine Eestis
muudaSamasugust teed käis ka Tallinn, kus 13. sajandil kehtestati sarnane linnakodanike naturaalkohustus. Uue tõuke päästekomandode ka kogu tuletõrje arengule andis 1518. aasta kui Saksamaa Augsburgi linna kullassepp Anton Platner taasleiutas tuletõrjepritsi[4] 1654. aastal lisas hollandlane Jan van der Heyden pritsile voolikud[4]. Moodne kustutustehnika levis, kuid kasutasid seda ikka naturaalkohusega koormatud linnakodanikud. Omalaadseteks päästekomandodeks kujunesid 17. sajandil Tallinna kirikud ja Raekoda, sest neid hooneid ja nende territooriumi kasutati kustutusvahendite hoiukohtadena. Nii pidi Raekojas olema 300 ämbrit, 12 vaskpritsi ja 6 puitpritsi, Oleviste kiriku hoovis aga 4 redelit ja 6 pootshaaki[5]. 18. sajandi alguses, pärast aastasadade jooksul toimunud suurtulekahjusid, jõuti arusaamisele, et kehtiv süsteem ei ole tõhus. Taas asuti looma kutselist tuletõrjet ja sellega koos ka päästekomandosid. Pariisi kutseline tuletõrje asutati 1716. aastal ning lülitati seejärel sõjaväe koosseisu.
Esimeseks Eesti päästekomandoks võib ilmselt lugeda Mustpeade vennaskonna tuletõrjemeeskonda, mis asutati 23. mail 1788[6]. Osteti ka tuletõrjekäsiprits. Ehkki alguses oli plaan kasutada kustutusvahendeid vaid oma hoonete kaitseks, osales Mustpeade vennaskonna komando pidevalt linnas puhkenud tulekahjude kustutamisel. Mustpeade vennaskonna komando oli vabatahtlik komando, mis tähendas, et komandos kohapeal valvemeeskonda ei olnud. Meeskond kutsuti kokku kirikukellade helistamise ja teiste signaalidega. Mustpeade komando oli teovõimeline, kuid samas väiksearvuline komando, kes kustutas tulekahjusid käsikäes oma naturaalkohust täitvate linnakodanikega.
Aina rohkem silma torganud linnade tulekaitse ebaefektiivsuse foonil tehti katse olukorda paranda ja asuti looma niinimetatud kommunaaltuletõrjet. Kommunaaltuletõrje täpse asutamise aja kohta andmed puuduvad, küll aga võib oletada, et see oli enne Tallinna Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu asutamist. Kommunaaltuletõrjeüksus sai palka Tallinna linnalt ja pidi plaani järgi olema majanduslikult efektiivsem, tehes väljakutsetest vabal ajal mitmesuguseid kommunaaltöid (gaasilaternate süütamine ja muud tööd). Säärane tuletõrjeüksus ennast ei õigustanud, sest mitmel pool linnas töötanud tuletõrjujad ei olnud võimelised vajaliku kiirusega reageerima. Kommunaaltuletõrje ebaefektiivsus sai katalüsaatoriks vabatahtlike tuletõrjekomandode loomisel. Järgmine oluline samm komandode arengus oli Tallinna Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu (asutatud 22. juunil 1862[7]) uue maja valmimine 1873. aastal. Maja asub Tallinnas Vana-Viru tänav 14. Selles hoones oli olemas peaaegu kõik, mida tunneme tänapäeva tuletõrjekomando nime all. Puudus vaid ööpäeva kohal viibiv valvemeeskond. Majas olid ruumid kustutustehnikale, spordi- ja koosolekute saal ning õppetorn. Samaväärse komandohoone sai 1913 Tartu Vabatahtlik Tuletõrje Selts (asutatud 5. veebruaril 1864). Kuressaares asutati 12. novembril 1867. aastal Eesti üks esimesi vabatahtlike tuletõrjeühinguid. 1868. aastal ehitati ühingu eestvedamisel Kuressaare raekoja kõrvale kivist pritsikuur, millele 1882. aastal lisati puidust torn[8].
Kutseliste tuletõrjujatega mehitatud komandode sünd Eestimaal ulatub formaalselt aastasse 1803, kui keiser Aleksander I käsuga loodi Peterburi politseiüksuste juurde 11 tuletõrjekomandot.[9] Samasugune tuletõrje loodi mõne aasta pärast ka Moskvas. 1853 kinnitas siseminister sääraste komandode koosseisud ka teistes linnades, sealhulgas Tallinnas ja Tartus. Paraku peeti selliseid komandosid liiga kalliks. Samas võis kutseliste komandode loomist takistada ka lihtne initsiatiivipuudus. Kutseliste komandode loomiseni jõuti Tartu alles 1917 ja Tallinnas 1919. Sestpeale oli komandodes terve ööpäeva valvemeeskond, kelle reageerimine oli kiirem kui vabatahtlikul tuletõrjel.
Päästekomandode liigitamine
muudaPäästekomandode liigitamiseks ei ole ainsat ja õiget metoodikat. Eestis on päästekomandode klassifitseerimise aluseks on nende võimekus ehk nende suutlikkus teha eri tüüpi päästetöid. Päästetööde teostamise võimekuse tagavad piisav arv personali ja sobiv tehnika nomenklatuur. See millise võimekusega päästekomando luuakse sõltub esmajoones elanike arvust, kuid ka väljasõidupiirkonnas olevatest muudest ohtudest (raudtee, ohtlike tehnoloogiliste protsessidega ettevõtted jmt). Eestis on olemas nelja tüüpi päästekomandosid. Päästekomandod erinevad üksteisest mitmete omaduste poolest.[10]
Keskkomando
muudaKeskkomandod paiknevad tihedalt asustatud (50 000 inimest või rohkem) aladel või ka iga maakonna keskuses. Keskkomando on mingi piirkonna keskne päästeüksus. Keskkomandode meeskonnad on suuremad kui tugikomandodes ning keskkomandos on rohkem erilaadset päästetehnikat. Keskkomando päästetehnika väljasõidu aeg on 1 minut.
Tugikomando
muudaTugikomandod paiknevad nii, et 100–5000 elanikuga asutusüksus jääb linnulennult kuni 25 km kaugusele ning rohkem kui 5000 elanikuga asustusüksus jääb kuni 15 km kaugusele. Tugikomandos töötavad samasuguste oskuste ja teadmistega meeskonnad kui keskkomandos, kuid meeskonnaliikmete arv on väiksem. Ka tugikomando päästetehnika väljasõiduaeg on 1 minut, kuid seda võib objektiivsetele asjaoludele tuginedes pikendada viie minutini. Näiteks jäävad osad tugikomandod meeskonna kutsele lahkudes inimestest tühjaks, mistõttu tuleb komandohoone enne lahkumist elektroonilise valve alla lülitada.
Abikomando
muudaAbikomandod ei ole valitsusasutused nagu seda on kesk- ja tugikomandod. Abikomandot haldab reeglina MTÜ, kuid abikomandoks võib olla ka ettevõtte päästeallüksus või kohaliku omavalitsuse hallatav päästeüksus. Abikomando väljasõidupiirkond on väiksem, piirdudes sageli ühe valla või valla osaga ja nad teostavad päästetöid Päästeametiga sõlmitud lepingu alusel, kus on fikseeritud ka väljasõiduaeg. Abikomando väljasõiduaeg on reeglina kümneid (20–30) minuteid pikk.
Eraldi paiknev meeskond
muudaEraldi paiknev meeskond (EPM) on valitsusasutus ja moodustatakse tugikomando või keskkomando juurde. EPM-ide eesmärgiks on parema reageerimisvalmiduse tagamine ja personalikulude kokkuhoid. Sageli on otstarbekas mõne väiksema päästekomando juhtkonna koondamine ja selle ülesannete andmine mõne teise päästekomando juhtkonnale. Sel juhul muutub päästekomando selle päästekomando EPM-iks, mille juhtkonnale juhtimine üle antakse. Reageerimisvalmiduse seisukohalt on parem kui päästetehnika paikneb hajutatult, mitte ühes punktis koos, kuna õnnetuse toimumise koht ei ole ette teada.
Päästekomandode nimetamine
muudaEestis koostatakse päästekomandode nimetus klassifikatsioonist ja asukohast lähtuvalt. Esikohal on alati asustusüksuse nimi ja teisel kohal on klassifikatsioonist tulenev nimetus. Näiteks:
Päästekomando struktuur
muudaKõrval oleval joonisel on näha päästekomando tavaline ülesehitus juhul kui tegemist on kesk- või tugikomandoga. Komandot juhib komandoülem. Päästjad on jaotatud neljaks vahtkonnaks, mida juhib meeskonnavanem või rühmapealik. Suuremates vahtkondades on olemas nii meeskonnavanem kui rühmapealik. Igas komandos on erikohustustega päästjad, kellele tavaliselt on usaldatud mingi oluline majandus- või hooldetöö. Näiteks on tavaliselt määratud üks päästja, kelle lisaülesandeks on komando voolikute remont. Olles muidu vahtkonna liige, allub päästja selle teatava töö korraldamise küsimustes otse komandoülemale. Koristajate/majavalvurite olemasolu sõltub komando suurusest, piirkonna kriminogeensest olukorrast, väljakutsete sagedusest jmt. Eraldi paikneva meeskonnaga komando koosseisus on vaid neli vahtkonda, millel võib aga ei pruugi olla meeskonnavanemat. Meeskonnavanema ametikoha puudumisel on vahtkonna juhiks vanem ja/või kogenum päästja. Abikomando ülesehitus on iga abikomando siseasi, kuid sageli on see joonisel tooduga võrdlemisi sarnane.
Komandode töökorraldus
muudaTöökorralduses tuleb eristada kesk- ja tugikomandosid ning abikomandosid. Kesk- ja tugikomandod on valitsusasutused ning neile on kehtestatud ühtsed töökorralduse standardid. Abikomandode töökorraldus on nende siseasi.
Päästekomando on poolsõjaväeline asutus. See tähendab, et otsene kasarmukord ja käitumist reguleerivad määrustikud puuduvad, samas on olemas kindlad käsuliinid. Komandot juhib komandoülem, kellele allub komandoülema asetäitja. Nemad seisavad hea komando üldise toimimise eest. Valveteenistuse töötajad (päästjad, meeskonnavanemad, rühmapealikud) töötavad Eestis graafikuga 24 tundi tööl ning nende ülesandeks on õnnetustele reageerimine. Väljakutsetest vabal ajal on päästekomando üldine töökorraldus järgmine.[11]
- 8.00 rivistus, vahtkondade valveteenistuse üleandmine-vastuvõtmine. Rivistus on ettenähtud informatsiooni edastamiseks, sümboolseks töövahetuse alguseks jmt.
- 8.05–9.00 tehnika korrastamine ja söögipaus. Aeg, mil iga vahtkonna liige sätib valmis oma isikliku varustuse, olemaks valmis väljakutsele sõiduks.
- 9.00–12.00 õppetunnid, harjutused ja õppused.
- 12.00–14.00 söögipaus.
- 14.00–18.00 päästetehnika hooldus ja komando korrastamine.
- 18.00–19.00 söögipaus
- 19.00–22.00 töö dokumentatsiooniga ja üldfüüsiline ettevalmistus või vaba aeg.
- 22.00–7.00 puhkeaeg. Päästjad said soovi korral puhata riidest lahti võetuna, kuid väljasõiduaeg on öösiti sama mis päeval.
- 7.00–7.15 äratus.
- 7.15–7.55 ettevalmistus valveteenistuse üleandmiseks-vastuvõtmiseks. Sel ajal võetakse isiklik varustus autodelt.
Päevakava järgitakse niivõrd, kuivõrd see on mõistlik ja võimalik. Näiteks hooldatakse tehnika iga väljakutse järel, ootamata selleks ettenähtud kellaaega. Ühel päeval nädalas toimub päästetehnika üldhooldus. Üldhoolduse käigus kontrollitakse kogu lahingarvestuses olev varustus põhjalikult üle. Teisel päeval nädalas toimub komando suurpuhastus, mille käigus koristatakse põhiliselt ruume, tehnikale tähelepanu ei pöörata.
Päästekomando hoone
muudaPäästekomandode hooned erinevad välimuselt ja suuruselt. Erinevad on ka ruumide paigutused ja muud tehnilised lahendused. Teisalt on päästekomandode ehitamisel rakendatud põhimõtted üle ilma võrdlemisi sarnased. Ideaalsel juhul ehitatakse päästekomando tarbeks spetsiaalne hoone, halvemal juhul kohandatakse see mõnest muust enam- vähem sobivast hoonest. Eestis on enamik keskkomandosid spetsiaalselt selleks ehitatud hoonetes, tugikomandod seevastu pigem kohandatud hoonetes.
Päästekomando ruumid võib parema ülevaate saamiseks jaotada kolmeks. Esimesse gruppi kuuluvad komando juhtkonna ametiruumid, mis Eestis tähendab peaasjalikult komandoülema ja tema asetäitja kabinette. Teise gruppi kuuluksid olmeruumid valves olevale meeskonnale. Olmeruumide hulka loeme päästjate toa(d), köögi, pesemisruumid, puhketoa, õppeklassi ja treeningusaali. Ruumipuuduses päästekomandodes on mõnedki neist sageli ühendatud. Nii võib samas ruumis eksisteerida näiteks õppeklass ja treeningusaal. Kolmandasse gruppi kuuluksid päästetehnika remondi-, hooldus-, ja hoiuruumid. Suurim neist on garaaž päästeautodele, millistele on paigutatud päästetehnika. Enamik hooldustöid tehakse garaažis, vaid mõne üksiku töövahendite grupi remontimiseks ja hooldamiseks sisustatakse omaette ruum. Sellised ruumid on sageli hingamisaparaatide remondiks ja hoolduseks. Tavaliselt on komandos ka laoruum või laoruumid asutuse toimimiseks vajalike vahendite ladustamiseks. Sellisteks vahenditeks on päästehnika ise ja selle hooldamiseks vajaminev nagu määrdeained, spetsiaalsed tööriistad jmt.
Eesti päästekomandode arv ja paiknemine
muudaJärgnevas tabelis on toodud Eesti päästekomandod[12]. Selgema ülevaate saamiseks on päästekomandod grupeeritud maakondade järgi ehkki päästekomandod käivad õnnetusi likvideerimas ka üle maakonnapiiride. Komando nime tuletamiseks tuleb asustusüksuse üldnimi asendada vastava tulba pealkirjaga. Juhul kui see oleks ebatäpne on komando nimi nurksulgudesse eraldi märgitud. Kui kesk- või tugikomandol on eraldi paiknev meeskond, leiab selle vastava tugi- või keskkomando kõrvaltulbast. Abikomandodest on kirjas need, millel kevadel 2007 oli olemas mingisugune väljasõiduvalmidus. Abikomandode paiknemist ei reguleeri ükski õigusakt, igaüks võib abikomando luua sinna kuhu soovib.
Päästeameti Põhja päästekeskus |
Maakond | Päästekomandod (III grupp) | Päästekomandod (II grupp) | Päästekomandod (I grupp) | Abikomandod |
Harjumaa | Kesklinna linnaosas | Loksa linnas | Ardu alevikus | |
Pirita linnaosas | Kehra linnas | Habaja külas | ||
Kristiine linnaosas | Paldiski linnas | Aruküla alevikus | ||
Kristiine linnaosas | Assaku alevikus | Kolga alevikus | ||
Põhja-Tallinna linnaosas | Kose alevikus | Kostivere külas | ||
Nõmme linnaosas | Oru külas | |||
Keila linnas | Raasiku alevikus | |||
Maardu linnas | Vaida alevikus | |||
Prangli saarel | ||||
Tallinna linnas Tondi asumis | ||||
Tallinna linnas Liiva asumis | ||||
Saku alevikus |
Päästeameti Ida päästekeskus |
Maakond | Päästekomandod (III grupp) | Päästekomandod (II grupp) | Päästekomandod (I grupp) | Abikomandod |
Ida-Virumaa | Jõhvi linnas | Sillamäe linnas | Iisaku alevikus | |
Narva linnas | Kiviõli linnas | Lohusuu alevikus | ||
Kohtla-Järve linnas | Iisaku alevikus | Jaama külas | ||
Narva-Jõesuu linnas | Elektrijaama komando | |||
Purtse külas | ||||
Avinurme alevis | ||||
Aasukalda külas | ||||
Lääne-Virumaa | Rakvere linnas | Tapa linnas | Kadrina alevikus | |
Kunda linnas | Tamsalu linnas | |||
Väike-Maarja alevikus | Vajangu külas | |||
Roela alevikus | ||||
Tudu alevikus | ||||
Simuna alevikus | ||||
Võsu alevikus | ||||
Kärmu külas |
Päästeameti Lääne päästekeskus |
Maakond | Päästekomandod (III grupp) | Päästekomandod (II grupp) | Päästekomandod (I grupp) | Abikomandod |
Järvamaa | Paide linnas | Koeru alevikus | Oisu külas | |
Türi linnas | Kabala külas | |||
Aravete alevikus | Ambla alevikus | |||
Järva- Jaani alevikus | ||||
Kahala külas | ||||
Hiiumaa | Kärdla linnas | Käina alevikus | Emmaste külas | |
Pühalepa külas | ||||
Läänemaa | Haapsalu linnas | Vormsi saarel
Pürksi külas |
Kõmsi külas | |
Lihula linnas | Nõva külas | |||
Risti alevikus | ||||
Pärnumaa | Pärnu linnas | Pärnu- Jaagupi alevis | Häädemeeste alevikus | Are alevikus |
Kilingi- Nõmme linnas | Tõstamaa alevikus | Tali külas | ||
Vändra alevis | Kihnu saarel | Tori külas | ||
Surju külas | ||||
Kaisma külas | ||||
Sauga alevikus | ||||
Raplamaa | Rapla linnas | Järvakandi alevis | Kasti külas | |
Kohila alevis | Kuimetsa külas | |||
Märjamaa alevis | Kehtna alevikus | |||
Käru alevikus | ||||
Laukna külas | ||||
Lokuta külas | ||||
Vahastu külas | ||||
Valgu külas | ||||
Varbola külas | ||||
Saaremaa | Kuressaare linnas | Kihelkonna alevikus | Torgu külas | |
Orissaare alevikus | Tagavere külas | |||
Ruhnu saarel | Tornimäe külas | |||
Abruka saarel |
Päästeameti Lõuna päästekeskus |
Maakond | Päästekomandod (III grupp) | Päästekomandod (II grupp) | Päästekomandod (I grupp) | Abikomandod |
Jõgevamaa | Jõgeva linnas | Voore külas | ||
Põltsamaa linnas | ||||
Mustvee linnas | ||||
Tabivere alevikus | ||||
Põlvamaa | Põlva linnas | Värska alevis | Krootuse külas | |
Räpina linnas | Orava külas | |||
Tartumaa | Tartu linnas | Alatskivi alevikus | Kambja alevikus | |
Tõrvandi alevikus | Laeva alevikus | |||
Elva linnas | Rõngu alevikus | |||
Valgamaa | Valga linnas | |||
Tõrva linnas | ||||
Otepää linnas | ||||
Viljandimaa | Viljandi linnas | Abja-Paluoja linnas | Mustla alevikus | Kolga-Jaani alevikus |
Suure-Jaani alevikus | ||||
Võrumaa | Võru linnas | Antsla linnas | Mõniste külas | Kuldre külas |
Vastseliina alevikus | Rõuge alevikus | |||
Obinitsa külas | ||||
Haanja külas | ||||
Tsooru külas | ||||
Meremäe külas |
Viited
muuda- ↑ Vaarmann, J. Rinnutsi Leekidega, lk. 7
- ↑ Antiigileksikon. Tallinn, 1985. Lk. 584
- ↑ Helsingin palotoimen historia. Helsingi, 1961 lk. 7.
- ↑ 4,0 4,1 Vaarmann, J. Rinnutsi leekidega. lk. 11.
- ↑ Vaarmann, J. Rinnutsi leekidega. lk. 19.
- ↑ TRKA, f. 87, n. 1, s. 4, l. 1
- ↑ Vaarmann, J. Rinnutsi leekidega. lk. 34.
- ↑ MAJARÄNNAKUD LINNARUUMIS: PRITSUMAJA, Tallinna tänav 4, saartehaal.postimees.ee, 14. detsember 2017
- ↑ Vaarmann, J. Rinnutsi leekidega. lk. 78.
- ↑ Riigi päästeasutuste struktuurile, varustatusele, dokumentatsioonile ja töökorraldusele esitatavad nõuded
- ↑ Lõuna-Eesti Päästekeskuse valveteenistuse töökorralduse juhend
- ↑ Riigi päästeasutuste struktuuriüksuste paiknemine
Kirjandus
muuda- Parmask, Priit Jaan. (1995). Eesti tuletõrje ja tsiviilkaitse. Tallinn: Kupar.
- Vaarmann, Jaan. (1988). Rinnutsi leekidega. Tallinn: Valgus.
Välislingid
muudaPildid, videod ja helifailid Commonsis: Päästekomando |
- Erinevate ülesannetega päästetöötajate ametite iseloomustus [1]