Naiskodukaitse Tallinna ringkond

Naiskodukaitse Tallinna ringkond on üks Kaitseliidu struktuuriüksuse Naiskodukaitse 15 ringkonnast ning kuulub koos Rapla ja Harju ringkonnaga Põhja piirkonda.

Tallinna ringkonnas on 11 jaoskonda: Toompea, Sadama, Lääne, Põhja, Nõmme, Muusika (naiskoor), Akadeemiline, Kalevi, Brüsseli, Vägeva ja Lõuna jaoskond.

Juhtimine

Ringkonna juhtimine toimub vabatahtlikest koosneva kollegiaalse organi kaudu, mis valitakse igal aastal. Naiskodukaitse Tallinna ringkonna esinaised on olnud

• 1927–1927 Anna Tõrvand-Tellmann
• 1927–1928 Mari Raamot
• 1928–1934 Anna Tõrvand-Tellmann
• 1934–1940 Alma Jeets
• 1998 Eha Kaevats (Nõmme ringkond)
• 1998 Tiina Veetõusme (Nõmme ringkond)
• 1999 Pirjo Jüris, aseesinaine Hele Laur
• 2002 ringkonda juhtis laiendatud juhatus, kuhu kuulusid Toompea, Nõmme, Lääne, Sadama, Põhja ja Muusika jaoskonna esinaised
• 2003 Sirle Baldesport, aseesinaine Reet Umjärv
• 2006 Liivi Kosk, aseesinaine Kersti Tammekunn
• 2007–2009 Kersti Tammekunn, aseesinaine Sigrid Pirnipuu
• 2010–2012 Erle Eenmaa, aseesinaine Elisa Sammelselg
• 2013–2014 Tairi Täht, aseesinaine Liina Sooäär
• 2015–2017 Berit Cavegn, aseesinaine Heidi Tormet
• 2018–2023 Anneli Looken, aseesinaine Triin Kravets
• 2023–... Janika Praks, aseesinaine Aivi Murd-Murulauk

Tegevus

Kõik naiskodukaitsjad läbivad erinevatest moodulitest koosneva baasväljaõppe (BVÕ). Selle raames õpitakse tundma organisatsiooni, ohutushoidu, esmaabi, toitlustamist ja sõdurioskuseid. Erialagruppides ja -kursustel õpitud oskusi saab rakendada Kaitseliidu ja Naiskodukaitse üritustel ning kaitseväe õppustel, kuhu koolitatud naiskodukaitsjad on alati oodatud. Paljude naiskodukaitsjate kogemus ütleb, et neid oskusi läheb vaja ka eraelus.

Ringkonna populaarseimate ürituste hulgas on sõjalis-sportlikud rännakud ja metsalaagrid, kus militaarsemalt meelestatud liikmed saavad end proovile panna. Kuid tegevust jätkub küllalt ka pehmema suuna pooldajatele: ettekandeõhtud, riigi tähtpäevadega seotud üritused, heategevus, masstoitlustamine Kaitseliidu õppustel, tegevus noortejuhina, erialarühmade ja jaoskondade koolituste korraldamine ning töö organiseerimine.

Liikmeskond

31. detsembri 2023 seisuga koondas Tallinna ringkond 645 liiget.

Koosseis

Tallinna ringkonnas on 11 jaoskonda:

• 1. Toompea
• 2. Sadama
• 3. Lääne
• 4. Põhja
• 5. Nõmme
• 6. Muusika
• 7. Akadeemiline
• 8. Kalevi
• 9. Brüsseli
• 10. Vägeva
• 11. Lõuna

Tallinna ringkonnas on

4 erialagruppi:

• avalike suhete grupp
• side- ja staabigrupp
• meditsiinigrupp
• toitlustusgrupp

4 toimkonda:

• sporditoimkond
• kultuuritoimkond
• Ole valmis! toimkond
• ajalootoimkond

Tegevusvaldkonnad:

• panustamine Kaitseliidu üksuste tegevusse
• kaks evakuatsioonirühma
• instruktorid, mentorid ja noortejuhid
• panustamine komisjonide töösse (ajalookomisjon, sümboolikakomisjon, revisjonikomisjonid)

Ajalugu

• Detsembris 1924 NSV Liidu Kominterni poolt Eestis mahitatud kommunistliku riigipöördekatse sündmuste mõjul tekkis Naiskodukaitse ehk naiskaitseliidu asutamise mõte.
• 28. detsembril 1924 asutati Lindade kompanii, millest hiljem kasvas välja Kalevi jaoskond. Enne Tallinna ringkonna ametlikku moodustamist loodi Kaitseliidu Tallinna malevkondade juurde 1925. aastal veel Toompea jaoskond, Kopli jaoskond, VI jaoskond ja I jaoskond (mis hiljem ühinesid Põhja jaoskonnaks) ning Nõmme jaoskond. Kuid siis puudusid töötamiseks juhtnöörid ja puudus isegi side üksikute jaoskondade vahel. Oli vaja kogu Tallinna maleva piirkonnas naisjaoskondade tööd koordineerivat organit.
• Naiskodukaitse Tallinna ringkond loodi ametlikult 10. juunil 1927 ning valiti ajutine kolmeliikmeline juhatus Anna Tõrvand-Tellmanni juhtimisel, liikmed olid veel Elfriede Julla ja Betty Põdra.
• 2. septembril 1927 pandi Kaitseliidu ülema käskkirjaga maksma ajutine korraldus, mis määras Naiskodukaitse tegevuse ja sihid.
• 29. novembril 1927 valisid jaoskonnad ajutiste määruste põhjal oma liikmete seast juhatused ja ringkonnakogu, kes valis esimese ringkonna juhatuse. Ringkonna esinaiseks sai Mari Raamot.
• Järgnevatel aastatel moodustati Ida jaoskond (1928), Sadama jaoskond (1929), Lõuna jaoskond (1929), Eriüksuste jaoskond (1930), mis läks üle Maleva Staabi jaoskonnaks (1934), Välisuurtükiväe divisjoni jaoskond (1935), Naissaare jaoskond (1937), Kerge-divisjoni jaoskond (1937) ja Soomusauto jaoskond (1937). Tallinna alla toodi Harju ringkonnast 1937. aastal ka Viimsi, Harku, Vääna ja Suurupi jaoskonnad.
• 1934. aastal tegutses Tallinna ringkonnas 516 liiget. Ringkonnas töötasid majandus- , toitlus-, sanitaar-, varustus-, spordi- ja propagandarühmad. Mitmeis jaoskondades tegutsesid laulukoorid, samuti töötas Tallinna ringkonna üldlaulukoor pr. Krull-Mikki juhatusel.
• 27. juunil 1940 andis president Päts välja Kaitseliidu likvideerimise seaduse, millega likvideeriti ka Naiskodukatse koosseisus Tallinna ringkond.
• 1940.–1941. Vene punase terrori aastal represseeriti paljusid Tallinna Naiskodukaitse liikmeid, toimusid küüditamised ja poliitilised arreteerimised. 1942. aastal hukati vähemalt kaks Tallinna naiskodukaitse juhti: Amanda Kannes ja Zita Modeste Prees (sünd Tellmann).
• Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal tegutsesid mõned naiskodukaitsjad Tallinnas Naisomakaitsena Aino Onni juhtimisel.
• Uue Vene okupatsioonilaine eest põgenesid paljud naiskodukaitsjad 1944. a-l läände, kuna olid näinud, mida punavõim naiskodukaitsjatega teeb.
• Tallinna ringkonna taasasutamine algas detsembris 1997, kui kolm naist moodustasid Toompea jaoskonna, millele järgnes detsembris ka Muusika jaoskond. Märtsis 1998 taasloodi Nõmme ringkond.
• 8. detsembril 1999 taasasutati ametlikult Naiskodukaitse Tallinna ringkond, kuigi asutamiskoosolek oli toimunud juba mais. Tallinna ringkonna esimeseks esinaiseks valiti Pirjo Jüris.

Välislingid

• Koduleht