Roald Dahl

Roald Dahl (13. september 1916 Llandaff, Wales – 23. november 1990 Great Missenden, Buckinghamshire, Inglismaa) oli inglise keeles kirjutanud norra päritolu kirjanik.

Roald Dahl koos abikaasa Patricia Nealiga 1954. aastal

Elulugu

Lapsepõlv

Roald Dahl sündis Walesis norra rahvusest sisserändajate perekonnas. Tema isa oli Harald Dahl ja ema Sofie Magdalene Dahl (sündinud Hesselberg). Peres oli peale Roaldi veel neli last. Nime sai tulevane kirjanik norra polaaruurija Roald Amundseni järgi, kes oli tol ajal oma kodumaal rahvuskangelane.

1920. aastal, kui Roald oli nelja-aastane, suri tema kolm aastat vanem õde Astri pimesoolepõletikku. Kuu aega hiljem suri 57 aasta vanuselt ka isa – kopsupõletikku. Kuid ema, selle asemel, et minna Norrasse oma sugulaste juurde, otsustas jääda Walesi ja Roaldi inglise kooli panna. Kadunud Roaldi isa sooviks oligi anda oma lastele inglise haridus, sest ta pidas seda maailma parimaks.

Koolipoisipõlv

Roaldi esimeseks kooliks oli Llandaffi toomkool. Selle päevil sai kaheksa-aastane poiss hakkama ka esimese elulugudesse pääsenud sigadusega: ta pistis koos nelja sõbraga maiustustepoes maiusepurki surnud hiire. Poeomanik proua Pratchett olnud "õel ja vastik" vana naine. Sellise tembu eest tuli isiklikult koolidirektori käest vastu võtta ihunuhtlus. Pärast toomkooli õppis ta järjest mitmes internaatkoolis. Seal ei tundnud väike Roald ennast üldse hästi, koduigatsus oli suur. Peaaegu iga päev kirjutas ta emale.

Noor Roald oli väga pikka kasvu (täiskasvanuna 198 cm pikk) ja sportlike huvidega. Reptoni koolis Derbyshire'is mängis ta jalgpallimeeskonnas ja oli kooli seinatennisemeeskonna kapten. Lisaks tegeles ta fotograafiaga. Reptoni koolis õppides oli Dahl koos teiste kooliõpilastega Cadbury šokolaadivabriku proovimaitsjaks. Nimelt saatis vabrik kooliõpilastele proovimaitsmiseks uusi šokolaadisorte. Ilmselt oli Roaldil toona unistus välja mõelda selline šokolaadisort, mis pälviks ka vabriku direktori härra Cadbury enda kiituse. Igatahes sai ta sealt hiljem ainest oma kuulsa lastejutustuse "Charlie ja šokolaadivabrik" kirjutamiseks. Suved veetis kasvueas Roald vanemate kodumaal Norra saarestikus, kus kuulis imelisi jutte nõidadest ja trollidest.

Pärast kooli

Pärast kooli lõpetamist võttis Roald Dahl koos kaaslastega ette kolmenädalase rännaku Newfoundlandi saarel. 1934. aastal asus ta tööle bensiinifirmas Shell. Teinud läbi kaheaastase koolituse Inglismaal, viis bensiinimüüja amet teda hoopis eksootilisse kohta – Dar-es-Salaami Tanganjikas Aafrikas. Temale ja tema kahele kolleegile tähendasid kolm järgmist aastat elu luksuses, koos koka ja teenritega.

Sõjaväes

Sellisele muretule elule tõmbas kriipsu peale teine maailmasõda. Kohe sõja alguses, 1939. aasta sügisel anti Dahlile ja teistele Dar-es-Salaamis viibinud inglastele ohvitseri auaste ja tehti korraldus kokku kutsuda kõik Dar-es-Salaamis asuvad Saksamaa kodanikud. Dahlile see ettevõtmine meeltmööda ei olnud, aga ta täitis korraldust. Sama aasta novembris astus Dahl kuninglikesse õhujõududesse ja temast sai sõjalendur. 1940. aasta septembris tegi Dahl, kellele olid antud valed lennukoordinaadid, kõrbes hädamaandumise, mille käigus tal mõranes pealuu ja murdus ninaluu. Õnnetus meest rivist välja ei löönud, pärast viit kuud haiglas istus ta jälle lennukikabiini. Kuid lõpuks pidi ta lendamisest siiski loobuma, sest hakkas kannatama vigastustest tingitud minestushoogude all.

Hilisem elu

1942. aasta tähistab Roald Dahli eluloos kirjatööga tegelemise algust. Saadetuna sõjaväeatašeena ametikohuseid täitma Washingtoni, avaldas ta 1942. aasta 1. augusti Saturday Evening Postis publitsistliku pala "Liibüa kohal alla tulistatud", kus kirjutas oma lennuõnnetusest. Algselt oli loo pealkiri "Tühiasi!", aga see vahetati välja dramaatilisema vastu, ehkki allakukkumisel polnud vaenlase rünnakuga mingit tegemist.

Ameerika Ühendriikides viibides kohtus Roald Dahl Ernest Hemingwayga ja mängis pokkerit senaator Harry Trumaniga. Ta kohtus ka Walt Disneyga, kellele müüs oma esimese lastejutu "Kääbused" ("The Gremlins") käsikirja. Lugu põhines kuninglikes õhujõududes kuuldud juttudel härjapõlvlaste sarnastest olenditest, kes võivad lendureile käkki keerata. Filmiks see lugu ei saanud, kuid ilmus 1943. aastal raamatuna.

Üldiselt kirjutas Dahl kirjanikutee alguses täiskasvanutele, pannes kirja sõjateemalisi või kummalise kiiksuga jutte. Levinud on näide jutust, kus naine tapab oma mehe külmutatud lambajalaga, praeb siis mõrvarelva ja serveerib politseinikele. Alles 1960. aastatel hakkas Dahl rohkem lastele kirjutama.

1953. aastal abiellus Roald Dahl New Yorgis ameerika filminäitleja Patricia Nealiga (1926–2019; võitis 1963. aastal filmi "Hud" eest parima naispeaosatäitja Oscari, oli enne Dahli Gary Cooperi armuke). Neil oli viis last: Olivia Twenty, Tessa, Theo Matthew Roald, Ophelia Magdalena ja Lucy.

Patricia oli Roaldi abikaasa kuni 1983. aastani, mil pärast nelja-aastast lahus olemist abielu lahutati. Samal aastal abiellus ta Felicity Croslandiga, kellega oli abielus kuni surmani. Crosland oli puunikerdaja, samuti pärit Llandaffist, ning oli elanud isegi Roaldiga samal tänaval, kuid nad polnud enne 1972. aastat kohtunud. Siiski said Patricia ja Felicity lõpuks isegi sõpradeks.

Roald Dahl suri 23. novembril 1990 oma kodus Great Missendeni külas Buckinghamshire’i krahvkonnas. Norra verd kirjanik sai omamoodi viikingimatused: talle pandi hauda kaasa tema piljardikepid, natuke head Burgundia veini, šokolaadi, harilikke pliiatseid ja mootorsaag. 2005. aasta juunis avati kirjaniku viimases kodukohas Great Missendenis tema muuseum ja lugemiskeskus.

Postuumne tsensuur

2023. aastal avalikustasid briti ajalehed The Times ja The Telegraph, et briti kirjastus Puffin Books on teinud alates 2020. aastast olulisel määral muudatusi Dahli teoste sõnastuses, kusjuures mitte ainult Dahli teoste uustrükkides, vaid tagasiulatuvalt ka varasemates elektroonilistes väljaannetes. Väidetavalt olevat Puffin Books soovinud viia Dahli teosed kooskõlla "tänapäeva nõuetega" ning korrigeerinud kirjaniku originaaltekste peamiselt kehakaalu, vaimse tervise, vägivalla, soo ja rassiga seotud sõnavara osas. Dahli loomingu muutmine on tekitanud Suurbritannias aga järjest häälekamaid erimeelsusi, nii et avalikus diskussioonis on öelnud sõna sekka isegi kuninganna Camilla, kutsudes kirjanikke üles seisma vastu oma sõnavabaduse piiramisele. Selle tulemusel teatas kirjastus Puffin Books 2023. aasta veebruaris, et avaldab edaspidi Dahli teoste klassikalised väljaanded siiski kujul, mis sisaldavad autori algupärast sõnavalikut.

Looming eesti keeles

• "Musi mopsti", novellikogu, 1975
• "Minu onu Oswald", romaan, 1994
• "Matilda", lastejutustus, 1999, 2. trükk 2005, 3. trükk 2013
• "Suur Sõbralik Hiiglane", lastejutustus, 2001
• "James ja hiigelvirsik", lastejutustus, 2001
• "Charlie ja šokolaadivabrik", lastejutustus, 2002, 2. trükk 2005, 3. trükk 2014
• "Tohlamid", lastejutustus, 2005
• "Danny, maailma parim", lastejutustus, 2006
• "Charlie ja Suur Klaaskabiin", lastejutustus, 2006
• "Nõiad", lastejutustus, 2006
• "Vapustav härra Rebane", lastejutustus, 2007, 2. trükk 2015
• "Võlusõrm", lastejutustus, 2007
• "Nokk Plikk", lastejutustus, 2008
• "Henry Sugari imeline lugu", jutustus, 2009
• "Kaelkirjak, Pelku ja mina", lastejutustus, 2010
• "Kiisu-kiisu. Jutte", novellikogu, 2010
• "George'i imeline arstirohi", lastejutustus, 2011
• "Keegi sinu moodi. Jutte", novellikogu, 2011
• "Sinu kord. Kümme lugu lenduritest ja lendamisest", novellikogu, 2013
• "Külaline. Neli erootilist üllatust", novellikogu, 2014
• "Kaheksa ootamatut lugu", jutukogu, 2015
• "Koletu Krokodill", lastejutustus, 2016
• "Poiss. Lapsepõlvelood", autobiograafiline jutustus, 2017

Välislingid

• Roald Dahli koduleht
• Artikkel The New Yorkeris