Vikipeedia

Tapa vald

vald Lääne-Virumaal (alates 2017)
 See artikkel räägib praegusest vallast; varasema valle kohta vaata artiklit Tapa vald (2005), veel varasema kohta artiklit Tapa vald (Ambla kihelkond)

Tapa vald on kohaliku omavalitsuse üksus Lääne-Viru maakonnas. Valla keskus on Tapa linn.

Tapa vald
Pindala: 480 km² (2021)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 11 082 (1.01.2023)[2] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 23,1 in/km²
EHAKi kood: 0792[3] Muuda Vikiandmetes
Keskus: Tapa
Kaart

Tapa vald on Lääne-Virumaa läänepoolseim vald. See piirneb Anija, Kuusalu, Kadrina, Rakvere, Väike-Maarja ja Järva vallaga.

Vald moodustati 2017. aasta oktoobris Tapa ja Tamsalu valla liitumisel.[4] Valla pindala on 479,70 km2.[5]

Asustus Redigeeri

Vallasisesed linnad Redigeeri

Alevikud Redigeeri

Külad Redigeeri

Piirkonnad Redigeeri

Tapa vald jaotub üheksaks kogukondlikuks piirkonnaks:

  • Assamalla – Assamalla, Kullenga, Lemmküla, Vadiküla, Võhmetu, Koplitaguse ja Koduküla küla;
  • Jäneda – Jäneda, Kõrveküla, Läpi, Patika ja Raudla küla;
  • Karkuse – Karkuse, Nõmmküla, Näo, Piilu ja Saiakopli küla;
  • Lehtse – Lehtse alevik, Jootme, Kuru, Linnape, Läste, Pruuna, Rabasaare, Rägavere, Räsna ja Tõõrakõrve küla;
  • Moe – Imastu, Loksu, Lokuta, Moe, Saksi ja Vahakulmu küla;
  • Porkuni – Porkuni, Piisupi, Vistla, Järvajõe ja Kadapiku küla;
  • Tamsalu – Tamsalu linn, Uudeküla, Alupere, Naistevälja, Kaeva, Loksa, Savalduma, Araski, Sauvälja, Metskaevu ja Põdrangu küla;
  • Tapa linn;
  • Vajangu – Vajangu, Kuie, Kursi, Kerguta, Aavere, Võhmuta, Türje ja Järsi küla.

Rahvastik Redigeeri

Tapa valla elanike arv[5] Redigeeri

Aasta 2017 2018 2019 2020 2021
Elanikke 11 648 11 049 10 902 10 761 10 611

Ajalugu Redigeeri

Tapa vald hõlmab põhiosa ajaloolisest Ambla ja umbes kolmandiku Järva-Jaani kihelkonnast, samuti vähemal määral Kadrina, Koeru ja Väike-Maarja kihelkonda kuulunud alasid.

Tapa vallas või selle läheduses on mitu muistset asustuskeskust:

Jänedal on asunud ka linnus. Kuna Jäneda linnuse õuelt on avastatud püsiasustusele viitav kultuurkiht, võib oletada, et tegemist oli n-ö korralikult funktsioneeriva keskusega. Arvatav linnus on asunud ka Jalgsema külas (Järva vald, Tapa valla piiril) Siimumäel. Muistse Järvamaa linnuste rollist sõjalise rajatisena pole aga midagi teada, sest Henrik Liivimaa kroonikas seda ei maini ja pole ka andmeid nende piiramiste kohta vallutussõdade ajal 13. sajandil.[7]

Hilisem Ambla ja Järva-Madise kihelkond moodustasid koos ühe muinaskihelkonna – Loppegunde. Tänane Tapa vald koos temaga piirnevate aladega moodustasid Loppegunde tuumala. Loppegunde oli muinas-Järvamaa põhjapoolseim kihelkond. Muinaskihelkonna keskusena on pakutud välja nii Reineveret (Järva vald, piirneb Tapa valla Karkuse külaga) kui Käravetet (Järva vald, Tapa valla piiri läheduses). Priit Lätti peab tõenäolisemaks teist varianti. Reinevere on põhjapoolseim punkt, kuhu jõudis välja kroonik Henrik 13. sajandil.

Keitis (hilisem Järva-Jaani Järva vallas, Tapa valla piiril) oli samuti muinaskihelkonna, mille nime pole aga teada, keskus.[7] Kroonik Henrik mainib samuti Jalgsemat (asub Järva vallas Tapa valla läheduses), mille elanikud olid taanlaste poolt juba ristitud.[7]

1938. aasta valdade reformi järel oli suurem osa tänasest Tapa vallast omaaegse Lehtse valla ja Vajangu valla alal. Tapa linn oli 1938 iseseisev haldusüksus.

Endised kohalikud omavalitsused Tapa valla alal Redigeeri

Endised mõisad Tapa valla alal Redigeeri

Ambla kihelkond Redigeeri

Järva-Jaani kihelkond Redigeeri

Kadrina kihelkond Redigeeri

Väike-Maarja kihelkond Redigeeri

"Kõrve"-nimelised kohad Redigeeri

Tapa vallas on mitu ajaloolist kõrve-nimelist küla[8]:

Loodus Redigeeri

Maastikuliselt jääb suurem osa vallast Pandivere kõrgustikule, valla põhja- ja lääneosa aga Kõrvemaale. Tapa vald asub Valgejõe ja Jägala jõe veelahkmel. Suurimad valda läbivad jõed on Valgejõgi, Soodla jõgi ja Jänijõgi.

Tapa vald jääb valdavalt Lääne-Eesti vesikonna Lääne-Eesti alamvesikonda (Pandivere). Soodla jõgi on osa Tallinna veehaardest.

Suurem osa Tapa vallast, va Piibe maanteest (riigi tugimaantee nr 13 Jägala–Käravete) läände jääv ala, asub Pandivere nitraaditundlikul alal.

Poliitika ja juhtimine Redigeeri

Valimistulemused Redigeeri

Valimised 2017[9] 2021[10]
kohti % kohti %
Kokku 23 100 21 100
Eesti Keskerakond 5 20,4 4 19,1
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond 0 3,9 3 13,8
Eesti Reformierakond 4 18,0 4 17,1
Eestimaa Ühendatud Vasakpartei 0 0,2 - -
Erakond Eestimaa Rohelised - - 0 0,5
ISAMAA erakond 0 2,2 0 1,4
Valimisliit "Koostöö" 4 17,4 2 12,8
Valimisliit "Valgejõgi" 10 37,0 8 35,4
Üksikkandidaat 0 0,7 - -

Vallavolikogu esimehed Redigeeri

Vallavolikogu aseesimehed Redigeeri

Vallavanemad Redigeeri

Abivallavanemad Redigeeri

Vallasekretärid Redigeeri

Aukodanikud Redigeeri

Tapa vallaga seotud tuntud inimesed Redigeeri

Haridus Redigeeri

Gümnaasiumid:

Põhikoolid:

Põhikool-lasteaiad:

Lasteaiad:

  • Krõll (Tamsalu, Vajangu)
  • Pisipõnn (Tapa)
  • Vikerkaar (Tapa)

Riigikoolid:

Erakoolid:

Transport Redigeeri

Raudteed Redigeeri

Tapa kui vallasisene linn on raudteesõlmpunkt, kus saavad kokku Tallinna–Tapa, Tapa–Narva ja Tapa–Tartu laiarööpmeline raudtee.

Tapa vallas asuvad järgmised raudteejaamad ja -peatused:

Tapa valla piiril, kuid Harjumaa Anija valla Aegviidu alevis asub ka Nelijärve raudteepeatus.

Ajalooline Patika raudteepeatus on suletud alates maist 2005.

Tamsalu oli aastatel 1920–1972 kitsarööpmelise Türi–Paide–Tamsalu raudtee lõppjaam. Tapa vallas asusid järgmised kitsarööpmelise raudtee jaamad: Tamsalu, Vajangu ja Võhmuta. Praegu arendatakse endisel raudteetammil Türi-Tamsalu matkateed.

Maanteed Redigeeri

Tapa valda läbib riigi põhimaantee number 5 Pärnu – Rakvere – Sõmeru ja järgmised riigi tugimaanteed:

Sõprusvallad Redigeeri

Haldusreform Redigeeri

2017. aasta haldusreformi käigus soovisid endise Ambla valla põhjaosa asulad (Ambla ja Käravete alevik, Jõgisoo, Raka, Roosna, Reinevere, Märjandi, Kukevere ja Sääsküla küla) liituda Järva valla asemel Tapa vallaga. Ambla Vallavolikogu seda soovi ei rahuldanud ning Ambla vald liitus tervikuna Järva vallaks.[23]

2018. aasta maikuus algatasid samad Järva valla põhjaosa asulad üleminekuprotsessi Tapa valla koosseisu uuesti.[24] Järva Vallavolikogu arutas eelmainitud eelnõud esimest korda 11. septembril 2018 otsust tegemata.[25]

Vaata ka Redigeeri

Viited Redigeeri

  1. ↑ Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 21.11.2021.
  2. ↑ Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 15.08.2023.
  3. ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator
  4. ↑ "Vabariigi Valitsuse 29.122016.a määrus nr 171 "Tamsalu valla ja Tapa valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 "Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine" muutmine"". Riigi Teataja.
  5. ↑ 5,0 5,1 "RV0291U: Rahvastik 1. jaanuari seisuga". Statistikaamet. Vaadatud 21.11.2021.
  6. ↑ Priit Lätti. Asustuspildist muinasaegsel Järvamaal – asustuskeskused ja linnused. Ajakiri Mäetagused, nr 28.
  7. ↑ 7,0 7,1 7,2 Priit Lätti. Asustuspildist muinasaegsel Järvamaal – asustuskeskused ja linnused. Ajakiri Mäetagused, nr 28, lk 144.
  8. ↑ Jakob Kents (1947). Eesti "kõrve"-nimelised kohad – ürgse maastiku ja asustusloo ilmendajad. Tartu: Teaduslik Kirjandus.
  9. ↑ "Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised: 15.10.2017".
  10. ↑ "Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised: 17.10.2021". 18.10.2021. Vaadatud 20.11.2021.
  11. ↑ Kristi Ehrlich, Eva Klaas (25.10.2017). "Tapa vallavolikogu juhib Toomas Uudeberg". Virumaa Teataja. Vaadatud 01.11.2017.
  12. ↑ Margus Martin (10.09.2018). "Tapa vallavolikogu avaldas esimehele umbusaldust". Virumaa Teataja. Vaadatud 10.09.2018.
  13. ↑ 13,0 13,1 "Tapa volikogu esimeheks valiti Maksim Butšenkov ja vallavanemaks Riho Tell". Tapa.ee. 16.10.2018. Vaadatud 21.10.2018.
  14. ↑ 14,0 14,1 Andres Tohver (11.11.2021). "Tapa vallavolikogu uueks esimeheks valiti valimisliidu Valgejõgi esinumber Alari Kirt". Virumaa Teataja. Vaadatud 20.11.2021.
  15. ↑ Eva Klaas, Anu Viita-Neuhaus (01.11.2017). "Tapa valda juhib taas Alari Kirt". Virumaa Teataja. Vaadatud 01.11.2017.
  16. ↑ Margus Martin (17.09.2018). "Fotod: Tapa volikogu erakorraline istung tõi inimesed meelt avaldama". Virumaa Teataja. Vaadatud 17.09.2018.
  17. ↑ Andres Tohver (11.12.2021). "Järva vallavanema kandidaadist sai Tapa valla juht". Järva Teataja. Vaadatud 11.12.2021.
  18. ↑ Aivar Ojaperv (17.12.2018). "Tapa volikogu kinnitas ametisse uued abivallavanemad". Virumaa Teataja. Vaadatud 17.12.2018.
  19. ↑ Aivar Ojaperv (28.02.2020). "Tapa vallavalitsusse tuleb uus abivallavanem". Virumaa Teataja. Vaadatud 24.02.2020.
  20. ↑ Andres Tohver (22.12.2021). "Tapa abivallavanemate arv väheneb kolmelt kahele". Virumaa Teataja. Vaadatud 26.12.2021.
  21. ↑ Andres Tohver (31.03.2022). "Tapa uueks abivallavanemaks sai konkursi korras Riina Haljasoks". Virumaa Teataja. Vaadatud 31.03.2022.
  22. ↑ Eva Samolberg-Palmi (07.06.2018). "Mihkli kool vahetab aadressi". Virumaa Teataja. Vaadatud 28.06.2018.
  23. ↑ "Ambla kandi rahvas kogus Tapa vallaga ühinemise toetuseks ligi pool tuhat allkirja". Virumaa Teataja. 21.05.2016. Vaadatud 28.06.2018.
  24. ↑ Tiit Reinberg (16.06.2018). "500 allkirja koos. Ambla ja Käravete inimesed tahavad liituda Tapa vallaga". Virumaa Teataja. Vaadatud 28.06.2018.
  25. ↑ Tiit Reinberg (11.09.2018). "Volikogu võttis mõtlemisaega, kas lubada Ambla piirkonnal liituda Tapa vallaga". Järva Teataja. Vaadatud 12.09.2018.

Välislingid Redigeeri

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Tapa_vald&oldid=6172018"