Allveelaev on laev või paat, mis on konstrueeritud liikumiseks nii veepinnal kui ka pikemat aega sukeldununa vee all.

Allveelaev Kalev, Kalev-klassi allveelaev
Allveelaevade klassifikatsioon

Allveelaevu kasutatakse sõja-, turismi- või uurimislaevadena.

Jõuallika järgi liigitatakse allveelaevad diisel- ja tuumaallveelaevadeks. Sõja-allveelaevad on tänapäeval enamasti relvastatud ballistiliste, mitme tuumalõhkepeaga rakettidega.

Väikseid allveelaevu kasutatakse enamasti mereuurimislaevadena.

Kirjeldus

muuda

Sõjanduses on allveelaevade suureks eeliseks vee all liikudes jääda nähtamatuks ning püsida seal isegi kuid. Piisavalt elektrienergiat salvestatavate akude varul vee all liikumist võimaldav elektrimootor ja relvana kasutatav torpeedo muutsid allveelaeva Esimese ja Teise maailmasõja ajal sõjalaevastike võimsaks löögijõuks.

Ajalugu

muuda

Legend jutustab, et esimest korda olevat allveelaevu kasutanud Aleksander Suure sõjamehed Tüürose (Liibanoni) piiramisel 332. aastal eKr. Et linna kaitsjad neid ei näeks, olevat nad liikunud vee all klaastünnides.

24. veebruaril 1851 testis Saksa leiutaja Sebastian Wilhelm Bauer Kieli sadamas oma esimest allveelaeva, mis lõppes selle uppumisega.[1]

Vaata ka

muuda

Viited

muuda

Välislingid

muuda