Laine Mägi
Laine Mägi (aastani 1980 Laine Mihelson-Adamson; sündinud 3. veebruaril 1959 Kehras)[viide?] on eesti näitleja.
Ta õppis aastatel 1969–1973 Eesti Riiklikus Koreograafilises Koolis ja lõpetas 1977. aastal Tallinna 32. Keskkooli.[1] 1982. aastal lõpetas ta Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri 10.lennu.[2]
Aastatel 1976–1981 töötas ta baar-varietees Tallinn tantsijana. Aastatel 1982–1999 oli ta Endlas näitleja. Alates 1999. aastast on ta Eesti Draamateatris näitleja.[viide?]
1989. aastal asutas Laine Mägi Pärnus tantsutrupi Lancy ja 1996. aastal omanimelise eratantsukooli.[3]
Alates 1993. aastast on ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli tantsu- ja lavalise liikumise õppejõud, 1998. aastast dotsent.[viide?]
Teatrirolle
muuda- 1982 Susan – Stephen Poliakoff, “Superdiskor“, Endla
- 1983 Mariann – Ödön von Horvath, “Lood Viini metsadest“, Endla
- 1984 Maire – Brian Friel, “Tõlkijad“, Endla
- 1985 Therese – Jean Anouilh, “Metskass“, Endla
- 1985 Hilda – Oskar Luts, Priit Pedajas, “Soo“, Endla
- 1986 Laini – Arvo Valton, “Vägede valitsejad“, Endla
- 1987 Ruth – Paul Zindel, “Saialilled“, Endla
- 1987 Brooke Ashton – Michael Frayn, “Lavalised segadused“, Endla
- 1988 Anna – György Spiro, “Aed“, Endla
- 1990 Karin – August Strindberg, “Erik XIV“, Endla
- 1990 Carol – Tennessee Williams, “Orpheus allilmas“, Endla
- 1992 Chris – Brian Friel, “Lõikuspeo tantsud“ (ka liikumise ja tantsude seadja), Endla
- 1992 Magnolia – Jerome Kerni, “Teatrilaev“ (ka koreograaf ning liikumise seadja), Endla
- 1993 Klaarake – Ralf Benatzky, “”Valge Hobuse” võõrastemaja” (ka koreograaf ning liikumise seadja), Endla
- 1994 Pepsie – Pierrette Bruno, “Pepsie“, Endla
- 1994 Elisabeth Dohna – Selma Lagerlöf, Ülev Aaloe, “Gösta Berlingi saaga“ (ka liikumise seadja), Endla
- 1995 Elena – Alexandre Dumas, Jean-Paul Sartre, “Edmund Kean“, Endla
- 1996 Vana naine – Eugene Ionesco, “Toolid“, Endla
- 1996 Nele ema Katelijne – Charles de Coster, Grigori Gorin, Olav Ehala, “Thijl Ulenspiegel“ (ka koreograafia), Endla
- 1997 Nadežda Fjodorovna – Anton Tšehhov, “Duell“, Endla
- 1998 Christine – Wendy Kesselmann, “Minu õde siin majas“, Endla
- 1998 Anna, tantsuõpetaja – Astrid Saalbach, “Tantsutund“ (ka koreograafia), Ugala
- 1998 Bibi – Boris Kõrver, Ardi Liives, “Ainult unistus“ (ka koreograafia), Ugala
- 1999 Sohvi – Madis Kõiv, “Kui me Moondsundi Vasseliga kreeka pähkleid kauplesime, siis ükski ei tahtnud osta”
- 2000 Donja Elvira – Molière, “Don Juan ehk Sevilla pilkaja”
- 2000 Elaine Harper – Joseph Kesselring, “Pihlakavein”
- 2000 Alice – Brian Friel, “Aristokraadid”
- 2001 Regan – William Shakespeare, “Kuningas Lear”
- 2001 Krõõt – A. H. Tammsaare, “Tagasi Vargamäel”
- 2002 Bella Berlo – Hanoch Levin, “Kummikauplejad II”
- 2002 Barbara Smith – Ray Cooney, “Ei või olla!“, Suveteatri Selts
- 2003 Helene Alving – Henrik Ibsen, “Kummitused”
- 2003 Texsas – Joseph Kander, Fred Ebb, “Cabaret“, Vanalinnastuudio
- 2004 Striptiisitar – Terry Johnson, “Elluastuja”
- 2004 Meeta – Madis Kõiv, “Finis nihili”
- 2004 Kass, valitsusjuhi nõunik – Toomas Kall, “Pehmed ja karvased saavad jalad alla“
- 2004 tantsija, laulja, näitleja monoetenduses “Kell näitabki täpset aega. Millist?“, London, Laban Centre tantsukõrgkool, Jüri Naela magistritöö
- 2005 Mari – Oskar Luts/Priit Pedajas, “Kevade”
- 2005 Emilia – William Shakespeare, “Othello“
- 2006 Gustava Sinclaire, luuaneiu – Selma Lagerlöf, “Gösta Berlingi saaga“
- 2006 preili Furnival – Peter Shaffer, “Must komöödia“
- 2006 Mary Sweeney – Brian Friel, “Kodukoht“
- 2007 Hirmutis – Marina Carr, “Naine ja hirmutis“
- 2007 teine naine; Seija – Antti Tuuri, “Jõgi voolab läbi linna“
- 2008 Margit – Enn Vetemaa, Erki Aule, Merle Karusoo, “Sigma Tau-C705“
- 2008 ettekandja – Madis Kõiv, “Lõputu kohvijoomine“
- 2009 Dorotea – Juan Rulfo, “Pedro Páramo“
- 2010 Helen Sutherland – Lee Hall, “Kaevuritest kunstnikud“
- 2011 Anne – Uku Uusberg, “Kuni inglid sekkuvad“
- 2011 preili Tepe – Gerda Kordemets, “Pruutide kool“, R.A.A.A.M.
- 2012 Fatima – David Edgar, “Nelipühad“
- 2012 Gudda – Halldór Laxness, “Islandi kell“
- 2012 Anna Meyer von Gyldenfeldt – Gerda Kordemets, “Surm, sünd ja laulatus“, R.A.A.A.M.
- 2013 Ester Mickelson – Bengt Ahlfors, “Tuhk ja akvaviit“
- 2013 Helmi Mägi – Gerda Kordemets, “Vanameeste suvi“, Tõstamaa suveteater
- 2014 proua Constable – Jane Bowles, “Aiamajas“
- 2014 ema – Merle Karusoo, Liis Aedmaa, J. Rahman, P. Saul-Gorodilov, “Laul, mis jääb“
- 2014 vanaema, Mardi ja Valdu ema – Madis Kõiv, “Keskmängustrateegia“
- 2016 Kuninganna ema – Jean Anouilh, “Becket ehk Jumala au“
- 2017 Dunja King – Tena Štivičić, “Kolm talve“
- 2017 Frances Beale – David Hare, “Eluhingus“
- 2017 Hannele Virta – Juha Jokela, “Sumu“
- 2018 Liine, Naine 3 – Mari-Liis Lill, Paavo Piik, “Jaanipäev“
- 2019 Peldamäe Helmi – Madis Kõiv, Aivo Lõhmus, “Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl“
- 2019 Aita – Kai Aareleid, “Linnade põletamine“
- 2021 Alice – Brian Friel, “Igatsuse rapsoodia”
Filmirolle
muudaLaine Mägi on mänginud mängufilmides "Tants aurukatla ümber" (1987, Eesti Telefilm), "Ma pole turist, ma elan siin" (1988), "Rahu tänav" (1991, Tallinnfilm), "Kallis härra Q" (1998, Rao Heidmetsa filmistuudio), “Aida” (1999), "Head käed" (2001), "Klass" (2007) „Sügisball“ (2007), „Georg“ (2007), „Eestlanna Pariisis“ (peaosa Anne) (2012), “Free Range“ (2013) ja “Perekonnavaled“ (2016).[viide?]
Ta on mänginud ka telelavastustes “Mõmmi ja aabits“ (alates 1998), „Sa oled koor minu kohvis“ (1999), „Minu veetlev Kunder“ (2003) ja seriaalides “M Klubi“ (1996–1998), „Õnne 13“ (alates 2000) „ENSV“ (alates 2012, parteitöötaja Sirje Kadak), „Elu pärast“ (2008), „Tuulepealne maa“ (2008), „Alpimaja“ (2012, treener Eha Köster) ning kuuldemängus „Maailma parim küla“ (2009).[viide?]
Koreograaf ja tantsija
muudaLaine Mägi on olnud repetiitor muusikalis „Miss Saigon“ (2002) ja tantsinud muusikalis „Cabaret“, Vanalinnastuudio (2003).[viide?]
Ta on teinud teatrilavastustele liikumisseadeid ja loonud koreograafiat:
- 1993 August Kitzberg, Mati Unt, “Tuleingel“, Eesti Draamateater
- 1994 Bertolt Brecht, “Härra Punttila ja tema sulane Matti“, Eesti Draamateater
- 1994 Marc Camoletti, “Pidžaama kuuele“, Vanalinnastuudio
- 1995 Roald Dahl, David Wood, „S.A.K“, Eesti Draamateater
- 1995 Jean Anouilh, “Orkester“, Vanemuine
- 1996 Herman, „Hallo, Dolly!“, Estonia
- 1996 „Kardemoni linna rahvas ja röövlid“, Endla
- 1997 Ray Herman, „Maratontants“, Endla
- 2000 Joseph Stein, „Zorbas“, Eesti Draamateater
- 2004 Cole Porter, „Suudle mind, Kate“, Endla
- 2005 Merle Karusoo, Misjonärid“, Rakvere Teater
- 2005 Juhan Liiv, Juhan Smuul, Juhan Viiding, „Johannese passioon“, Rakvere Teater
- 2006 Selma Lagerlöf, „Gösta Berlingi saaga“, Eesti Draamateater
- 2006 Astor Piazzolla, „Maria de Buenos Aires“, Birgitta Festival
- 2013 Gerda Kordemets, „Armastuse õigekiri“, Endla teater
Tantsuõpetaja
muuda1982. aasta suvel alustas Laine Mägi Pärnus KETA klubis tantsutundide andmisega. Sellest kasvas välja tantsutrupp Laine Mägi Tantsutüdrukud. 1984. aastal hakkas rühm tegutsema L. Koidula nimelise Pärnu Draamateatri ruumides. Alates 1988. aastast alustasid lisaks Laine Mägile tundide andmist ka tema õpilased. 1989. aastal moodustas Laine Mägi oma endistest õpilastest tantsutrupi Lancy. 1996. aasta maikuus sai kool ka litsentsi ja kooli ametlikuks nimetuseks sai Laine Mägi Tantsukool. 1999. aastal asus kool tegutsema Pärnus aadressil Õhtu põik 3, kus loodi kooli tarbeks kolm peeglitega tantsusaali. Alates 2007. aastast tegutseb Laine Mägi Tantsukool Pärnu ajaloolises koolimajas aadressil Pühavaimu 26.[viide?]
Tunnustus
muuda- 1999 – Pärnu aasta naine
- 2000 – Helmi Tohvelmani nimeline auhind
- 2001 – Eesti Teatriliidu naiskõrvalosatäitja auhind (Eesti Draamateatri lavastuse "Aristokraadid" trupile)
- 2001 – Eesti Teatriliidu sõnalavastuste žürii eriauhind Eesti Draamateatri lavastuse "Aristokraadid" trupile
- 2012 – Valgetähe IV klassi teenetemärk[4]
- 2012 – Saint-Jean-de-Luzi festivalil parima naispeaosa auhind rolli eest filmis "Eestlanna Pariisis"
- 2012 – Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia (koos Ilmar Raagi ja Riina Sildosega; aasta mängufilm - "Eestlanna Pariisis")
- 2013–2023 – Velda Otsuse hõbepeekri esimene hoidja
- 2013 – Pärnumaa vapimärk (näitleja, tantsupedagoog, ettevõtja)
- 2022 – Pärnu teenetemärk (40 aastat kestnud järjepideva noorte liikumise ja terviseedendamise eest)
Isiklikku
muudaLaine Mägi oli aastatel 1980–1990 (teistel andmetel aastatel 1980–1988) abielus Tõnis Mägiga. Nende tütar Liis-Katrin Avandi (sünd. 1983) on samuti tantsuõpetaja ja on alates 2007. aastast abielus näitleja Märt Avandiga. Laine Mägi onutütar on Terje Pennie.[viide?]
Viited
muuda- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 3. september 2012. Vaadatud 29. juulil 2012.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ X lend : 1978–1982 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. Lavakunsti osakond. Vaadatud 5. veebruaril 2024
- ↑ Ajalugu Laine Mägi Tantsukool. Vaadatud 5. veebruaril 2024
- ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
Välislingid
muuda- Laine Mägi Draamateatri kodulehel
- Laine Mägi andmekogus IMDb (inglise)
- Ene Paaver, Vastab Laine Mägi, Teater. Muusika. Kino, aprill 2001
- Jaanus Kulli, Laine Mägi: «Küllap keegi mu kõrvale ka tuleb.» Õhtuleht, 20. aprill 2005
- Jaanus Kulli, Laine Mägi: "Peab ikka hull olema, et hakata veel viiekümneselt keelt õppima!" Õhtuleht, 12. aprill 2011
- Laine Mägi: Eestis ei ole staare, err.ee, 9. veebruar 2012
- Laine Mägi sai Prantsuse filmifestivalil naispeaosa auhinna, Postimees, 14. oktoober 2012