Naiskodukaitse

Naiskodukaitse (NKK) on Kaitseliidu naisorganisatsioon, mille eesmärk on naiste kaasamine riigikaitsesse ja ühiskonna argengusse [1]. Naiskodukaitse loodi 2. septembril 1927 Kaitseliidu ülema käskkirjaga. [1] Naiskodukaitse taasasutati 20. septembril 1991 ja selle esinaiseks sai Dagmar Mattiisen.[2]

Naiskodukaitse
Naiskodukaitse liiliarist.png
Naiskodukaitse liiliarist
Deviis Minu kohus!
Asutatud 02.09.1927, taasasutatud 20.09.1991
Juhtkond Naiskodukaitse keskjuhatuse
esinaine Airi Tooming
Peaorgan Kaitseliit
Allorganisatsioonid Naiskodukaitse Alutaguse ringkond
Jõgeva ringkond
Harju ringkond
Lääne ringkond
Järva ringkond
Põlva ringkond
Rapla ringkond
Pärnumaa ringkond
Saaremaa ringkond
Sakala ringkond
Tallinna ringkond
Tartu ringkond
Valga ringkond
Viru ringkond
Võrumaa ringkond
Veebileht https://www.naiskodukaitse.ee/

Naiskodukaitsjate juhtlause on "Minu kohus!" ja nende keskseks sümboliks on liiliarist, mis on ühtlasi ka nende logo.

AjaluguRedigeeri

1. detsembril 1924 Nõukogude Venemaa poolt Eestis mahitatud kommunistlik riigipöördekatse andis tõuke NKK arengule. 1924. aasta detsembris loodi esimesed NKK jaoskonnad, sel ajal Kaitseliidu naisüksuste nime all. Kõige esimeseks jaoskonnaks peetakse naisüksust "Lindade kompanii", mis kuulus Kaitseliidu Tallinna Maleva, Kalevi malevkonna juurde. NKK loomisel oli eeskujuks paljuski Soomes juba populaarsust kogunud samalaadne organisatsioon Lotta Svärd, mis loodi 1921. aastal sealse Kaitseliidu toetuseks.

Naiskodukaitse loodi 2. septembril 1927 Kaitseliidu ülema käskkirjaga Kaitseliidu eriorganisatsioonina. Naiskodukaitse asutati, sest riik ootas Kaitseliidu ülesehitamisel abi kõigilt oma kodanikelt. NKK peamised tegevusvaldkonnad olid majandus-, toitlustus-, sanitaar- ja propagandaala.

NKK oli oma aja kohta väga edumeelne naisorganisatsioon. Sellesse kuulumine oli ühiskonnas prestiižne, sest liikmeks vastuvõtmisel kaaluti soovijaid väga hoolikalt. Enamuse liikmeskonnast moodustasid vastutustundlikud ja haritud naised nagu taluperenaised, õpetajad, kontoriametnikud, jne. Enne teist maailmasõda kuulus NKK ridadesse umbes 17 000 liiget üle Eesti. NKK juhtkond koosnes eranditult Eesti ühiskonnas tuntud ja tunnustatud tegelastest.

  • 27. juuni 1940 – pärast juunipööret likvideeriti NKK koos Kaitseliidu ja teiste eriorganisatsioonidega.
  • 17. veebruar 1990 – võeti Kaitseliidu taastamisel aluseks kunagised programmdokumendid ning ajutises põhikirjas sätestati muuhulgas ka Kaitseliidu naisorganisatsiooni loomine.
  • 30. märts 1990 – Kongutas ja suvel Järvakandis tehti esimesed, kuid käegakatsutavate tulemusteta jäänud katsetused NKK taasloomiseks. Hoolimata esialgsetest ebaõnnestumisest, ei loobutud NKK taasasutamise ideest. Kaitseliit püüdis saavutada kunagist taset ning seetõttu sooviti kindlasti taastada ka eriorganisatsioonid.
  • 20. september 1991 – peetakse NKK tegelikuks taasasutamise kuupäevaks, kuna pärast seda on NKK pidevalt tegutsenud.
  • 1997. aasta – NKK tähistas oma 70. aastapäeva. Selleks ajaks oli kehtestatud kord Naiskodukaitsesse astumiseks, olid olemas liikmekaardid, eelarvelised vahendid oma tegevuse planeerimiseks ja mis kõige tähtsam – oli olemas stabiilne liikmeskond. Samast aastast pärinevad NKK keskorgani juures ka esimesed dokumendid ringkondade tegevusest ja organisatsiooni liikmeskonnast.
  • 1998 – hakati korraldama ringkondade esinaiste õppepäevi. Töötati välja NKK ühtne vormiriietus. NKK osales esimest korda pärast iseseisvuse taastamist võidupüha paraadil.
  • 2002. aasta jaanuar – Kaitseliidu keskkogu kinnitas NKK üldlipu ja teenetemedali. Toronto Eesti Võitlejate Ühing annetas Naiskodukaitsele lipu, mis anti neile üle 23. juunil 2002 Põlvas.
  • 2003 – Naiskodukaitsjaid hakati kaasama Kaitseliidu moodustatavatesse üksustesse.
  • 2006 – Naiskodukaitse esinaiseks valiti Airi Tooming.
  • 2008–2009 – ringkondades asusid tööle palgalised instruktorid.
  • 2008 – ringkondades hakati korraldama ühtset nelja mooduliga baasväljaõpet, mis ühtlustas oluliselt varasemat piirkondlikku väljaõpet.
  • 2010 – Keskkogus kinnitati esimene arengukava perioodiks 2010–2013.
  • 2013 – tööd alustasid NKK sümboolikakomisjon ja NKK ajalookomisjon. Seoses uue Kaitseliidu seadusega valiti esimest korda Naiskodukaitse esindajad Kaitseliidu keskkogusse.
  • 2016 – kinnitati Ohutushoiu kursuse õppekava.
  • 2018 – anti vabatahtlike initsiatiivil välja "Ole valmis!" mobiilirakendus, kust leiab juhiseid erinevates olukordades käitumiseks, soovituslike koduste varude nimekirjad, kasulikud telefoninumbrid otsehelistamise võimalusega jne.

JuhtimineRedigeeri

Naiskodukaitse keskjuhatuses on seitse liiget, Naiskodukaitse esinaine ning kuus vabatahtlikku naiskodukaitsjat [1]. Juhatusse kuuluvad Naiskodukaitse esinaine Airi Tooming, Küllike Tammeveski, Taive Saar, Ave Paavo, Ave Rallmann, Eda Leola ja Liisa Pedoksaar.

Naiskodukaitse esinaised läbi aegade:

KoosseisRedigeeri

Naiskoduskaitse jaguneb vastavalt maakonnapiiridele 15 ringkonnaks ning iga ringkond omakorda jaoskondadeks. Ringkondi ja jaoskondi juhivad viieliikmelised juhatused, mis koosnevad vabatahtlikest naiskodukaitsjatest.

Naiskodukaitse 15 regionaalset jaoskonda on Alutaguse, Jõgeva, Harju, Lääne, Järva, Põlva, Rapla, Pärnumaa, Saaremaa, Sakala, Tallinna, Tartu, Valga, Viru ja Võrumaa ringkond.

LiikmeskondRedigeeri

Naiskodukaitse liikmed jagunevad tegev-, noor-, toetaja- ja auliikmeteks. 2020. aasta seisuga on Naiskodukaitses enam kui 2600 liiget.

  • Tegevliige on vähemalt 18-aastane naissoost Eesti kodanik, kes tunnistab Naiskodukaitse eesmärke ning osaleb Naiskodukaitse tegevuses ja väljaõppes.
  • Noorliige on 16-18-aastane naissoost Eesti kodanik, kes tunnistab Naiskodukaitse eesmärke ning osaleb Naiskodukaitse tegevuses ja väljaõppes.
  • Toetajaliige on vähemalt 18-aastane Eesti või välisriigi kodanik, kes tunnistab Naiskodukaitse eesmärke ja aitab oma tegevusega kaasa nende saavutamisele.
  • Auliige on Naiskodukaitse ees silmapaistvate teenete omamise eest Naiskodukaitse auliikmeks valitud Eesti või välisriigi kodanik.

ÜlesandedRedigeeri

Naiskodukaitse ülesannete hulka kuuluvad:

  • koostöö tegemine Kaitseliiduga, osaledes Eesti iseseisvuse ja põhiseadusliku korra kaitses ning kodanike julgeoleku kindlustamises;
  • Isamaaliste vaadete levitamine ja rahvuslike tunnete süvendamine;
  • rahva kaitsetahte kasvatamine;
  • liikmete koolitamine, õpetades neid välja vajalike erialaliste tegevuste jaoks ja suurendades nende toimetulekuvõimet hädaolukordades;
  • väljaõppe pakkumine liikmetele ja teistele isikutele, et suurendada rahva igapäevaturvalisust ja keskkonnasäästlikku eluviisi;
  • kodanikualgatusliku tegevuse kaudu naiste ühiskondliku aktiivsuse suurendamine;
  • naise ja pere rolli väärtustamine ühiskonnas.

TegevusRedigeeri

Naiskodukaitsjate väljaõppe hulka kuuluvad baasväljaõpe, erialaväljaõpe, juhtide õpe ja instruktorite õpe.

Baasväljaõppe (BVÕ) eesmärgiks on anda kõikidele liikmetele alusteadmised, organisatsioonist, esmaabist, välitoitlustamisest, sõdurioskustest ja ohutushoiust. Baasteadmised võimaldavad neil organisatsioonis tegutseda ja erialaselt spetsialiseeruda. Baasväljaõppe läbimine on kohustuslik igale liikmele.

Baasväljaõppe läbimisel valib iga liige endale eriala, millele spetsialiseeruda. Erialaväljaõppe valikute hulka kuuluvad avalikud suhted, meditsiin, side ja staap, toitlustamine, kultuur, sport, formeerimine ja noortejuht. Igal erialagrupil on grupijuht, kes koordineerib grupi tegevust.

Juhtide ja instruktorite õpe viiakse läbi Kaitseliidu Koolis. Erialaseid üle-eestilisi kursuseid viib läbi ka Naiskodukaitse.

Üle aasta toimub üleriigiline NKK spordilaager, lisaks korraldatakse väiksemaid kohapealseid laagreid.

Naiskodukaitse osaleb Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisel, iga-aastasel Võidupüha paraadil, Kaitseliidu suvepäevadel ning laske- ja muudel spordivõistlustel. Tähistatakse ka Naiskodukaitse aastapäeva, Kaitseliidu aastapäeva ja Naiskodukaitse mälestuspäeva. Lisaks on naiskodukaitsjad osalenud koormusmatkadel nagu Eel-Ernal, Erna retkel, Põrgupõhja retkel ja Admiral Pitka luureretkel. Üle aasta korraldatakse üleriigilist NKK spordilaagrit, tihedamini toimuvad väiksemad kohalikke laagreid.

Õigused ja kohustusedRedigeeri

Naiskodukaitse liikmete õigused on:

  • võtta osa Naiskodukaitse väljaõppest ja muust tegevusest;
  • olla valitud Naiskodukaitse kollegiaalsetesse organitesse või valitavale kohale käesolevas põhikirjas kehtestatud korras;
  • saada Naiskodukaitse liikmele kehtestatud ergutusi, soodustusi ja hüvitusi;
  • kanda kehtestatud korras Naiskodukaitse vormiriietust, embleeme ja tunnuseid.

Nende kohustused on:

  • võtta osa Naiskodukaitse väljaõppest ja tegevusest vastavates juhendites kehtestatud ulatuses ja korras;
  • täita juhatuste otsuseid ning juhtide seaduslikke käske ja korraldusi;
  • tasuda liikmemaksu.

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 Naiskodukaitse. 2019. Kättesaadaval: https://www.naiskodukaitse.ee/
  2. Tähistame väärikalt ja tulevikku vaadates Kaitseliidu taasloomise 20. aastapäeva. Kaitse Kodu!, nr 1 (93/539), 2010, lk 7.

VälislingidRedigeeri