2001

Sündinud 2001 • Surnud 2001 • Viimased sündmused maailmas • Aasta päevad

◄ | 20. sajand | 21. sajand
◄ | 1970. aastad | 1980. aastad | 1990. aastad | 2000. aastad | 2010. aastad
◄◄ | ◄ | 1997 | 1998 | 1999 | 2000 | 2001 | 2002 | 2003 | 2004 | 2005 | ► | ►►

Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember

2001. aasta (MMI) oli 21. sajandi 1. aasta.

Vasted teistes kalendritesRedigeeri

Juudi kalender: 5761, 5762
Hinduistlik kalender: 5102, 5103
Islami kalender: 1423, 1424
Iraani kalender: 1379, 1380
Sirvikalender: 10214

Sündmused maailmasRedigeeri

JaanuarRedigeeri

13. jaanuar – El Salvadori tabas 7,6-magnituudiline maavärin, milles hukkus 944 inimest.
15. jaanuar – Tegevust alustas veebientsüklopeedia Vikipeedia.
16. jaanuar – Üks presidendi ihukaitsjatest tulistas Kongo Demokraatliku Vabariigi presidenti Laurent-Désiré Kabilat, kes suri saadud vigastustesse paar päeva hiljem.
23. jaanuar – Viis inimest üritasid end Pekingis Tian'anmeni väljakul põlema panna. Hiljem väideti, et tegu oli Hiina Kommunistliku Partei püüdega lavastada süüdi Falun Gongi vaimne liikumine ja vallanda sellega nende tagakiusamine.
26. jaanuar – Indias Gujarati osariigis toimunud maavärinas hukkus vähemalt 13 000 ja sai vigastada veel üle 167 000 inimese.

VeebruarRedigeeri

9. veebruar – Oahu saare lähedal põrkasid kokku USA aatomiallveelaev USS Greeneville ja Jaapani õppe-kalapüügilaev Ehime Maru, mis uppus. Hukkus 9 inimest.
13. veebruar – El Salvadori tabas kuu aja jooksul teine tugev maavärin, mis nõudis 315 inimelu.
18. veebruar – Indoneesias Kalimantani saarel puhkesid dajakide ja madurade vahel etnilised kokkupõrked, mille tagajärjel hukkus üle 500 inimese.
28. veebruar – Inglismaal North Yorkshire'i krahvkonnas sõitis kiirrong vastu rööbastel olnud sõidukit ja sõitis seejärel rööbastelt välja. Õnnetuses hukkus kümme ja sai vigastada 82 inimest.

MärtsRedigeeri

23. märts – Venemaa kosmoseagentuur Roskosmos kukutas orbitaaljaama Mir Vaiksesse ookeani.
30. märts – Jim Shekhdar Suurbritanniast, kes aerutas esimese inimesena üksi üle Vaikse ookeani, jõudis Austraalia rannikule. Napilt enne randumist läks ta paat aga põhja ning mees pidi kaldale ujuma.^[1]

AprillRedigeeri

1. aprill – Holland legaliseeris esimesena riigina maailmas samasooliste abielu.
11. aprill – Austraalia jalgpallikoondis võitis maailmameistrivõistluste valiksarjas Ameerika Samoad tulemusega 31:0, mis suurim võit koondistevahelises kohtumises.
28. aprill – Miljonär Dennis Tito sai esimeseks kosmoseturistiks.

MaiRedigeeri

9. mai – Ghana pealinnas Accras võttis politsei staadionil jalgpallimängule järgnenud rahutuste mahasurumiseks kasutusele pisargaasi. See tõi kaasa rüseluse, mille tagajärjel hukkus 126 inimest.
12. mai – 46. Eurovisiooni lauluvõistluse võitis Eesti, keda esindasid Tanel Padar, Dave Benton & 2XL lauluga "Everybody".

JuuniRedigeeri

1. juuni – Nepali kroonprints Dipendra tulistas surnuks oma isa kuningas Birendra ja ema kuninganna Aishwarya, lisaks veel mitu kuningliku perekonna liiget. Birendra haavas ennast surmavalt ja suri kolm päeva hiljem.
1. juuni – Enesetaputerrorist lasi ennast Iisraelis Tel Avivis ööklubi ees õhku, tappes 21 inimest.
5. juuni – USA-s Texase osariigis maabus troopiline torm Allison, mis põhjustas 8,5 miljardi USA dollari väärtuses kahju ja mille tagajärjel hukus 41 inimest. See sai kõige enam kahju tekitanud Atlandi ookeani troopilises tsükloniks, mis ei paisunud orkaaniks.
13. juuni – Poolas asutati erakond Õigus ja Õiglus.
15. juuni – Hiina, Venemaa, Kasahstani, Kõrgõzstani, Tadžikistani ja Usbekistani liidrid moodustasid Shanghai Koostööorganisatsiooni.

JuuliRedigeeri

20. juuli – Politsei tappis Itaalias Genoas G8 tippkohtumise ajal toimunud meeleavaldusel 23-aastase globaliseerumisvastase Carlo Giuliani.

Megawati Sukarnoputri

23. juuli – Megawati Soekarnoputri sai Indoneesia esimeseks naispresidendiks.

AugustRedigeeri

9. august - Enesetaputerrorist ründas Jeruusalemmas pitsarestorani, tappes 15 ja haavates veel 130 inimest.
25. august – Ameerika laulja Aaliyah ja mitu tema plaadifirma liiget hukkusid, kui nende lennuk mõni aeg pärast õhkutõusu Bahamas alla kukkus.

SeptemberRedigeeri

9. september – Afganistanis tapeti Põhja-Alliansi juht Ahmad Shah Massoud.

Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornid tules

11. september – 11. septembri terrorirünnakud: Kolm terroristide kaaperdatud reisilennukit rammisid New Yorgi Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktorne ja Pentagoni. Terroristid kaaperdasid ka neljanda lennuki, kuid see kukkus Pennsylvanias alla.
18. september – Ameerika Ühendriikides saadeti mitmele meediaväljaandele mitu siberi katku eoseid sisaldavat kirja.
20. september – USA president George W. Bush kuulutas välja terrorismivastase sõja.

OktooberRedigeeri

7. oktoober – USA alustas Afganistanis vastuseks 11. septembril toimunud terrorirünnakutele sõjalist operatsiooni, algas Afganistani sõda.
17. oktoober – Palestiina islamiäärmuslased tapsid araablastevastase Iisraeli turismiministri Rehavam Ze'evi.
25. oktoober – Avaldati Microsoft Windowsi üks populaarsemaid ja enimkasutatuid operatsioonisüsteeme Windows XP.
26. oktoober – USA president George W. Bush allkirjastas Patriot Act'i, mis laiendas oluliselt õiguskaitseorganite volitusi terrorismivastases võitluses USA-s ja mujal.

NovemberRedigeeri

12. november – American Airlinesi lend 587: Varsti pärast õhkutõusu kukkus New Yorgis Queensi linnaosas alla reisilennuk Airbus A300, hukkusid kõik pardal viibinud 260 inimest, lisaks viis inimest maapinnal.
14. november – Afganistani sõda: Põhja-Allians ja USA väed vallutasid Talibani käest Kabuli.
15. november – Microsoft avaldas mängukonsooli Xbox.
27. november – NASA teatel avastati esmakordselt, et meie Päikesesüsteemist väljaspool asuvat eksoplaneeti HD 209458 b ümbritseb atmosfäär.

DetsemberRedigeeri

2. detsember – USA energiaettevõte Enron Corp esitas pankrotitaotluse.
13. detsember – Rühm relvastatud isikuid avasid tule India parlamendihoones, tappes üheksa inimest. Surma sai ka viis ründajat.
22. detsember – Briti terrorist Richard Reid üritas õhkida American Airlinesi lennukit kinga peidetud pommiga.
22. detsember – Sündis esimene kloonitud lemmikloom, kass CC.

Sündmused EestisRedigeeri

5. jaanuar – Tallinnas toimus Paul Kerese 85. sünniaastapäeva puhul sümpoosion teemal "Paul Keres – sajandi sportlane"^[2].
2. veebruar – Asutati Eesti NATO Ühing.
4. märts – Teede- ja sideminister Toivo Jürgensoni eestvedamisel suleti enamik AS Edelaraudtee liinidel toiminud reisirongiliiklusest.^[3]
6. märts – Valitsuse otsusel loodi Eesti Geenivaramu.^[4]
11. märts – Tallinnas avati Coca-Cola Plaza.
31. mai – Tartus avati Jaan Tõnissoni monument.
1. aprill – Suleti Kohtla kaevandus.
27. juuli – Asutati MTÜ Loodusajakiri.
9. september – Pärnu maakonnas sai alguse Pärnu metanoolitragöödia: metanooli joomise tagajärjel suri 68 ja tervisekahjustusi sai 43 inimest.
21. september – Valimiskogu valis presidendivalimistel presidendiks Arnold Rüütli.
1. oktoober – Avati Aura Veekeskus.
29. oktoober – Tegevuse lõpetas Erastamisagentuur.
23. november – ELK Lennuliinide lend 1007: Kärdla lennujaama lähistel kukkus alla Tallinnast Kärdlasse teel olnud reisilennuk. Õnnetuses hukkusid kaks reisijat. Lennuamet tuvastas õnnetuse põhjusena piloodi eksimuse.

SündinudRedigeeri

Pikemalt artiklis Sündinud 2001

30. jaanuar – Merilin Mälk, eesti laulja
31. mai – Iga Świątek, poola tennisist
1. august – Jaagup Tuisk, eesti laulja
19. september – Jaroslava Mahutšihh, Ukraina kõrgushüppaja
18. detsember – Billie Eilish, ameerika laulja

SurnudRedigeeri

Pikem nimekiri leheküljel Surnud 2001

5. jaanuar – Gertrude Elizabeth Margaret Anscombe, inglise filosoof
11. jaanuar – Laur Tiidemann, eesti skulptor
16. jaanuar – Laurent-Désiré Kabila, Kongo DV poliitik
22. jaanuar – Tuomas Anhava, soome kirjanik
4. veebruar – Raimo Kangro, eesti helilooja
4. veebruar – Iannis Xenakis, kreeka helilooja
7. veebruar – Jüri Saarma, eesti psühhiaater
12. veebruar – Gunnar Aarma, eesti teadmamees
19. veebruar – Stanley Kramer, USA filmirežissöör
9. veebruar – Herbert Simon, USA teadlane
22. veebruar – Ann Audova, eesti kunstnik
24. veebruar – Claude Elwood Shannon, USA matemaatik
10. märts – Mati Nuude, eesti tõstja ning laulja
10. märts – Endel Veliste, eesti fotograaf
10. märts – Bernhard Viiding, eesti kirjanik
12. märts – Robert Ludlum, USA kirjanik
18. märts – Abajtõ Vaso, osseedi keeleteadlane
18. märts – Viktor Masing, eesti bioloog
26. märts – Valter Udam, eesti parteitegelane ja näitekirjanik
6. aprill – Villem Gross, eesti kirjanik
8. aprill – Eugenia Gurin-Loov, Eesti majandusteadlane ja juudi aktivist
19. aprill – Lionel Abel, USA näitekirjanik ja kriitik
26. aprill – Maie Kivita, eesti koorijuht
1. mai – Evald Tõnisson, eesti arheoloog
7. mai – Joseph Greenberg, USA keeleteadlane
11. mai – Douglas Adams, inglise kirjanik
13. mai – R. K. Narayan, India kirjanik
15. mai – Aleksei Tupolev, vene lennukikonstruktor
21. mai – John Lee Hooker, USA bluusimuusik
28. mai – Francisco Varela, Tšiili bioloog
1. juuni – Birendra Bir Bikram Shah Dev, Nepali kuningas
3. juuni – Anthony Quinn, Mehhiko päritolu USA näitleja
14. juuni – Mati Kuulberg, eesti helilooja
18. juuni – Enn Kraam, eesti näitleja
27. juuni – Tove Jansson, soomerootsi kirjanik
27. juuni – Jack Lemmon, USA filminäitleja
1. juuli – Nikolai Bassov, vene füüsik
5. juuli – Hannelore Kohl, Helmut Kohli abikaasa
28. juuli – Ilmar Öpik, eesti energeetikateadlane
29. juuli – Edward Gierek, Poola poliitik
6. august – Jorge Amado, Brasiilia kirjanik
12. august – Rein Kull, eesti keeleteadlane
15. august – Otto Merimaa, Eesti NSV partei- ja riigitegelane
20. august – Fred Hoyle, Briti astronoom ja ulmekirjanik
22. august – Raimond Isok, eesti spordipedagoog
23. august – Jyri Kork, eesti kirjanik
24. august – Roman Matsov, Eesti dirigent
25. august – Aaliyah, USA laulja ja näitleja
29. august – Heino Puhvel, eesti kirjandusteadlane
2. september – Christiaan Barnard, Lõuna-Aafrika südamekirurg
7. september – Spede Pasanen, soome näitleja
19. september – Paul Kenkmann, eesti sotsioloog
3. oktoober – Lembit Sibul, eesti humorist
11. oktoober – Enn Roose, eesti majandusteadlane
13. oktoober – Rein Zupping, eesti neuroloog
15. oktoober – Karl Burman noorem, eesti kunstnik
21. oktoober – Ants Kallikorm, eesti biokeemik
23. oktoober – Laine Peep, eesti raamatukogutegelane
30. oktoober – Harri Otsa, eesti helilooja
31. oktoober – Leo Gens, Eesti arhitektuuriajaloolane
3. november – Ernst Gombrich, Austria kunstiajaloolane
10. november – Ken Kesey, USA kirjanik
13. november – Rasmus Kangropool, eesti arhitektuuriajaloolane
21. november – Madis Hint, eesti ajakirjanik
27. november – Nils-Aslak Valkeapää, saami kirjanik ja muusik
15. november – Ain Kalmus, eesti kirjanik
29. november – Viktor Astafjev, vene kirjanik
29. november – George Harrison, inglise muusik
16. detsember – Stefan Heym, saksa kirjanik
16. detsember – Villy Sørensen, taani kirjanik
20. detsember – Léopold Sédar Senghor, Senegali kirjanik ja poliitik
21. detsember – Thomas Sebeok, USA semiootik
25. detsember – Minna Klement, eesti põllumajandustegelane

Nobeli auhinnadRedigeeri

ViitedRedigeeri

↑ "Lone Briton rows Pacific". CNN.com. 30.3.2001. Vaadatud 23.12.2022
↑ ESBL veebis (vaadatud 21.03.2015)
↑ Tallinna — Tartu liinil jääb käima üks rong; Õpetajate Leht, nr. 8, 23 veebruar 2001 (DIGAR)
↑ "Eesti ajaloo kronoloogia". Eesti Entsüklopeedia. Vaadatud 17. juuli 2021.

[1] "Lone Briton rows Pacific". CNN.com. 30.3.2001. Vaadatud 23.12.2022

[ESBL-2] ESBL veebis (vaadatud 21.03.2015)

[3] Tallinna — Tartu liinil jääb käima üks rong; Õpetajate Leht, nr. 8, 23 veebruar 2001 (DIGAR)

[Ajalugu-4] "Eesti ajaloo kronoloogia". Eesti Entsüklopeedia. Vaadatud 17. juuli 2021.

[1]

[2]

[3]

[4]