Liibanon on riik Lähis-Idas. Asub Vahemere idarannikul. Piirneb põhjas ja idas Süüriaga, lõunas Iisraeliga.

Liibanoni Vabariik


araabia الجمهوريّة البنانيّة
Al-Jumhūrīyah al-Lubnānīyah
Liibanoni asendikaart
Riigihümn Koullouna Lilouataan Lil
Oula Lil Alam
Pealinn Beirut
Pindala 10 452 km² Muuda Vikiandmetes
Riigikeel araabia
Rahvaarv 5 261 372 (juuli 2021)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus 503,4 in/km²
President Mīshāl ʻAwn
Peaminister Najīb Mīqātī
Iseseisvus 22. november 1943
SKT 51,844 mld $ (2017)[2] Muuda Vikiandmetes
SKT elaniku kohta 8808 $ (2017)[3] Muuda Vikiandmetes
Rahaühik nael (LBP)
Ajavöönd maailmaaeg +2
Tippdomeen .lb
ROK-i kood LIB
Telefonikood 961
Liibanon

Liibanoni elanikest on 57% muslimid (35% šiiidid ja 22% sunniidid), 36% kristlased ja 7% druusid (2001).

Liibanon iseseisvus 1943. aastal, olles varem kuni Esimene maailmasõjani Osmanite riigi osa ja seejärel valitsetav Prantsusmaa poolt mandaadi alusel aastatel 19261946.

19751990 peeti riigis kodusõda, millesse sekkusid nii Iisrael kui ka Süüria.

Liibanoni rahvuspuu on seeder.

Esimesed kristlased põgenesid roomlaste tagakiusamise eest peitu Liibanoni Qadisha orgu. 2017. aasta seisuga elab selles orus kõige rohkem kristlasi.

Haldusjaotus muuda

Liibanon on jaotatud kuueks kubernerkonnaks, mis omakorda jagunevad 25 piirkonnaks.

Kubernerkonnad muuda

 
Liibanoni kubernerkonnad

Liibanoni pealinn on Beirut, kus elab ligikaudu 1,8 miljonit inimest.

Teised suuremad linnad on Tripoli, Şūr, Jūniyah, Şaydā, Zaḩlah. Liibanonis asub ka Jubayl (Byblos), mis mõne allika väitel on maailma vanim linn üldse. Kunagine suur kaubalinn Byblos on tänapäeval kuurortlinn ja väga populaarne turismimagnet.

Rahvastik muuda

95% elanikest on araablased, 4% armeenlased ja 1% muud rahvad. Paljud liibanonlased, eriti kristlased, ei pea ennast araablasteks, nimetades end pigem foiniiklaste ja kaananlaste järeltulijateks. Nende elustiil on euroopalik ning ka välimuselt, kommetelt ja olemuselt on nad pigem eurooplaste kui araablaste moodi. Liibanoni sunniidid on mujal islamiriikides elavatest sunniitidest vabameelsemad. Liibanoni šiiidid on mujal islamiriikides elavatest šiiitidest konservatiivsemad.

Kuigi emakeel on araabia keel, on paljude perede kodune keel hoopis prantsuse keel. Inglise keel on samuti laialt levinud.

Majandus muuda

Liibanoni majandus põhineb teenindussektoril. Isegi esimese kodusõja ajal tunti Liibanoni pankureid kui regiooni osavamaid, kellest paljud ka mujal maailmas tuntust kogunud. Teiseks oluliseks majanduse alustalaks on turism, mis on pärast 2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konfliktist tingitud langust jälle kasvab. Pakub ju Liibanon reisihuvilisele enam kui kõike: suusakuurorte, väga ilusaid liivarandu, araabia ja euroopa täielikku ühendkontrasti, ühte hinnatumat Vahemere kööki. Veel tegeldakse transiidi, tsitrusviljade kasvatamise, veini tootmise ja teemantide lihvimisega. Liibanonil on väga suured kullavarud ja ta on suur kapitalimahutaja teiste riikide ettevõtetes. Probleemiks on tööjõu suur lahkumine teistesse riikidesse. Valitsus teeb maksukärpeid kohalikele ja ka välisettevõtjatele, kes kohalikku tööjõudu rakendavad. Kuid isegi sellises olukorras tuuakse tööjõudu sisse nii Kagu-Aasiast kui ka Aafrikast, keda rakendatakse peamiselt füüsiliselt rasketel töödel.

Liibanoni päritolu tuntud inimeste seas on Salma Hayek, Tony Shalhoub (Monk), Paul Anka, Yasmine Bleeth, Frank Zappa, Carlos Slim Helú, Jack Hanna, Shannon Elizabeth jne.

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. The World Factbook
  2. Maailmapanga andmebaas, vaadatud 21.10.2018.
  3. Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.

Välislingid muuda