Ava peamenüü

Kehra

linn Anija vallas Harjumaal
Disambig gray.svg  See artikkel on maakohast Anija vallas; küla kohta vaata artiklit Kehra küla.

Kehra on linn Anija vallas Harjumaal Jägala jõe ääres, Tallinnast idas.

Kehra
Kehra tselluloositehas
Pindala: 3,83 km²
Elanikke: 2639 (1.01.2019)[1] Muuda Vikiandmetes

EHAK-i kood: 2928[2] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 59° 20′ N, 25° 20′ E
Kehra (Eesti)
Kehra

1945 sai iseseisva omavalitsusega alevi staatuse, 1993. aastal aga linnaõigused. Alates 2002. aastast, mil linn ühines Anija vallaga, on Kehra vallasisene linn ja Anija valla halduskeskus.

Linn on tuntud seal asuva tselluloosi- ja paberitehase järgi, mis on tänapäeval spetsialiseerunud jõupaberi tootmisele.

Kehrat läbib Tallinna–Narva raudtee. Tallinna on raudteed mööda 39 kilomeetrit, maanteed mööda umbes 43 kilomeetrit.

AjaluguRedigeeri

Kehra küla (praegusest linnast umbes 1 km põhjas, Jägala jõe ääres) on esmakordselt mainitud Taani hindamisraamatus 1241. aastal. 1620.–1630. aastatel rajati kilomeetri jagu külast lõuna poole, varasema Karukse veskikoha juurde Kehra mõis. Praeguseni säilinud varaklassitsistlik puidust mõisahoone ehitati 1820. aastatel ning on arvatavalt linna vanim ehitis.

1850. aastal alustas tegevust Kehra vallakool, millest kujunes hiljem välja Kehra Gümnaasium.

1870 avati Tallinna–Peterburi raudteeliin ning 1876 ehitati Kehra raudteejaam. Selle tulemusena hakkas Kehra arenema suvituskohana.

4. jaanuaril 1919 toimus linna lähedal Eesti Vabadussõja Kehra lahing.

Suurem asula hakkas raudteejaama ja mõisa juurde tekkima pärast Jägala jõe äärde Eesti esimese iseseisvusperioodil suurima rajatud ehitise – Eesti Metsa ja Tselluloosi Aktsiaühingu sulfaattselluloositehase asutamist alates 1938. aastast, eriti intensiivselt aga 1950.–1960. aastatel.

1961 ehitati uus koolimaja. 1962 alustas tegevust Kehra Kunstidekool. Alates 1963. aastast tegutseb asulas rahvateater Kehra Nukk.

Kehral oli omavalitsuslik staatus aastatel 1991–2002. Linnaõigused saadi 1993. aastal. 2002 ühineti Anija vallaga ja Kehrast sai vallasisene linn.

RahvastikRedigeeri

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Kehra elanike arv 2889, neist eestlasi 1531 (53,0%) ja venelasi 1006 (34,8%). [3]

Tuntud isikuidRedigeeri

Tuntud inimestest on Kehrast pärit botaanik August Vaga, näitlejad Laine Mägi ja Tõnu Aav, lauljad Kare Kauks ja Silvi Vrait, riigitegelane Rein Loik ning modell Karmen Pedaru.

PilteRedigeeri

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri