Päästekomando

Päästekomando on üldnimetus, mis kirjeldab kuskil baseeruvat Päästeameti päästeüksust.

Olles aja jooksul sisult sageli muutunud, mõistetakse Eestis päästekomando all päästeüksuse alalist paiknemiskohta. Päästekomando lahutamatuks osaks on garaažid päästeautodele, olmeruumid valvemeeskonnale ning lao- ja hooldusruumid tehnika tarbeks. Sageli kuulub päästekomando juurde ka treeninguväljak ja harjutustorn.

Päästekomando mõiste kujunemine Eestis

muuda

Enne 20. sajandi lõpukümnendit oli peamiselt kasutusel mõiste tuletõrjekomando. Tegemist on liitsõnaga, mille esimene pool kirjeldab tegevust, kuid sõna komando pärinemine on vaieldav. Arvatavasti pärineb see algselt portugalikeelsest sõnast comando, mis tähendab käsku. Komando tänases mõistes sai ilmselt alguse buuride poolt enesekaitseks formeeritud üksuste afrikaanikeelsest nimest Kommando. Eesti keelde jõudis see sõna oletatavasti saksa keele vahendusel. Tänapäeval on komando sageli üksuse sünonüümiks, kuid selle tähendus sõltub eri riikides suuresti kasutamise kontekstist. Sagedamini on tegemist sõjandustermini kui tsiviilüksusi kirjeldava terminiga.

Tuletõrjekomandode juhtivaks ülesandeks oli kannatanute päästmine tulekahjust ja võitlus kahjutulega. Pärast Eesti taasiseseisvumist lisandus tuletõrjekomandodele ülesandeid nagu kannatanute päästmine varingutest, liiklusõnnetuste likvideerimine, keemiaõnnetuste likvideerimine jmt. See omakorda tingis mõiste ümbervaatamise ning kasutusele võeti mõiste "tuletõrje- ja päästekomando". Päästekomando on uuem nimetus, mis tuli päästeteenistuses kasutusele 21. sajandi algusaastail. Termin "päästekomando" võeti kasutusele mõnevõrra lohiseva "tuletõrje- ja päästekomando" asemel ning ka põhjusel, et see kirjeldab selle asutuse tegevust märksa paremini kui paljas tuletõrjekomando. Tänaseks on kujunenud olukord, kus nimetatud kolm mõistet on kasutusel paralleelselt, tähendades siiski ühte ja sedasama. Ametlikus kirjavahetuses ja õigusaktides eelistatakse sõna "päästekomando". Argikasutuses eelistatakse lühiduse pärast sageli sõna "komando".

Rahvapärase nimetusena on kasutusel läinud sajandi alguses tekkinud nimetused "pritsimaja" ja "pritsumaja". Tuletõrjujate slängis on kasutusel ka nimetused "pritsu" ja "pritsukuur".

Päästekomandode kujunemine

muuda

Päästekomandode areng selliseks nagu me neid tänapäeval tunneme on tihedalt seotud kogu tuletõrje arenguga laiemalt. Nagu eelpool mainitud on päästekomando kui spetsialiseeritud üksuse vorm ja sisu aja jooksul tugevasti muutunud. Tuletõrje tänapäeva mõistes sai alguse kuuendal aastal m.a.j,[1] kui keiser Augustus asutas Rooma linnavalve, kelle peamine ülesanne oli võitlus tulega. Linnavalve elas kasarmutes ja täitis öösiti ka korrakaitse ülesandeid. Tippajal kuulus sellesse üksusse 7000 meest.[2] Rooma riigi tuletõrje korraldus oli oma aja kohta eeskujulik, kuid lakkas eksisteerimast koos Rooma riigi langusega. Keskajaga koos saabus päästekomandode arengusse mõõnaperiood ehkki vajadus sääraste üksuste järele püsis. Vanim säilinud, 1189. aastast pärinev tuletõrjemäärus (tänapäevases mõistes tuleohutuseeskiri) hakkas kehtima Londonis. Selle järgi sai kahjutulega võitlemine linnakodanike naturaalkohuseks, millest kõrvalehoidmist karistati rangelt. Naturaalkohustus on antud kontekstis linnakodaniku staatusega lahutamatult seotud kohustus. Ilmselt oli see siiski pealiskaudne lahendus kuivõrd tulega pidid võitlema ilma väljaõppeta ja asjakohase varustuseta inimesed. Sarnaseid abinõusid kehtestasid ka teised suured linnad (nt Viin 1221. aastal[3]).

Päästekomandode kujunemine Eestis

muuda

Samasugust teed käis ka Tallinn, kus 13. sajandil kehtestati sarnane linnakodanike naturaalkohustus. Uue tõuke päästekomandode ka kogu tuletõrje arengule andis 1518. aasta kui Saksamaa Augsburgi linna kullassepp Anton Platner taasleiutas tuletõrjepritsi[4] 1654. aastal lisas hollandlane Jan van der Heyden pritsile voolikud[4]. Moodne kustutustehnika levis, kuid kasutasid seda ikka naturaalkohusega koormatud linnakodanikud. Omalaadseteks päästekomandodeks kujunesid 17. sajandil Tallinna kirikud ja Raekoda, sest neid hooneid ja nende territooriumi kasutati kustutusvahendite hoiukohtadena. Nii pidi Raekojas olema 300 ämbrit, 12 vaskpritsi ja 6 puitpritsi, Oleviste kiriku hoovis aga 4 redelit ja 6 pootshaaki[5]. 18. sajandi alguses, pärast aastasadade jooksul toimunud suurtulekahjusid, jõuti arusaamisele, et kehtiv süsteem ei ole tõhus. Taas asuti looma kutselist tuletõrjet ja sellega koos ka päästekomandosid. Pariisi kutseline tuletõrje asutati 1716. aastal ning lülitati seejärel sõjaväe koosseisu.

Esimeseks Eesti päästekomandoks võib ilmselt lugeda Mustpeade vennaskonna tuletõrjemeeskonda, mis asutati 23. mail 1788[6]. Osteti ka tuletõrjekäsiprits. Ehkki alguses oli plaan kasutada kustutusvahendeid vaid oma hoonete kaitseks, osales Mustpeade vennaskonna komando pidevalt linnas puhkenud tulekahjude kustutamisel. Mustpeade vennaskonna komando oli vabatahtlik komando, mis tähendas, et komandos kohapeal valvemeeskonda ei olnud. Meeskond kutsuti kokku kirikukellade helistamise ja teiste signaalidega. Mustpeade komando oli teovõimeline, kuid samas väiksearvuline komando, kes kustutas tulekahjusid käsikäes oma naturaalkohust täitvate linnakodanikega.

 
Tallinna Vabatahtliku Tuletõrje Seltsi pritsimaja, Vana-Viru tänav 14

Aina rohkem silma torganud linnade tulekaitse ebaefektiivsuse foonil tehti katse olukorda paranda ja asuti looma niinimetatud kommunaaltuletõrjet. Kommunaaltuletõrje täpse asutamise aja kohta andmed puuduvad, küll aga võib oletada, et see oli enne Tallinna Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu asutamist. Kommunaaltuletõrjeüksus sai palka Tallinna linnalt ja pidi plaani järgi olema majanduslikult efektiivsem, tehes väljakutsetest vabal ajal mitmesuguseid kommunaaltöid (gaasilaternate süütamine ja muud tööd). Säärane tuletõrjeüksus ennast ei õigustanud, sest mitmel pool linnas töötanud tuletõrjujad ei olnud võimelised vajaliku kiirusega reageerima. Kommunaaltuletõrje ebaefektiivsus sai katalüsaatoriks vabatahtlike tuletõrjekomandode loomisel. Järgmine oluline samm komandode arengus oli Tallinna Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu (asutatud 22. juunil 1862[7]) uue maja valmimine 1873. aastal. Maja asub Tallinnas Vana-Viru tänav 14. Selles hoones oli olemas peaaegu kõik, mida tunneme tänapäeva tuletõrjekomando nime all. Puudus vaid ööpäeva kohal viibiv valvemeeskond. Majas olid ruumid kustutustehnikale, spordi- ja koosolekute saal ning õppetorn. Samaväärse komandohoone sai 1913 Tartu Vabatahtlik Tuletõrje Selts (asutatud 5. veebruaril 1864). Kuressaares asutati 12. novembril 1867. aastal Eesti üks esimesi vabatahtlike tuletõrjeühinguid. 1868. aastal ehitati ühingu eestvedamisel Kuressaare raekoja kõrvale kivist pritsikuur, millele 1882. aastal lisati puidust torn[8].

 
Kuressaare pritsumaja, Tallinna tänav 4

Kutseliste tuletõrjujatega mehitatud komandode sünd Eestimaal ulatub formaalselt aastasse 1803, kui keiser Aleksander I käsuga loodi Peterburi politseiüksuste juurde 11 tuletõrjekomandot.[9] Samasugune tuletõrje loodi mõne aasta pärast ka Moskvas. 1853 kinnitas siseminister sääraste komandode koosseisud ka teistes linnades, sealhulgas Tallinnas ja Tartus. Paraku peeti selliseid komandosid liiga kalliks. Samas võis kutseliste komandode loomist takistada ka lihtne initsiatiivipuudus. Kutseliste komandode loomiseni jõuti Tartu alles 1917 ja Tallinnas 1919. Sestpeale oli komandodes terve ööpäeva valvemeeskond, kelle reageerimine oli kiirem kui vabatahtlikul tuletõrjel.

Päästekomandode liigitamine

muuda

Päästekomandode liigitamiseks ei ole ainsat ja õiget metoodikat. Eestis on päästekomandode klassifitseerimise aluseks on nende võimekus ehk nende suutlikkus teha eri tüüpi päästetöid. Päästetööde teostamise võimekuse tagavad piisav arv personali ja sobiv tehnika nomenklatuur. See millise võimekusega päästekomando luuakse sõltub esmajoones elanike arvust, kuid ka väljasõidupiirkonnas olevatest muudest ohtudest (raudtee, ohtlike tehnoloogiliste protsessidega ettevõtted jmt). Eestis on olemas nelja tüüpi päästekomandosid. Päästekomandod erinevad üksteisest mitmete omaduste poolest.[10]

Keskkomando

muuda
 
Väljakutse ootel päästeautod Tartu Keskkomandos

Keskkomandod paiknevad tihedalt asustatud (50 000 inimest või rohkem) aladel või ka iga maakonna keskuses. Keskkomando on mingi piirkonna keskne päästeüksus. Keskkomandode meeskonnad on suuremad kui tugikomandodes ning keskkomandos on rohkem erilaadset päästetehnikat. Keskkomando päästetehnika väljasõidu aeg on 1 minut.

Tugikomando

muuda

Tugikomandod paiknevad nii, et 100–5000 elanikuga asutusüksus jääb linnulennult kuni 25 km kaugusele ning rohkem kui 5000 elanikuga asustusüksus jääb kuni 15 km kaugusele. Tugikomandos töötavad samasuguste oskuste ja teadmistega meeskonnad kui keskkomandos, kuid meeskonnaliikmete arv on väiksem. Ka tugikomando päästetehnika väljasõiduaeg on 1 minut, kuid seda võib objektiivsetele asjaoludele tuginedes pikendada viie minutini. Näiteks jäävad osad tugikomandod meeskonna kutsele lahkudes inimestest tühjaks, mistõttu tuleb komandohoone enne lahkumist elektroonilise valve alla lülitada.

Abikomando

muuda
 
Aruküla abikomando

Abikomandod ei ole valitsusasutused nagu seda on kesk- ja tugikomandod. Abikomandot haldab reeglina MTÜ, kuid abikomandoks võib olla ka ettevõtte päästeallüksus või kohaliku omavalitsuse hallatav päästeüksus. Abikomando väljasõidupiirkond on väiksem, piirdudes sageli ühe valla või valla osaga ja nad teostavad päästetöid Päästeametiga sõlmitud lepingu alusel, kus on fikseeritud ka väljasõiduaeg. Abikomando väljasõiduaeg on reeglina kümneid (20–30) minuteid pikk.

Eraldi paiknev meeskond

muuda

Eraldi paiknev meeskond (EPM) on valitsusasutus ja moodustatakse tugikomando või keskkomando juurde. EPM-ide eesmärgiks on parema reageerimisvalmiduse tagamine ja personalikulude kokkuhoid. Sageli on otstarbekas mõne väiksema päästekomando juhtkonna koondamine ja selle ülesannete andmine mõne teise päästekomando juhtkonnale. Sel juhul muutub päästekomando selle päästekomando EPM-iks, mille juhtkonnale juhtimine üle antakse. Reageerimisvalmiduse seisukohalt on parem kui päästetehnika paikneb hajutatult, mitte ühes punktis koos, kuna õnnetuse toimumise koht ei ole ette teada.

Päästekomandode nimetamine

muuda

Eestis koostatakse päästekomandode nimetus klassifikatsioonist ja asukohast lähtuvalt. Esikohal on alati asustusüksuse nimi ja teisel kohal on klassifikatsioonist tulenev nimetus. Näiteks:

Päästekomando struktuur

muuda
 
Päästekomando struktuuri graafiline kirjeldus. Kollase põhjaga tähistatud ametikohad on vaid keskkomandodes. Valge põhjaga tähistatud ametikohad on mõnes kuid mitte kõigis tugi- ja keskkomandodes. Sinise põhjaga tähistatud ametikohad on kõigis kesk- ja tugikomandodes

Kõrval oleval joonisel on näha päästekomando tavaline ülesehitus juhul kui tegemist on kesk- või tugikomandoga. Komandot juhib komandoülem. Päästjad on jaotatud neljaks vahtkonnaks, mida juhib meeskonnavanem või rühmapealik. Suuremates vahtkondades on olemas nii meeskonnavanem kui rühmapealik. Igas komandos on erikohustustega päästjad, kellele tavaliselt on usaldatud mingi oluline majandus- või hooldetöö. Näiteks on tavaliselt määratud üks päästja, kelle lisaülesandeks on komando voolikute remont. Olles muidu vahtkonna liige, allub päästja selle teatava töö korraldamise küsimustes otse komandoülemale. Koristajate/majavalvurite olemasolu sõltub komando suurusest, piirkonna kriminogeensest olukorrast, väljakutsete sagedusest jmt. Eraldi paikneva meeskonnaga komando koosseisus on vaid neli vahtkonda, millel võib aga ei pruugi olla meeskonnavanemat. Meeskonnavanema ametikoha puudumisel on vahtkonna juhiks vanem ja/või kogenum päästja. Abikomando ülesehitus on iga abikomando siseasi, kuid sageli on see joonisel tooduga võrdlemisi sarnane.

Komandode töökorraldus

muuda

Töökorralduses tuleb eristada kesk- ja tugikomandosid ning abikomandosid. Kesk- ja tugikomandod on valitsusasutused ning neile on kehtestatud ühtsed töökorralduse standardid. Abikomandode töökorraldus on nende siseasi.

Päästekomando on poolsõjaväeline asutus. See tähendab, et otsene kasarmukord ja käitumist reguleerivad määrustikud puuduvad, samas on olemas kindlad käsuliinid. Komandot juhib komandoülem, kellele allub komandoülema asetäitja. Nemad seisavad hea komando üldise toimimise eest. Valveteenistuse töötajad (päästjad, meeskonnavanemad, rühmapealikud) töötavad Eestis graafikuga 24 tundi tööl ning nende ülesandeks on õnnetustele reageerimine. Väljakutsetest vabal ajal on päästekomando üldine töökorraldus järgmine.[11]

  • 8.00 rivistus, vahtkondade valveteenistuse üleandmine-vastuvõtmine. Rivistus on ettenähtud informatsiooni edastamiseks, sümboolseks töövahetuse alguseks jmt.
  • 8.05–9.00 tehnika korrastamine ja söögipaus. Aeg, mil iga vahtkonna liige sätib valmis oma isikliku varustuse, olemaks valmis väljakutsele sõiduks.
  • 9.00–12.00 õppetunnid, harjutused ja õppused.
  • 12.00–14.00 söögipaus.
  • 14.00–18.00 päästetehnika hooldus ja komando korrastamine.
  • 18.00–19.00 söögipaus
  • 19.00–22.00 töö dokumentatsiooniga ja üldfüüsiline ettevalmistus või vaba aeg.
  • 22.00–7.00 puhkeaeg. Päästjad said soovi korral puhata riidest lahti võetuna, kuid väljasõiduaeg on öösiti sama mis päeval.
  • 7.00–7.15 äratus.
  • 7.15–7.55 ettevalmistus valveteenistuse üleandmiseks-vastuvõtmiseks. Sel ajal võetakse isiklik varustus autodelt.

Päevakava järgitakse niivõrd, kuivõrd see on mõistlik ja võimalik. Näiteks hooldatakse tehnika iga väljakutse järel, ootamata selleks ettenähtud kellaaega. Ühel päeval nädalas toimub päästetehnika üldhooldus. Üldhoolduse käigus kontrollitakse kogu lahingarvestuses olev varustus põhjalikult üle. Teisel päeval nädalas toimub komando suurpuhastus, mille käigus koristatakse põhiliselt ruume, tehnikale tähelepanu ei pöörata.

Päästekomando hoone

muuda
 
Kuala Lumpuri rahvusvahelise lennujaama päästekomando

Päästekomandode hooned erinevad välimuselt ja suuruselt. Erinevad on ka ruumide paigutused ja muud tehnilised lahendused. Teisalt on päästekomandode ehitamisel rakendatud põhimõtted üle ilma võrdlemisi sarnased. Ideaalsel juhul ehitatakse päästekomando tarbeks spetsiaalne hoone, halvemal juhul kohandatakse see mõnest muust enam- vähem sobivast hoonest. Eestis on enamik keskkomandosid spetsiaalselt selleks ehitatud hoonetes, tugikomandod seevastu pigem kohandatud hoonetes.

 
Päästekomando hoone Viinis
 
Hingamisaparaatide laoruum päästekomandos. Alumisel riiulil on näha komplekteeritud hingamisaparaadid, üleval suruõhuga täidetud varuballoonid.

Päästekomando ruumid võib parema ülevaate saamiseks jaotada kolmeks. Esimesse gruppi kuuluvad komando juhtkonna ametiruumid, mis Eestis tähendab peaasjalikult komandoülema ja tema asetäitja kabinette. Teise gruppi kuuluksid olmeruumid valves olevale meeskonnale. Olmeruumide hulka loeme päästjate toa(d), köögi, pesemisruumid, puhketoa, õppeklassi ja treeningusaali. Ruumipuuduses päästekomandodes on mõnedki neist sageli ühendatud. Nii võib samas ruumis eksisteerida näiteks õppeklass ja treeningusaal. Kolmandasse gruppi kuuluksid päästetehnika remondi-, hooldus-, ja hoiuruumid. Suurim neist on garaaž päästeautodele, millistele on paigutatud päästetehnika. Enamik hooldustöid tehakse garaažis, vaid mõne üksiku töövahendite grupi remontimiseks ja hooldamiseks sisustatakse omaette ruum. Sellised ruumid on sageli hingamisaparaatide remondiks ja hoolduseks. Tavaliselt on komandos ka laoruum või laoruumid asutuse toimimiseks vajalike vahendite ladustamiseks. Sellisteks vahenditeks on päästehnika ise ja selle hooldamiseks vajaminev nagu määrdeained, spetsiaalsed tööriistad jmt.

Eesti päästekomandode arv ja paiknemine

muuda

Järgnevas tabelis on toodud Eesti päästekomandod[12]. Selgema ülevaate saamiseks on päästekomandod grupeeritud maakondade järgi ehkki päästekomandod käivad õnnetusi likvideerimas ka üle maakonnapiiride. Komando nime tuletamiseks tuleb asustusüksuse üldnimi asendada vastava tulba pealkirjaga. Juhul kui see oleks ebatäpne on komando nimi nurksulgudesse eraldi märgitud. Kui kesk- või tugikomandol on eraldi paiknev meeskond, leiab selle vastava tugi- või keskkomando kõrvaltulbast. Abikomandodest on kirjas need, millel kevadel 2007 oli olemas mingisugune väljasõiduvalmidus. Abikomandode paiknemist ei reguleeri ükski õigusakt, igaüks võib abikomando luua sinna kuhu soovib.

Päästeameti Põhja päästekeskus
Maakond Päästekomandod (III grupp) Päästekomandod (II grupp) Päästekomandod (I grupp) Abikomandod
Harjumaa Kesklinna linnaosas Loksa linnas Ardu alevikus
Pirita linnaosas Kehra linnas Habaja külas
Kristiine linnaosas

Lilleküla päästepäästekomando

Paldiski linnas Aruküla alevikus
Kristiine linnaosas

Mustamäe päästekomando

Assaku alevikus Kolga alevikus
Põhja-Tallinna linnaosas

Kopli päästekomando

Kose alevikus Kostivere külas
Nõmme linnaosas Oru külas
Keila linnas Raasiku alevikus
Maardu linnas

Muuga tugikomando

Vaida alevikus
Prangli saarel
Tallinna linnas Tondi asumis

Tondi abikomando

Tallinna linnas Liiva asumis

Liiva abikomando

Saku alevikus
Päästeameti Ida päästekeskus
Maakond Päästekomandod (III grupp) Päästekomandod (II grupp) Päästekomandod (I grupp) Abikomandod
Ida-Virumaa Jõhvi linnas Sillamäe linnas Iisaku alevikus
Narva linnas Kiviõli linnas Lohusuu alevikus
Kohtla-Järve linnas Iisaku alevikus Jaama külas
Narva-Jõesuu linnas Elektrijaama komando
Purtse külas
Avinurme alevis
Aasukalda külas
Lääne-Virumaa Rakvere linnas Tapa linnas Kadrina alevikus
Kunda linnas Tamsalu linnas
Väike-Maarja alevikus Vajangu külas
Roela alevikus
Tudu alevikus
Simuna alevikus
Võsu alevikus
Kärmu külas
Päästeameti Lääne päästekeskus
Maakond Päästekomandod (III grupp) Päästekomandod (II grupp) Päästekomandod (I grupp) Abikomandod
Järvamaa Paide linnas Koeru alevikus Oisu külas
Türi linnas Kabala külas
Aravete alevikus Ambla alevikus
Järva- Jaani alevikus
Kahala külas
Hiiumaa Kärdla linnas Käina alevikus Emmaste külas
Pühalepa külas
Läänemaa Haapsalu linnas Vormsi saarel

Pürksi külas

Kõmsi külas
Lihula linnas Nõva külas
Risti alevikus
Pärnumaa Pärnu linnas Pärnu- Jaagupi alevis Häädemeeste alevikus Are alevikus
Kilingi- Nõmme linnas Tõstamaa alevikus Tali külas
Vändra alevis Kihnu saarel Tori külas
Surju külas
Kaisma külas
Sauga alevikus
Raplamaa Rapla linnas Järvakandi alevis Kasti külas
Kohila alevis Kuimetsa külas
Märjamaa alevis Kehtna alevikus
Käru alevikus
Laukna külas
Lokuta külas
Vahastu külas
Valgu külas
Varbola külas
Saaremaa Kuressaare linnas Kihelkonna alevikus Torgu külas
Orissaare alevikus Tagavere külas
Ruhnu saarel Tornimäe külas
Abruka saarel
Päästeameti Lõuna päästekeskus
Maakond Päästekomandod (III grupp) Päästekomandod (II grupp) Päästekomandod (I grupp) Abikomandod
Jõgevamaa Jõgeva linnas Voore külas
Põltsamaa linnas
Mustvee linnas
Tabivere alevikus
Põlvamaa Põlva linnas Värska alevis Krootuse külas
Räpina linnas Orava külas
Tartumaa Tartu linnas Alatskivi alevikus Kambja alevikus
Tõrvandi alevikus Laeva alevikus
Elva linnas Rõngu alevikus
Valgamaa Valga linnas
Tõrva linnas
Otepää linnas
Viljandimaa Viljandi linnas Abja-Paluoja linnas Mustla alevikus Kolga-Jaani alevikus
Suure-Jaani alevikus
Võrumaa Võru linnas Antsla linnas Mõniste külas Kuldre külas
Vastseliina alevikus Rõuge alevikus
Obinitsa külas
Haanja külas
Tsooru külas
Meremäe külas

Viited

muuda
  1. Vaarmann, J. Rinnutsi Leekidega, lk. 7
  2. Antiigileksikon. Tallinn, 1985. Lk. 584
  3. Helsingin palotoimen historia. Helsingi, 1961 lk. 7.
  4. 4,0 4,1 Vaarmann, J. Rinnutsi leekidega. lk. 11.
  5. Vaarmann, J. Rinnutsi leekidega. lk. 19.
  6. TRKA, f. 87, n. 1, s. 4, l. 1
  7. Vaarmann, J. Rinnutsi leekidega. lk. 34.
  8. MAJARÄNNAKUD LINNARUUMIS: PRITSUMAJA, Tallinna tänav 4, saartehaal.postimees.ee, 14. detsember 2017
  9. Vaarmann, J. Rinnutsi leekidega. lk. 78.
  10. Riigi päästeasutuste struktuurile, varustatusele, dokumentatsioonile ja töökorraldusele esitatavad nõuded
  11. Lõuna-Eesti Päästekeskuse valveteenistuse töökorralduse juhend
  12. Riigi päästeasutuste struktuuriüksuste paiknemine

Kirjandus

muuda
  • Parmask, Priit Jaan. (1995). Eesti tuletõrje ja tsiviilkaitse. Tallinn: Kupar.
  • Vaarmann, Jaan. (1988). Rinnutsi leekidega. Tallinn: Valgus.

Välislingid

muuda
  • Erinevate ülesannetega päästetöötajate ametite iseloomustus [1]