Jägala jõgi

Jägala jõgi on 98,8 km pikk jõgi Põhja-Eestis.

Jägala jõgi
Jägala juga
Lähe	Ahula külas 59° 6′ 49″ N, 25° 44′ 14″ E
Suubub	Soome lahte 59° 28′ 36″ N, 25° 8′ 59″ E
Valgla maad	Eesti
Valgla pindala	1481,3 km²
Pikkus	98,9 km
Langus	82 m
Lang	0,84 m/km
Parempoolsed lisajõed	Ambla jõgi, Jänijõgi, Mustjõgi, Aavoja, Soodla jõgi jt
Vasakpoolsed lisajõed	Sae oja, Kiruoja, Pikva oja, Anija jõgi, Jõelähtme jõgi jt

Esita meediumifail

Jägala jõgi kalarambi ja hüdroelektrijaama tammiga Vetla külas

Jõgi saab algab Pandivere kõrgustiku lääneserval Ahula külast ja suubub Ihasalu lahte. Ülemjooksul voolab jõgi läbi Kõrvemaa soode.

Jägala jõe suuremateks lisajõgedeks on paremalt Soodla jõgi, Jänijõgi, Mustjõgi ja Ambla jõgi ning vasakult Jõelähtme jõgi.

Umbes 4 km enne suuet on ligi 8-meetrine Jägala juga, üks Eesti kõrgemaid.

Suudme ja Jägala joa vahel asub Jägala jõe hoiuala.

Jägala jõe paremkalda neemikul, umbes 1 km kaugusel suudmest asub Jägala Jõesuu linnamägi.

Tema muud nimed on Kehra jõgi, ülemjooksul ka Kiigumõisa ja Kigumõisa jõgi.

Jõel asuvad Linnamäe, Jägala joa ja Vetla hüdroelektrijaam.

Jõel asuvad mitmed sillad. Näiteks Soodla lähistel on Jägala–Käravete maanteel üle jõe Soodla kivisild.

Piirangud

Vastavalt Eesti Vabariigi kalapüügieeskirjale on Jägala jões keelatud spinningu ja lendõngega püüda Linnamäe paisust suudmeni 1. septembrist 30. novembrini. Erandina on lubatud kalastuskaardi alusel lõhe ja forelli püük Linnamäe paisust suudmeni landi või rakisega varustatud spinninguga ning lendõngega 1. septembrist kuni 31. detsembrini. Aastaringselt on keelatud püük suudmele lähemal kui 1000 meetrit.

• 

  Jägala jõe suue

• 

  Jägala jõgi Kehras

• 

  Kaunissaare veehoidla

Vaata ka

• Jägala juga

Välislingid

• Jägala jõgi riiklikus keskkonnaregistris