Arnold Rüütel

Eesti endine president

Arnold Rüütel (sündinud 10. mail 1928 Laimjala vallas Pahavalla külas) on Eesti poliitik ja põllumajandusteadlane, Eesti president aastatel 20012006. Nõukogude ajal oli ta EKP Keskkomitee sekretär ja Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees.

Arnold Rüütel
Arnold Rüütel
3. Eesti Vabariigi President
Ametiaeg
8. oktoober 2001 – 9. oktoober 2006
Eelnev Lennart Meri
Järgnev Toomas Hendrik Ilves
Eestimaa Rahvaliidu[a] esimees
Ametiaeg
1994–2001
Järgnev Villu Reiljan
VIII ja IX Riigikogu liige
Ametiaeg
1995–2001
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu[b] esimees
Ametiaeg
1990–1992
Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees
Ametiaeg
1983–1990
Eelnev Johannes Käbin
Eesti NSV Ülemnõukogu VII, VIII, IX, X ja XI ja XII[b] koosseisude saadik
Ametiaeg
1967–1990
Isikuandmed
Sündinud 10. mai 1928 (95-aastane)
Saaremaa
Abikaasa Ingrid Rüütel (a. 1958)
Lapsed Maris (s. 1958), Anneli (s. 1965)
Alma mater Eesti Põllumajanduse Akadeemia
Elukutse poliitik, põllumajandusteadlane
Tunnustus

Aastatel 1963–1969 oli ta Tartu Näidissovhoosi direktor ja 1969–1977 Eesti Põllumajanduse Akadeemia rektor.

1994. aastal valiti ta Eesti Maarahva Erakonna esimeheks. 1999 sai sellest Eestimaa Rahvaliit ning sinna liitusid kaks teist erakonda. Rüütlist sai aastal 2000 erakonna auesimees. Ta oli ka VIII ja IX Riigikogu liige.

Arnold Rüütel on olnud Eesti Looduskaitse Seltsi ja Forseliuse Seltsi esimees ning juhtinud ülemaailmse Rohelise Risti Eesti rahvusliku organisatsiooni. Ta on 20. Augusti Klubi ja Eesti Rooma Klubi liige ning mitme seltsi auliige.

Elulugu muuda

Arnold Rüütel on sündinud 10. mail 1928 Laimjala vallas Saaremaal õigeusuliste eestlaste Feodor ja Juuli Rüütli perekonnas.

1946–1949 õppis ta Jäneda põllumajandustehnikumis, kus kirjutas 17. oktoobril 1946 avalduse Üleliidulise Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu liikmeks astumiseks. Pärast põllumajandustehnikumi lõpetamist töötas ta Saaremaa TSN Täitevkomitee põllumajandusosakonna vanemagronoomina. Hiljem oli Arnold Rüütel Tartu Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tööstuskooli õpetaja.

Seejärel sai temast Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituudi katsebaasi peazootehnik ja seejärel direktor. Tartu näidissovhoosi direktori ametis olles lõpetas Rüütel töö kõrvalt 1964. aastal Eesti Põllumajanduse Akadeemia agronoomia erialal.

 
Rüütel 1978. aastal Vana-Antsla pargis tamme kõrval. Esireas Johannes Käbin (EKP Keskkomitee 1. sekretär), Elmo Saar (Antsla ST direktor) ja Rüütel (tollal EKP Keskkomitee sekretär). Tagareas alates tammest: Endel Saia (EKP Võru Rajoonikomitee 1. sekretär), Aare Lang (Antsla ST parteisekretär ja õpetaja)

Aastal 1969 valiti Rüütel Eesti Põllumajanduse Akadeemia rektoriks, kellena ta lisaks teadusjuhi igapäevaste kohustuste täitmisele tegeles ka teadustööga.

Töö kõrvalt on Rüütel tuntud ka avaliku elu tegelasena, olles aastaid olnud loodushoidu ja -kasvatust propageeriva Eesti Looduskaitse Seltsi esimees ning hariduselu edendava Forseliuse Seltsi esimees. Ta asutas ühiskondlikel alustel tegutseva Rahvusliku Arengu ja Koostöö Instituudi, mis on oma eesmärgiks seadnud Eesti peamiste arengufaktorite uurimise.

Arnold Rüütel on ka Rahvusvahelise Rohelise Risti Eesti rahvusliku organisatsiooni president. See organisatsioon on eelkõige hea seisnud selle eest, et puhastada Eesti territoorium Nõukogude armee jäetud reostusest ja selle tagajärgedest ning hoida Eesti järeltulevatele põlvedele puhta ning loodussõbralikuna. Arnold Rüütel on olnud ka liikumise Hoia Eesti Merd esimees. See ühendus on oma hoole alla võtnud Eesti enam kui 3,5 tuhande kilomeetri pikkuse rannajoone korrastamise ning pühendunud väikesadamate taastamisele ja rajamisele.

Haridus muuda

Ametikohad muuda

 
Arnold Rüütel 2004. aastal Vasknarva piirivalvekordonis

Poliitiline tegevus muuda

 
Arnold Rüütel esinemas ÜRO Peaassambleel
 
Arnold Rüütel Johannes Paulus II matustel
  • 1964. aastal astus Nõukogude Liidu Kommunistlikku Parteisse.
  • 19661971 oli ta EKP Keskkomitee liikmekandidaat;
  • 1971. aastast EKP Keskkomitee liige;
  • 1977. aastast EKP Keskkomitee sekretär.
  • 1983. aastal valiti ta Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks. Ta oli Eesti NSV Ülemnõukogu VII ja VIII koosseisu saadik ning Ülemnõukogu Presiidiumi esimees.
  • 1988. aasta kevadeni oli Arnold Rüütel nii poliitilises tegevuses kui ka avalikes sõnavõttudes täielikult lojaalne Nõukogude Liidu keskvõimudele.[viide?]
  • 20. veebruaril 1988 üle kantud televisioonikõnes kritiseeris ta Balti küsimuse ülestõstmist USA poliitikute poolt ning märkis muu hulgas: "Teatud osa välismaiste propagandakanalite ning ka mõnede Ameerika Ühendriikide poliitikategelaste poolt on viimasel ajal eriti teravalt üles tõstetud nn Balti küsimus. Selleks kasutatakse 70 aasta möödumist Oktoobrirevolutsiooni võidu tõttu võimalikuks saanud omariikluse väljakuulutamisest Baltimaades. Laialdaselt arutatakse tol ajal toimunud sündmusi, pannakse kahtluse alla 1940. aastal toimunud nõukogude võimu taaskehtestamine ning Nõukogude Liiduga liitumise seaduspärasus ning õiguslikkus, püütakse maha kriipsutada kõike pärastsõjajärgseil aastakümnetel meie vabariigi elus saavutatut. Siin on igal realistlikult mõtleval inimesel selge, et mingit tagasiteed kodanliku Eesti Vabariigi juurde ei ole ega saagi olla, sest see käiks ju vastu meie rahva praegustele olemuslikele majanduslikele ja sotsiaalsetele huvidele."[1]
  • Hiljem samal aastal oli tal oma osa Eesti NSV suveräänsusdeklaratsiooni ettevalmistamisel ja vastuvõtmisel (16. november 1988) ning ta kogus mujal maailmas tuntust selle deklaratsiooni kaitsjana konfliktis Nõukogude Liidu keskvõimudega.[viide?]
  • 1990. aasta märtsis sai Arnold Rüütel uue, varasematest oluliselt vabamate valimiste tulemusena moodustunud Eesti NSV Ülemnõukogu koosseisu liikmeks ning seejärel valis Ülemnõukogu oma esimesel istungil ta oma esimeheks. Rüütli kaastegevusel võttis Ülemnõukogu vastu otsuse "Eesti riiklikust staatusest", milles deklareeriti NSV Liidu riigivõimu ebaseaduslikkust Eestis selle kehtestamise momendist alates ja kuulutati välja üleminekuperiood Eesti Vabariigi taastamiseks.
  • Arnold Rüütel oli Eesti Vabariigi Ülemnõukogu viimane esimees, kuni selle volituste lõppemiseni ja vastvalitud Riigikogu ametisse astumiseni oktoobris 1992.
  • 12. mail 1990 loodi Arnold Rüütli algatusel Tallinnas Balti Riikide Nõukogu, mis iseseisvusvõitluse seisukohalt etendas olulist osa Balti riikide ühisrinde loomisel.
  • 20. augustil 1991 võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu "Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest"
  • 17. septembril 1991 võeti Eesti Vabariik vastu ÜRO täieõiguslikuks liikmeks. Eestis veretult kulgenud pingeline võitlus iseseisvuse eest oli kandnud vilja. Arnold Rüütel oli nendel aastatel Eesti riigijuht ja etendas olulist osa rahva ja poliitiliste jõudude koondamisel ühise eesmärgi nimel.
  • 1991. aastal esines Arnold Rüütel Eesti riigijuhina ÜRO Peaassambleel. 1992 tegi ta ettekande Rio de Janeiros ÜRO keskkonnakonverentsil.
  • 1991–1992 oli Arnold Rüütel Eesti Vabariigi uut põhiseadust koostanud Põhiseaduse Assamblee liige.
  • 1992 kandideeris ta Eesti Vabariigi presidendi ametikohale, kogudes esimeses voorus 43% valijate häältest.
  • 1995. aastal valiti ta rekordarvu häältega Riigikogu liikmeks, seejärel Riigikogu aseesimeheks.
  • 19942000 oli Arnold Rüütel Eesti ühe suurema liikmeskonnaga partei Maarahva Erakonna esimees. 1999. aastast kannab partei nimetust Eestimaa Rahvaliit.
  • 1995 valiti Arnold Rüütel Riigikogu Balti Assamblee delegatsiooni juhiks ja Balti Assamblee Presiidiumi esimeheks vaheaegadega kuni aastani 1999.
  • 21. septembril 2001 valis valijameeste kogu Arnold Rüütli Eesti Vabariigi presidendiks.
  • Vabariigi presidendi ametisse nimetamise tseremoonia toimus Toompea lossis 8. oktoobril 2001.
  • 14. augustil 2006 esines Arnold Rüütel Eesti Keskerakonna erakorralise volikogu ees ning vastas küsimustele. Ta andis nõusoleku kandideerida valijameeste kogus teiseks ametiajaks Eesti Vabariigi presidendiks. Volikogu valis 94 häälega erakonna presidendikandidaadiks Arnold Rüütli. Ene Ergma sai kolm ja Toomas Hendrik Ilves kaks häält.
  • 23. septembril 2006 valimiskogus Eesti Vabariigi presidendiks kandideerinud Arnold Rüütel kogus 162 häält Toomas Hendrik Ilvese 174 hääle vastu ega osutunud valituks.
  • 9. oktoobril 2006 andis ta oma volitused presidendina üle Toomas Hendrik Ilvesele.
  • 28. märtsil 2007 kiitis Eestimaa Rahvaliidu juhatus heaks tema avalduse, milles ta soovis astuda uuesti erakonda, ja nimetas ta ühtlasi erakonna auesimeheks. Seda ametit pidas ta ka aastatel 2000–2001. Auesimeheks jäi Rüütel ka pärast Rahvaliidu liitumist Eesti Rahvusliku Liikumisega, mille käigus kujunes parteist Eesti Konservatiivne Rahvaerakond[2].
  • 2016. aasta presidendivalimiste ajal kutsus üles valima presidendiks Mart Helmet[3].

Ühiskondlik tegevus muuda

 
Arnold Rüütel
Foto: Presidendi Kantselei arhiiv/[1]
 
Arnold Rüütel 2005. aastal

Teadustegevus muuda

Eesti Põllumajandusakadeemia rektorina töötades tegeles Rüütel intensiivselt teadustööga. Ta on uurinud piimakarja suurfarmide tehnoloogiat ja ökonoomikat.

Riigijuhtimisega paralleelselt jätkas Arnold Rüütel teadustööd, kaitstes 1991. aastal põllumajandusdoktori kraadi. Ta on USA Bentley Kolledži audoktor, Eesti Põllumajandusülikooli emeriitprofessor, Helsingi Ülikooli audoktor, Ukraina Põllumajandusteaduste Akadeemia välisliige, Napoli II ülikooli audoktor, Kasahstani L. N. Gumiljovi nimelise Euraasia Riikliku Ülikooli audoktor ja Püha Istváni ülikooli audoktor.

Tema sulest on Eestis ja välismaal ilmunud üle saja teadusliku töö.

1991. aastal esines Arnold Rüütel Eesti riigijuhina ÜRO Peaassambleel. 1992 tegi ta ettekande Rio de Janeiros ÜRO keskkonnakonverentsil. See konverents pani kogu maailmas aluse loodushoiu uuele etapile.

Tunnustus muuda

Autasud ja aunimetused muuda

 
Toomas Hendrik Ilves ja Arnold Rüütel 2011. aastal

Teenetemärgid muuda

Eesti Vabariik muuda

Välisriigid muuda

Nõukogude Liit

Isiklikku muuda

 
Ingrid ja Arnold Rüütel 10. mail 2003, presidendi 75. sünnipäeval
 
Ingrid ja Arnold Rüütel 2009. aasta üldlaulupeol

Arnold Rüütel abiellus Ingrid Ruusiga 1959. aastal. Ingrid Rüütel on humanitaarteaduste doktor, folklorist ja folklooriassotsiatsiooni Baltica president. Neil on tütred Maris (1958) ja Anneli (1965).

Arnold Rüütel on ristitud õigeusukirikus.[8]

Tsitaate muuda

  • "70 aastat lahutavad meid unustamatust oktoobrist. Nendest legendaarsetest sündmustest, mis panid aluse ühiskonna progressi uuele ajastule, osutusid pöördeliseks momendiks inimkonna ajaloos. Revolutsioonilisele kangelasteole vabanenud rahva saavutuste kaitsele, uue ühiskonna ülesehitamisele kutsus töölisklassi, Tsaari-Venemaa töötajaid üles bolševike partei eesotsas Vladimir Iljitš Leniniga. Tema loov mõte, tema titaanliku tegevuse tulemused, tema kõlbeline eeskuju jäävad elama igavesti." (Arnold Rüütli kõne oktoobrirevolutsiooni aastapäeva tähistamisel 1987.)[9]
  • "Eesti areng on kreenis keskuste poole, nüüd tuleks seda tasakaalustada." (Arnold Rüütli kõne Riigikogus presidendiks vannutamisel, esmaspäeval 8. oktoobril 2001.)[10]
  • "Oleme jõudnud ajastusse, mil inimesed lendavad suurtel kiirustel ja hulgakaupa."[11]

Vaata ka muuda

Märkused muuda

  • ^a – Kuni 1999. aastani kandis erakond nime Eesti Maarahva Erakond.
  • ^b – Kuni 8. maini 1990 kandis nime Eesti NSV XII Ülemnõukogu, seejärel Eesti Vabariigi Ülemnõukogu.

Viited muuda

Välislingid muuda

Eelnev
Lennart Meri
Eesti president
20012006
Järgnev
Toomas Hendrik Ilves
Eelnev
Johannes Käbin
Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees
19831990
Järgnev
Institutsioon asendus
Eesti Vabariigi Ülemnõukoguga
Eelnev
Institutsioon loodi
Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumist
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees
19901992
Järgnev
Institutsioon lakkas olemast