Liibanon

Liibanoni Vabariik	araabia الجمهوريّة البنانيّة Al-Jumhūrīyah al-Lubnānīyah
	araabia الجمهوريّة البنانيّة Al-Jumhūrīyah al-Lubnānīyah
	Liibanoni lipp Liibanoni vapp
Riigihümn	Koullouna Lilouataan Lil; Oula Lil Alam
Pealinn	Beirut
Pindala	10 452 km²
Riigikeel	araabia
Rahvaarv	5 261 372 (juuli 2021)
Rahvastikutihedus	503,4 in/km²
President	Mīshāl ʻAwn
Peaminister	Najīb Mīqātī
Iseseisvus	22. november 1943
SKT	51,844 mld $ (2017)
SKT elaniku kohta	8808 $ (2017)
Valuuta	nael (LBP)
Ajavöönd	maailmaaeg +2
Tippdomeen	.lb
ROK-i kood	LIB
Telefonikood	961

Liibanon on riik Lähis-Idas. Asub Vahemere idarannikul. Piirneb põhjas ja idas Süüriaga, lõunas Iisraeliga.

Liibanoni elanikest on 57% muslimid (35% šiiidid ja 22% sunniidid), 36% kristlased ja 7% druusid (2001).

Liibanon iseseisvus 1943. aastal, olles varem kuni Esimene maailmasõjani Osmanite riigi osa ja seejärel valitsetav Prantsusmaa poolt mandaadi alusel aastatel 1926–1946.

1975–1990 peeti riigis kodusõda, millesse sekkusid nii Iisrael kui ka Süüria.

Liibanoni rahvuspuu on seeder.

Esimesed kristlased põgenesid roomlaste tagakiusamise eest peitu Liibanoni Qadisha orgu. 2017. aasta seisuga elab selles orus kõige rohkem kristlasi.

Haldusjaotus

Liibanon on jaotatud kuueks kubernerkonnaks, mis omakorda jagunevad 25 piirkonnaks.

Kubernerkonnad

Liibanoni kubernerkonnad

Liibanoni pealinn on Beirut, kus elab ligikaudu 1,8 miljonit inimest.

Teised suuremad linnad on Tripoli, Şūr, Jūniyah, Şaydā, Zaḩlah. Liibanonis asub ka Jubayl (Byblos), mis mõne allika väitel on maailma vanim linn üldse. Kunagine suur kaubalinn Byblos on tänapäeval kuurortlinn ja väga populaarne turismimagnet.

Rahvastik

95% elanikest on araablased, 4% armeenlased ja 1% muud rahvad. Paljud liibanonlased, eriti kristlased, ei pea ennast araablasteks, nimetades end pigem foiniiklaste ja kaananlaste järeltulijateks. Nende elustiil on euroopalik ning ka välimuselt, kommetelt ja olemuselt on nad pigem eurooplaste kui araablaste moodi. Liibanoni sunniidid on mujal islamiriikides elavatest sunniitidest vabameelsemad. Liibanoni šiiidid on mujal islamiriikides elavatest šiiitidest konservatiivsemad.

Kuigi emakeel on araabia keel, on paljude perede kodune keel hoopis prantsuse keel. Inglise keel on samuti laialt levinud.

Majandus

Liibanoni majandus põhineb teenindussektoril. Isegi esimese kodusõja ajal tunti Liibanoni pankureid kui regiooni osavamaid, kellest paljud ka mujal maailmas tuntust kogunud. Teiseks oluliseks majanduse alustalaks on turism, mis on pärast 2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konfliktist tingitud langust jälle kasvab. Pakub ju Liibanon reisihuvilisele enam kui kõike: suusakuurorte, väga ilusaid liivarandu, araabia ja euroopa täielikku ühendkontrasti, ühte hinnatumat Vahemere kööki. Veel tegeldakse transiidi, tsitrusviljade kasvatamise, veini tootmise ja teemantide lihvimisega. Liibanonil on väga suured kullavarud ja ta on suur kapitalimahutaja teiste riikide ettevõtetes. Probleemiks on tööjõu suur lahkumine teistesse riikidesse. Valitsus teeb maksukärpeid kohalikele ja ka välisettevõtjatele, kes kohalikku tööjõudu rakendavad. Kuid isegi sellises olukorras tuuakse tööjõudu sisse nii Kagu-Aasiast kui ka Aafrikast, keda rakendatakse peamiselt füüsiliselt rasketel töödel.

Liibanoni päritolu tuntud inimeste seas on Salma Hayek, Tony Shalhoub (Monk), Paul Anka, Yasmine Bleeth, Frank Zappa, Carlos Slim Helú, Jack Hanna, Shannon Elizabeth jne.