Jootme mõis

Jootme mõisa peahoone (jaanuar 2019)
Jootme mõisa peahoone (oktoober 2018)
Jootme mõisa park (oktoober 2018)

Jootme mõis (saksa keeles Jotma) oli rüütlimõis Ambla kihelkonnas Järvamaal. Praeguse haldusjaotuse järgi asub see Jootme külas Tapa vallas Lääne-Viru maakonnas.

Mõis rajati 17. sajandil, mõisa esimeseks omanikuks oli Jürgen Uexküll, tema kätte jäi mõis kõigest kümneks aastaks ning 1639. aastal ostis mõisa Berend Möller. 1694. aastal kinkis Rootsi kuninganna Kristiina Jootme mõisa Rootsi saadikule Moskvas – Johann de Rodesile, kes hiljem aadlikuna hakkas kandma von Tunderfeldti nime. 1710. aastal, Vene riigivõimu saabudes, sai Jootme mõis Eestimaa rüütelkonna kirurgi Michael Försteri omaks ja selle perekonna valduses püsis mõis 95 aastat.

1805. aastal ostis Jootme mõisa Adam Gustav von Wrangell Raigu mõisast, 19. sajandil kuulus mõis von Wrangellidele. 1880. aastal Karl Jakob Wilhelm von Wrangelli ajal rajati uus mõisa peahoone, klassitsistlik kahekorruseline puidust hoone, mida kaunistas nelja kivisambaga kolmnurkviilne portikus.

1880. aastal müüs Karl Jakob von Wrangelli väimees Victor von Henning mõisa parun Karl Otto Maydellile. Karl Otto Maydellile kuulusid veel Räsna, Kuru ja Uudeküla mõisad. Maydellide valduses oli Jootme mõis kuni võõrandamiseni 1919. aastal. Mõisa viimane omanik oli Eduard Julius Peter von Maydell.

MõisahoonedRedigeeri

Mõisa peahoone oli suur kahekorruseline kelpkatusega puitehitis, mille keskosa kaunistas nelja kivisambaga portikus. Wrangellide ajal ehitatud suur härrastemaja anti Vabadussõja teenete eest Alexander Paulusele, kes lammutas selle otsad.

Praegu on mõis eravalduses.

VälislingidRedigeeri