Ingrid Rüütel

Ingrid Rüütel (sündinud 3. novembril 1935 Tallinnas) on eesti folklorist.

Ingrid Rüütel
Ingrid Rüütel (foto: Vabariigi Presidendi Kantselei arhiiv)
Sündinud	3. november 1935 Tallinn
Alma mater	Tartu Riiklik Ülikool
Abikaasa	Arnold Rüütel
Lapsed	Maris (s 1958), Anneli (s 1965)
Teadlaskarjäär
Tegevusalad	folklorist
Töökohad	Eesti Kirjandusmuuseum Eesti Keele Instituut
Doktoritöö	"Eesti rahvalaulu ajaloolised kihistused etniliste suhete kontekstis"
Doktoritöö juhendaja	Herbert Tampere
Tunnustus	Valgetähe I klassi teenetemärk Loend...

Ta on president Arnold Rüütli abikaasa.

Elulugu

Ingrid Rüütli isa oli Neeme Ruus ja ema Linda Karin Ruus (sünd. Aruküll).

• 1959 lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli Ajaloo-Keeleteaduskonna eesti filoloogina. Töötas TRÜ kirjastusgrupi juhatajana.
• sügis 1959 Fr. R. Kreutzwaldi nimelise Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonna teadur
• 1963–1967 täiendas end aspirantuuris rahvamuusika erialal.
• 1967–1977 jätkas tööd kirjandusmuuseumis.
• 1978 Keele ja Kirjanduse Instituudi rahvamuusika sektori juhataja. 1. jaanuarist 2000 kuulub sektor Eesti Kirjandusmuuseumi koosseisu ja kannab nimetust etnomusikoloogia osakond.
• alates 2002 EKM etnomusikoloogia osakonna vanemteadur.
• 1970 filoloogiateaduste kandidaat, hiljem kinnitati see doktorikraadina ("Eesti uuema rahvalaulu kujunemine").
• 1996 habiliteeritud doktor humanitaarteadustes ("Eesti rahvalaulu ajaloolised kihistused etniliste suhete kontekstis").

Teadustegevus

Foto: presidendi kantselei arhiiv (2005)

Foto: presidendi kantselei arhiiv (2005)

Ingrid Rüütel on kogunud ja uurinud soome-ugri rahvaste rahvalaule ja -muusikat, organiseerinud rahvusvahelisi teaduskonverentse, koostanud ja toimetanud materjalide ja uurimuste kogumikke, korraldanud folkloorifestivale, osalenud kultuuripoliitikas, juhendanud diplomi-, magistri- ja doktoritöid. Ta on avaldanud paarsada uurimust, koostanud kogumikke ja heliplaate soome-ugri rahvaste muusikast.

Liidud, ühingud

• Rahvusvahelise Fennougristide Komitee liige,
• Rahvusvahelise Rahvamuusika Nõukogu (International Council for Traditional Music) eesti rahvussektsiooni esimees,
• Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu esimees
• Rahvusvahelise Folkloorifestivalide ja Rahvakunsti organisatsiooni (CIOFF) Eesti rahvusdelegaat
• Soome Kirjanduse Seltsi, Kalevala seltsi ja Soome-Ugri Seltsi välisliige
• Soome Rahvatantsu Sõprade seltsi auliige
• Eesti Heliloojate Liidu liige
• Eesti Rahvuskultuuri Fondi nõukogu liige
• Hingeabi Assotsiatsiooni "Usaldus" nõukoja liige
• Naiskodukaitse auliige
• Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu auliige
• Valge Roosi Fondi Nõukogu liige

Tunnustus

• 1996 – Eesti Vabariigi kultuuripreemia (rahvusvahelise folkloorifestivali „Baltika ’96“ kunstilise juhtimise eest)
• 1997 – Eesti Punase Risti III klassi teenetemärk
• 1998 – Jakob Hurda rahvuskultuuri auhind
• 2001 – Pressisõber
• 2005 – Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia (kauaaegne tulemuslik tegevus rahvamuusika populariseerija ja jäädvustajana ning Eesti folklooriliikumise vaimse juhina)
• 2005 – Läti Kolme Tähe ordeni komandöririst
• 2008 – Valgetähe I klassi teenetemärk
• 2012 – Rukkiräägu kultuuriauhind
• 2015 – Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali elutööpreemia (pärimuskultuuri eestkõnelejale ja õpetlasele – eesti rahvakultuuri hoidmise ja arendamise eest)

Isiklikku

Ingrid Rüütel (neiupõlvenimi Ruus) on 1958. aastast abielus Arnold Rüütliga. Neil on tütred Maris (sündinud 1958) ja Anneli (1965).

Kirjandus

• Eesti kirjanike leksikon, Eesti Raamat, Tallinn 2000, lk 490–491, artikli autor Loreida Raudsep
• "Ingrid Rüütel". Bibliograafia. Koostanud ja toimetanud Gerli Eero ja Rita Hillermaa. Eesti Rahvusraamatukogu, Tallinn 2005, 90 lk; ISBN 9949413044; kättesaadav ka võrguteavikuna
• Ingrid Rüütel, "Muutudes endaks jääda. Valik meenutusi, artikleid, uurimusi" (sisaldab bibliograafiat). TEA Kirjastus, Tallinn 2010, 672 lk; ISBN 9789949240098

Välislingid

• Piret Kooli. Ingrid, Rüütel ja pool sajandit armastust / Intervjuu ajakirjale Naised, 14. märts 2008
• Ingrid Rüütel. Ingrid Rüütel: teenin Eestit kõige paremini oma tööga, Õhtuleht, 22. mai 2010
• Taive Särg, "Ingrid Rüütel hooldamas regiviiside tihnikut: emantsipatsioon eestipäraselt" (raamatu "Muutudes endaks jääda" arvustus, PDF-fail) – Keel ja Kirjandus 2011, nr 12, lk 938–942