Eesti Keele Instituut

Eesti Keele Instituut (lühend EKI) on Tallinnas asuv põhiliselt eesti keele uurimisega tegelev riiklik teadusasutus, mis asutati 1993. aastal Keele ja Kirjanduse Instituudi (KKI) reorganiseerimisega.

EKI on riiklik teadus- ja arendusasutus, kus uuritakse nii tänapäeva kui ka vana eesti kirjakeelt, eesti keele murdeid ja soome-ugri sugulaskeeli. Instituudi üldeesmärk on aidata oma tegevusega kaasa eesti keele kestmisele läbi aegade.[1]

Kolm peamist Eesti Keele Instituudi tegevusvaldkonda on keelekorraldus, sõnaraamatud ja keeletehnoloogia.

Eesti Keele Instituudi direktorid on olnud Asta Õim (1993–2000); Urmas Sutrop (2000–2015) ja Tõnu Tender (2015–2020). Septembrist 2020 on EKI direktor Arvi Tavast.

AjaluguRedigeeri

KKI loomine ja algusaastadRedigeeri

 
Tiina Laansalu (vasakult teine) ja Tõnu Tender (paremalt teine) 2016. aasta teaduskommunikatsiooni konverentsil võtmas vastu teaduse populariseerimise auhinda

5. aprillil 1946 kinnitas Eesti NSV Ministrite Nõukogu uue Eesti NSV Teaduste Akadeemia põhikirja, struktuuri ja isikkoosseisu. Akadeemia instituutide seas oli ka Keele ja Kirjanduse Instituut.[2] Seda daatumit peetigi pikemat aega instituudi asutamise päevaks, kuni 9. detsembril 1981 avaldati akadeemia ühiskonnateaduste osakonnas arvamust, et instituutide asutamiseks tuleks pidada nende koosseisunimestike ja struktuuride kinnitamist.[3] KKI struktuur koos ametikohtadega sai kinnituse TA presiidiumi koosolekul 29. jaanuaril 1947. Juhtkonna moodustasid direktor, direktori asetäitja teaduslikul alal ja teaduslik sekretär keeleuurimise sektoris.[4] Keele ja Kirjanduse Instituudi ülesanneteks kavandati akadeemiliste sõnaraamatute ja teadusmonograafiate koostamist, st selliseid aja- ja töömahukaid töid, milleks ülikooli õppejõududel ei jagunud loengute kõrvalt ei mahti ega süvenemisaega.[5]

Tartus tosina töötajaga alustanud teadusasutus mahtus koos mitme muu asutusega endisse (ja praegusse) Kaitseliidu majja Riia mäel (toona Riia 60, praegu Riia 12). Instituudi direktoriks sai kirjandusteadlane Daniel Palgi.[6] KKI esimesed töötajad olid Aili Univere, Mari Must, Helmi Viires ja Salme Tanning keeleuurimise sektoris ning Ernst Nurm, Erich Raiet ja Kaarel Hermlin sõnaraamatute sektoris.[7]

Nagu tol ajal NSV Liidus kombeks oli, uuriti ühes uurimisasutuses koos paljusid filoloogilisi suundi. KKI-s oli peale keelte fookus ka kirjandusel ja rahvaluulel.

1950.–1960. aastadRedigeeri

1952. aastal moodustati Eestis kolm oblastit: Tallinna, Tartu ja Pärnu oblast. Riia mäe majast pidi saama Tartu oblasti keskus ning KKI töötajad ja keelevarad (sh 1,6 miljonit sõnasedelit ja 100 000 lk käsikirju) koliti Tallinna – majja Estonia pst 7.[8]

Aastatel 1950–1960 koguti usinalt keeleainest ning loodi alfabeetilised koondkartoteegid, millest kujunesid edasiste suurväljaannete materjalid.[9] 1955. aastal hakati sõnaraamatute sektoris (juhataja Ernst Nurm) looma kirjakeele seletussõnaraamatu koostamiseks vajalikku eesti kirjakeele arhiivi. Seletussõnaraamatu prospekt ilmus 1960. aastal.[10]

1956. aastal sai keeleuurimise sektoris alguse eesti murrete süstemaatiline helilindistamine keeleekspeditsioonidel.[11] 1965. aastal rajas Georg Liiv sektorisse eksperimentaalfoneetika labori.[12]

1957. aastal loodi Paul Ariste initsiatiivil soome-ugri keelte sektor, mille peaülesanne oli vadja keele sõnaraamatu koostamine, hiljem ka soome-ugri keelte uurimine.[13] Soome-ugri keelte sektori esimesed töötajad olid Elna Adler, Karl Kont ja Valmen Hallap.[14]

1958. aastal hakkas ilmuma ajakiri Keel ja Kirjandus, mis ei ole küll KKI väljaanne, kuid millele tehti kaastööd.[15] 1960. aastal ilmus õigekeelsuse sõnaraamat. 1963. aastaks oli loodud murdekeele üldkartoteek ning asuti murdesõnaraamatu käsikirja koostama. Murrete sõnaraamatu prospekt koos näidisartiklitega valmis autorite Mari Must, Mart Mäger ja Valdek Pall ühistööna 1968. aastal.

1960. aastal said alguse väliskontaktid, eriti tähtsad sidemed olid Soome kolleegidega ja eeskätt Helsingi sõsarasutusest Kotimaisten Kielten Tutkimuskeskus. Näiteks filmiti 1960. aastatel keelematerjalide vastastikuse kasutamise hõlbustamiseks murdeainestikku. 1960. aastate üheks tähtsamaks ülesandeks oli anda välja akadeemilist murdetekstide sarja "Eesti murded".[16]

1969. aastal ilmus proovivihik.[17]

1970. aastatest EKI loomiseniRedigeeri

1973. aastal toimusid instituudis ümberkorraldused. Keeleuurimise sektorist sai murdesektor. Sõnaraamatute sektor jagunes leksikoloogia-, grammatika- ja keelekontaktide sektoriks.[18] 1988–1989 oli keelekontaktide sektori töötajate õlul kohustus selgitada vene kollektiivides eesti keele kaitse vajalikkust ning keeleseaduse sätteid.[19]

1976. aastal ilmus kauaoodatud "Õigekeelsussõnaraamat". Teos osutus menukiks ja sellest ilmus kolm kordustrükki (1979, 1980, 1984) kogutiraažiga 100 000 eksemplari.[20]

1977. aastal asutati arvutuslingvistika sektor. 1980. aastaiks oli arvutist saanud keeleteadlaste abivahend ning esimese arvutisõnastikuna ilmus "Väike murdesõnastik". Murdesektoris jätkati sõnaraamatutöö kõrval keeleuurimisega, mille aluseks oli eeskätt keeleekspeditsioonidel kogutud materjal.[21]

1968–1988 oli instituudi direktor sõjaveteran Endel Sõgel. 1988. aastal valiti KKI-le uus direktor, mida tollases NSV Liidus polnud varem juhtunud. Uueks juhiks sai Tõnu Seilenthal.

 
EKI teine direktor Urmas Sutrop

1988–2007 ilmusid "Eesti keele seletussõnaraamatu" vihikud (kokku 26 vihikut).

1993. aastal reorganiseeriti KKI ja loodi Eesti Keele Instituut, mis keskendus riigi keelepoliitika kujundamisele ja keelekorraldusele.[22]

OsakonnadRedigeeri

EKI-s on neli osakonda ning keeletehnoloogia kompetentsikeskus ja koolituskeskus:

  1. tänapäeva eesti keele osakond (juhataja Margit Langemets);
  2. keeleajaloo, murrete ja soome-ugri keelte osakond (juhataja Tiina Laansalu);
  3. kõneuurimise ja kõnetehnoloogia osakond (juhataja Liisi Piits);
  4. üldosakond.[23]

EKI-s töötas 2018. aasta alguse seisuga 67 inimest.[24] Kesksel kohal on sõnaraamatute koostamine, tegevuskavva mahuvad ka teadustööd.[25][26]

Praegune tegevusRedigeeri

Eesti Keele Instituut on peamine eesti keele arendamise keskus ning üks kolmest keskusest nii Eestis kui ka kogu maailmas, kus eesti keelt süstemaatiliselt uuritakse. Kuigi EKI-s on esiplaanil sõnaraamatutöö, mahub tegevuskavadesse ka teadusprojekte. Näiteks 2022. aastal juhivad teadusprojekte Kristiina Ross, Geda Paulsen, Meelis Mihkla ja Margit Langemets.[27]

EKI pakub mitmesuguseid avalikke tasuta teenuseid: telefoni ja meili teel keelenõuannet, sõnastike veebiversioone, keele- ja kõnetehnoloogilisi rakendusi, sealhulgas erivajadustega inimestele, näiteks kõnetehnoloogiat vaegnägijatele ja eesti viipekeele sõnastikke vaegkuuljatele.

Instituudi järelkasv saab väljaõppe koostöös Tartu ja Tallinna Ülikooliga moodustatud keeleteaduse, filosoofia ja semiootika doktorikoolis. Aastail 2008–2015 on doktorantuuri lõpetanud üheksa EKI doktoranti, 2017. aastal said doktorikraadi Sven-Erik Soosaar ja Kairi Tamuri[28], 2020. aastal Kristina Koppel.[29]

Instituut korraldab ka hõimurahvaste programmi ja eestikeelsete kõrgkooliõpikute programmi tegevust.[30][31]

Kirjakeele norm ja sõnaraamatudRedigeeri

Üks EKI ülesanne on tagada eesti kirjakeele norm, mille aluseks on instituudi uusim õigekeelsussõnaraamat (viimane ilmus 2018). 1918. aastal alanud ja aastast 1948 instituudis püsinud traditsioon jätkub juba teist sajandit, sest koos Eesti riigi 100. aastapäevaga oli 2018. aastal ka ÕS-i 100. aastapäev. Väärikaks juubeliks valmis ühtlasi õigekeelsuskäsiraamat.[32][33]

SõnaveebRedigeeri

  Pikemalt artiklis Sõnaveeb

Veebruaris 2019 avati sõnastikuportaal Sõnaveeb, kuhu on koondatud keeleinfo paljudest sõnakogudest ja andmebaasidest.[34]

VeebisõnaraamatudRedigeeri

Pabersõnaraamatutele lisaks on EKI välja töötanud ka veebisõnaraamatuid, mis on tasuta kättesaadavad EKI veebiportaalis http://portaal.eki.ee/:

Lisaks on kättesaadavad kakskeelsed sõnaraamatud: soome-eesti suur sõnaraamat, inglise-eesti sõnastik, eesti-vene sõnaraamat, vene-eesti sõnaraamat, eesti-vene õpilase ÕS, eesti-läti sõnaraamat, läti-eesti sõnaraamat, ungari-eesti sõnaraamat, eesti-norra sõnaraamat, norra-eesti sõnaraamat, eesti viipekeele-eesti keele veebisõnastik, liivi-saksa sõnaraamat ja vadja keele sõnaraamat.

Sugulaskeelte veebisõnastike sarjas on ilmunud "Eesti-udmurdi sõnaraamat" (2015), "Eesti-mari sõnaraamat" (2017), "Eesti-ersa sõnaraamat" (2019) ja "Eesti-komi sõnaraamat" (2021).

Murdesõnastikest on veebivariandid eesti murrete sõnaraamatul, seto sõnastikul, väikesel murdesõnastikul. Väikesed murdesõnastikud on kihnu sõnaraamat, idamurde sõnaraamat, hiiu sõnaraamat, mulgi sõnastik, vanapärase Võru murde sõnaraamat.[35]

Aprillis 2022 ilmus eesti-ukraina sõnastik.[36]

KeelenõuRedigeeri

Keelenõuandjad jagavad keelenõu nii kirjas kui ka kõnes ning on avaldanud keelesoovitusi nii EKI veebiportaalis kui ka kogumikes. 2015. aastal ilmus viies kogumik "Keelenõuanne soovitab" (eelmised vastavalt 1996, 2000, 2004, 2008), mida saab lugeda ka veebis. Peale nõustamissüsteemi on välja arendatud keelenõuande veebikeskkond, kust huvilised saavad vajalikke soovitusi ja nõuandeid ise otsida (http://keeleabi.eki.ee). 2022. aasta mai alguses suleti aastaid kogutud sadade keelenõuannetega Keelenõuvakk ootamatult, kuna väidetavalt olevat suur osa sealsetest nõuannetest muutunud äkitselt kõlbmatuks. Uus Keelenõuvakk[37], mis 2022. aasta mai esimesel poolel sisaldas vaid paarkümmend nõuannet, ehk mida on hakatud alles koostama, asub aadressil https://eki.ee/teatmik/keelenouvakk/. Tagasisidet saadakse EKI Facebooki lehelt.

Kui varem sai iga soovija telefoni teel tasuta keelenõu küsida esmaspäevast reedeni kogu tööpäeva jooksul, siis 2022. aastast vastatakse keeleküsimustele tööpäeviti kell 9–13 või e-keelenõu (http://kn.eki.ee/) kaudu veebivormiga või meilitsi. Keelenõutelefon on endiselt 631 3731.

SümboolikaRedigeeri

 
EKI endine logo

Kui varasem EKI logo kujutas paljuharulist keelepuud paljuharulise keelejõestiku taustal, siis 2022. aastast on EKI-l uus logo, millel on kujutatud koma.[38] 2017. aastast on instituudi tunnuslause "Mis keeles, see meeles".[39]

ViitedRedigeeri

  1. "OK 1/2017 EKI. Algusaastad PDF lk 73" (PDF).
  2. Eeva Ahven (2007). Pilk paberpeeglisse: Keele ja Kirjanduse Instituudi kroonika 1947-1993. Eesti Keele Sihtasutus. Lk 113.
  3. "OK 1/2017 EKI. Algusaastad PDF lk 73" (PDF).
  4. "OK 1/2017 EKI. Algusaastad PDF lk 73" (PDF).
  5. "OK 1/2017, KKI Tartus, PDF lk 74" (PDF).
  6. "OK 1/2017 KKI Tartus PDF lk 73" (PDF).
  7. [httsp://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2017_1/OK-1-2017_12.pdf "OK 1/2017 PDF lk 74 KKI väljaarendamine Tallinnas"] (PDF).
  8. "OK 1/2017 PDF lk 74 KKI väljaarendamine 1950-1960" (PDF).
  9. "OK 1/2017 PDF lk 74 KKI väljaarendamine Tallinnas" (PDF).
  10. "OK 1/2017 Instituut 1970.-1980.aastail PDF lk 78" (PDF).
  11. "OK 1/2017 PDF lk 74 KKI väljaarendamine Tallinnas" (PDF).
  12. "OK 1/2017 Keeleteaduslik tegevus PDF lk 75" (PDF).
  13. "OK 1/2017 PDF lk 74 KKI väjlaarendamine Tallinnas" (PDF).
  14. "OK 1/2017 KKI väljaarendamine Tallinnas 1950-1960.aastatel PDF lk 75" (PDF).
  15. "OK 1/2017 Keeleteaduslik tegevus PDF lk 75" (PDF).
  16. Eeva Ahven (2007). Pilk paberpeeglisse Keele ja Kirjanduse Instituudi kroonika 1947-1993. Eesti Keele Sihtasutus. {{raamatuviide}}: nähtamatu tähemärk (reavahetus) parameetris |pealkiri= positsioonil 20 (juhend)
  17. "Oma Keel 2017 KKI väljaarendamine Tallinnas 1950.-1960. aastail PDF lk 74".
  18. "OK 1/2017 Instituut 1970.-1980.aastail PDF lk 77" (PDF).
  19. Eeva Ahven (2007). Pilk paberpeeglisse KKI kroonikad 1947-1993.
  20. "OK 1/2017 Instituut 1970-1980. aastatel, PDF lk 77" (PDF).
  21. "OK 1/2017 Instituut 1970.-1980.aastail PDF lk 78" (PDF).
  22. "OK 2/2016, keeleteaduslik EKI 1993, PDF lk 113" (PDF).
  23. Osakonnad, Eesti Keele Instituut
  24. "OK 2/2016 EKI tänapäev PDF 114" (PDF).
  25. "EKI koduleht".
  26. "EKI osakonnad".
  27. https://portaal.eki.ee/teadus.html
  28. "Doktorikool OK 2/2016 lk 119".
  29. Kristina Koppel, ETIS
  30. https://portaal.eki.ee//hoimurahvasteprogramm.html
  31. https://portaal.eki.ee/opikuteprogramm.html
  32. "Keelekorraldus osakond OK 2/2016".
  33. Eesti Keele Instituut. "ÕS´i leht".
  34. http://portaal.eki.ee/avalehe-uudised-taisloend/2601-2019-02-11-08-08-51.html
  35. Inge Käsi. "Võru murde sõnaraamatu PDF-fail" (PDF).
  36. https://www.eki.ee/dict/ukraina/
  37. Keelenõuvakk uueneb EKI teatmik, 20.04.2022.
  38. https://arvamus.postimees.ee/7425078/eki-keelekool-uhte-koma-teist-komast
  39. Eesti Keele Instituudi tunnuslauseks sai "Mis keeles, see meeles", Sirp, 22. november 2017

VälislingidRedigeeri