1977

See artikkel räägib aastast; muude asjade kohta vaata lehekülge 1977 (täpsustus)

1977. aasta (MCMLXXVII) oli 20. sajandi 77. aasta.

Sündmused maailmasRedigeeri

1. jaanuar – Prahas asutati kodanikuõiguste eest võitlejate grupp Harta 77.
13. jaanuar – Almatõs kukkus umbes 3 km enne lennuväljale jõudmist mootoripõlengu tõttu alla Aerofloti lennuk Tu-104, kõik 90 pardal viibinut said surma.
18. jaanuar – avastati leegionärihaigust tekitav bakter.
18. jaanuar – Austraalias Sydney lähedal Granville'is leidis aset Austraalia suurim Granville'i rongiõnnetus, milles hukkus 83 inimest.
19. jaanuar – Miamis sadas ainus kord linna ajaloos lund.
20. jaanuar – USA presidendiks sai Gerald Fordi järel Jimmy Carter.
21. jaanuar – USA president Jimmy Carter andis armu Vietnami sõtta mobiliseerimisest kõrvalehoidjatele.

4. märts – Rumeenias oli maavärin, milles hukkus umbes 1500 inimest.
27. märts – toimus ajaloo raskeim lennuõnnetus: Tenerife saarel Los Rodeoses põrkasid kokku kaks lennukit Boeing-747, hukkus 575 inimest.

4. aprill – lennufirma Southern Always lennuk Douglas DC-9 üritas mõlema mootori ülesütlemise tõttu hädamaandumist kaherealisel autoteel USA Georgia osariigis Hope'is. 85 pardal olnud inimesest hukkus 62 ja lisaks 8 inimest, kes viibisid autoteel.
14. aprill – Rosemarie Ackermann püstitas naiste kõrgushüppe maailmarekordi 1.97.
21. aprill – Alejandro Casanas püstitas meeste 110 m tõkkejooksu maailmarekordi 13,21.
21. aprill – Alberto Juantarena püstitas meeste 800 m jooksu maailmarekordi 1.43,44.

1. juuli – Marlies Göhr püstitas naiste 100 m jooksu maailmarekordi 10,88.
2. juuli – Vladimir Jaštšenko püstitas meeste kõrgushüppe maailmarekordi 2.33.
5. juuli – Pakistanis toimus sõjaväeline riigipööre, millega kukutati Zulfikar Ali Bhutto valitsus ning mille käigus tuli võimule Muhammed Ziaul Haq.
5. juuli – Dick Quax püstitas meeste 5000 m jooksu maailmarekordi 13.12,9.
6. juuli – Jane Merrill püstitas naiste 5000 m jooksu maailmarekordi 15.37,0.
8. juuli – peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis Tõnis Kint asutas Finantsministeeriumi.
11. juuli – Edwin Moses püstitas meeste 400 m tõkkejooksu maailmarekordi 47,45.
13. juuli – New Yorgis oli suur voolukatkestus.
22. juuli – Hiinas tuli Deng Xiaoping taas võimule.
28. juuli – Hispaania esitas avalduse Euroopa Ühendusse astumiseks.

24. veebruar – Vanemuise teatrihoone katusel lehvis varahommikul sinimustvalge lipp, tuletamaks meelde Eesti Vabariigi 59. aastapäeva.

25. veebruar – Eesti alevike ja külade nimekirja kinnitamisega viidi lõpule 1975–1976 toimunud maa-asulate arvestuse "korrastamine", mille käigus anti suurematele maa-asulate aleviku kategooria ning vähendati tunduvalt külade arvu, ühendades väikesed külad omavahel või liites suurematega. Enne oli 7023 mitmesugust maa-asulat (küla, asundust, keskust, alevikku), pärast 3444, nendest 3279 küla ja 165 alevikku.

10. märts – EPA rektor Arnold Rüütel sai EKP Keskkomitee sekretäriks põllumajanduse küsimustes. Alates 18. jaanuarist 1979 oli ta ENSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitja.

19. aprill – toimus Lääne-Virumaal Tapa vallas Moel NSV Liidu õhujõudude lennuki AN-24 lennuõnnetus (Moe lennukatastroof), kui see maandumisel ohutusnõuete rikkumise ja Moe katlamaja korstnal ohutustulede puudumise tõttu põrkas kokku katlamaja korstnaga. Hukkusid kõik 21 lennukis olnud sõjaväelast.