Muuseum

See artikkel on asutusest; ajakirja kohta vaata Muuseum (ajakiri).

---

Muuseum (ingl museum; sks das Museum; vanakreeka sõnast μουσεῖον [mouseion], mis tähistab muusadele pühendatud kohta või templit) on ühiskonna teenistuses olev mittetulunduslik ja alaline asutus, kus uuritakse, kogutakse, säilitatakse, tõlgendatakse ja eksponeeritakse materiaalset ja vaimset pärandit. See on ühiskonnale avatud, ligipääsetav ja kaasav asutus, mis seisab mitmekesisuse ja järjepidevuse eest. Muuseum tegutseb ja vahendab teavet eetiliselt ja professionaalselt üheskoos kogukondadega.

Eesti Meremuuseum, Tallinna vesilennukite angaar

Mihkli talumuuseum Saaremaal

Muuseumid on välja arenenud eraisikutele ja valitsejatele kuulunud kogudest, millest paljudele pandi alus valgustusajal. Koguti nii kunstiteoseid kui ka looduslikke objekte, dokumente, raamatuid, mitmesuguseid huvitavaid ning haruldasi esemeid, mida osteti, vahetati või toodi kaasa uurimisreisidelt.

Muuseumitüübid

Soome ainus allveelaev Vesikko on muuseumlaev

Muuseumid on valdavalt keskendatud ühele konkreetsele teemale, näiteks ajaloo-, arheoloogia-, etnograafia-, koduloo-, meditsiinajaloo-, kunsti-, teadusloo-, tehnika-, merendus-, lennundus-, raudtee-, posti-, loodusloo, sõjandus-, põllumajandus-, muusika-, teatri-, kirjandus-, mänguasja-, disaini- ja arhitektuurimuuseumid. Lisaks on veel vabaõhumuuseume, talumuuseume, kogukonnamuuseume, lastemuuseume, virtuaalmuuseume ja memoriaalmuuseume.

Muuseumid võivad olla riigi omanduses (riigimuuseumid) või eraomanduses (eramuuseumid).

Muuseumid Eestis

Statistikaameti andmetel oli Eestis 2022. aastal 170 muuseumi ja 1576 muuseumitöötajat. Euroopa riikide hulgas on Eestis 100 000 elaniku kohta kõige rohkem muuseume.

Eestis sai muuseumide rajamine alguse 19. sajandi esimestel aastatel, mil taasavati Tartu Ülikool: 1802 loodi ülikoolis looduslookabinet ja 1803. aastal asutati kunstimuuseum.

1864. aastal pandi Tallinnas Saksa Rahvusmuuseumi (asutati 1852 Nürnbergis) eeskujul alus Eestimaa Provintsiaalmuuseumile.

1909. aastal asutati vanavara kogumiseks ja Eesti Üliõpilaste Seltsi raamatukogu hoidmiseks Eesti Rahva Muuseum. 1919. aastal loodi Kristjan Raua eestvõttel Eesti Muuseum, millest kasvas välja Eesti Kunstimuuseum.

Tuglase muuseum Ahjal

Nõukogude ajal oli muuseumitegevus riiklikult suunatud. Muuseumide tööd koordineerisid aastatel 1945–1953 Eesti NSV ministrite nõukogu ja kultuurhariduslike asutuste komitee, 1953–1988 ja 1990 Eesti NSV kultuuriministeeriumi kultuurhariduslike asutuste valitsus, 1988–1989 Eesti NSV kultuurikomitee kultuuriasutuste valitsus. Muuseumid kuulusid Eesti NSV kultuuriministeeriumi alluvusse ja nende tegevust juhtis ministeerium kas otsealluvuse korras või kohalike täitevkomiteede kultuurharidusosakondade kaudu.

Eesti Vabariigi taastamise järel likvideeriti mõned muuseumid poliitilistel põhjustel, mõned hääbusid seoses erastamisega. Muuseumide tegevus jäi edasi kultuuriministeeriumi valitsemisalasse.

Muuseumikogude haldamiseks ja info kättesaadavaks tegemiseks kasutatakse Eesti muuseumide infosüsteemi (MuIS). Riigimuuseumidel ja muuseumidel, kes kasutavad riigile kuuluvat muuseumikogu, on infosüsteemiga liitumine kohustuslik.

Muuseumide olulisteks partneriteks on Eesti Muuseumiühing ja ICOM Eesti rahvuskomitee, kes tegelevad muuseumitöötajate kutsealase arengu ning muuseumide populariseerimisega.

Eesti Muuseumiühing

Eesti Kaevandusmuuseum

Eesti Muuseumiühing asutati 15. novembril 1988. Selle eesmärk on aidata muuseumitöötaja ametiala väärtustamise, arendamise ja hoidmise kaudu kaasa Eesti kultuuripärandi säilitamisele ja muuseumide jätkusuutlikule arengule. 2023. aastal oli ühingul üle 400 liikme.

Liikmeskonna erialase pädevuse tõstmiseks korraldab muuseumiühing seminare ja ekskursioone ning annab välja ajakirja Muuseum (aastast 1995). Ühing korraldab üle-eestilist muuseumiööd, annab välja muuseumimeene auhinda EMMA ja koostöös muinsuskaitseametiga muuseumide aastaauhindu ning valib aasta muuseumisõbra. 2023. aastal võeti kasutusele Eesti muuseumide digitaalne ühispilet ehk muuseumikaart.

ICOM

Rahvusvaheline Muuseumide Nõukogu (ingl International Council of Museum ehk ICOM) on 1946. aastal loodud maailma muuseume ja muuseumitöötajaid ühendav organisatsioon. ICOM tegeleb maailma loodus- ja kultuuripärandi küsimustega ning on keskendunud järgmistele teemadele: erialane koostöö ja kogemuste vahetamine, üldsuse harimine muuseumide teemal, muuseumitöötajate väljaõpe, muuseumide eetikakoodeksi väljatöötamine ja võitlus kultuurivarade salakaubanduse vastu.

Riikide tasandil tegutseb 119 rahvuslikku komiteed, mis tagavad muuseumide ja muuseumispetsialistide huvide kaitse oma riigis. ICOM Eesti rahvuskomitee asutati 1992. aastal. 2023. aastal kuulub Eesti rahvuskomitee kaudu ICOMi organisatsiooni 245 individuaalliiget Eesti muuseumidest ja 14 muuseumi institutsionaalse liikmena.

ICOMil on 32 rahvusvahelist komiteed, mis ühendavad muuseumi eri valdkondade spetsialiste. Need on ICOMi tegevuste elluviimise peamiseks vormiks. Komiteed on suhtluskanaliks sarnaste ametialaste huvidega ICOMi liikmetele. Näiteks ülikoolide muuseume ja kollektsioone ühendab UMAC (International Committee for University Museums and Collections).

Vaata ka

• Eesti muuseumide loend
• Välismaa muuseumide loend
• Virtuaalne muuseum
• Muuseumlaev
• Majamuuseum
• Kunstimuuseum
• Sõjamuuseum
• Talumuuseum

Välislingid

• Riigi Teataja. Muuseumiseadus
• Eesti Muuseumiühing
• International Council of Museums
• Eesti Muuseumide Infosüsteem
• Eesti Muuseumiühingu veebiajakiri Muuseum
• Muinsuskaitseamet. Muuseumid Eestis