See artikkel on baltisaksa aadlisuguvõsast; Lätis, Vidzemes Daugava alamjooksul asuva Ikšķile (ajaloolises kontekstis ka Üksküla, saksa Uexküll, Üxküll) linna kohta vaata artiklit Ikšķile

Uexküll (ka Üxküll[1]) on baltisaksa aadlisuguvõsa.

Uexkülli suguvõsa aadli- ja parunivapp

Uexküllide nime ja suguvõsa lähet seostatakse Üksküla (Ikšķile) nimega, kus piiskop Albert rajas Üksküla piiskopkonna ja läänistas piirkonnas alad suguvõsa esivanemale, Johan de Bardewisile. Baltisakslasest ajaloolane Michael von Taube esitas genealoogiauuringute tulemusel väite, et Jersika vürstiriigilt 1224. aastal suure osa maid lääniks saanud Konrad von Meyendorff (Conradus de Meyendorpe) abiellus Vissevalde tütrega ning K. von Meyendorffi surma järel abiellunud Vissevalde tütar rüütel Johan de Bardewisiga (u 1260 – u 1312), kes oli Uexküllide suguvõsa esiisa.

Üxkülidele kuulusid Vana-Liivimaal: Vigala, Mõniste, Paadrema, Päärdu, Velise, Kolga, Antsla mõis, Päri, Pirgu, Loodna mõis, Angerja, Russalu, Mõraste, Haimre, Lümandu, Kiltsi mõis ja teised mõisad ning vasall-linnused: Vigalas, Virtsu, Velisel, Vana-Antslas, Kastil jm.

Kunagise Vana-Vigala mõisa peahoone

Üxküllide suguvõsas oli ligi 10 suguvõsaliini (Vigala I ja II, Paadrema I ja II, Päärdu, Mõniste, Kasti, Kerguta, Velise, Lümandu jt) ja aja jooksul põhiliinist eraldunud suguvõsaharud:

Suguvõsa esindajad muuda

Vigala I suguvõsaliin muuda

Päärdu-Pöide-Velise suguvõsaliin muuda

  • Claus Uexküll (surn. 1478), Läänemaa Velise mõisa ja Velise linnusest
    • Claus Uexküll (mainitud 1450, 1457), Velise mõisnik
    • Johann (Hans) Uexküll (mainitud 1436, 1450) Saaremaa Pöide mõisnik
    • Wolmar Uexküll (mainitud 1426, 1429, surn. 1478),

Päärdu suguvõsaliin muuda

Pöide suguvõsaliin muuda

  • Otto Uexküll (mainitud 1553), Saaremaa Pöide (saksa k. Haus Peude) suguvõsaliin[18], Otto von Uexküll (surnud 1535) poeg.

Velise suguvõsaliin muuda

Kasti suguvõsaliin muuda

Vigala II suguvõsaliin muuda

Paadrema II suguvõsaliin muuda

  Pikemalt artiklis Uexküll-Gyllenband

Vanamõisa suguvõsaliin muuda

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Üxküllid, Eesti lugu (Kalev Jaago), 09.11.2013
  2. Anders Anton von Stiernman: Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ...1 (1754) lk. 239–240
  3. Ernst Heinrich Kneschke 1996. Neues allgemeines deutsches Adels-lexikon 9. Hildesheim: Georg Olms Verlag. Lk. 324.
  4. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, 1.2: Estland, Bd.:2, Görlitz, 1930 lk.501–512
  5. Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., 1754, lk. 86–87
  6. Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., 1754, lk.117–118
  7. 7,0 7,1 7,2 7,3 Stackelberg, Otto Magnus von, Nikolaus Uexküll, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, seite 481
  8. 8,0 8,1 8,2 8,3 8,4 8,5 8,6 Stackelberg, Otto Magnus von, Üxküll, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, seite 477
  9. Kivi-Vigala mõis (Vigala khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis
  10. Vigala linnuse territoorium vallikraaviga kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 09.02.2024).
  11. Väike-Lähtru mõis (Martna khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis
  12. Stackelberg, Otto Magnus von: Johann von Uexküll, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, lk 482
  13. Stackelberg, Otto Magnus von: Reinhold von Uexküll, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, seite 493
  14. Stackelberg, Otto Magnus von: Christoffer von Uexküll, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, seite 496
  15. Stackelberg, Otto Magnus von: Reinhold von Uexküll, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, seite 499
  16. Stackelberg, Otto Magnus von: Otto von Uexküll, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, seite 495
  17. Kiltsi mõis (Väike-Maarja khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis
  18. Stackelberg, Otto Magnus von: Haus Peude, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, seite 495
  19. Stackelberg, Otto Magnus von, Haus Felcks, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, seite 499
  20. Stackelberg, Otto Magnus von: Otto von Uexküll, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, seite 499
  21. Stackelberg, Otto Magnus von, Otto Reinhold Uexküll, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, seite 500
  22. Stackelberg, Otto Magnus von: Johann von Uexküll, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931 seite 483
  23. Stackelberg, Otto Magnus von: Adam Johann von Uexküll, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, seite 484
  24. A. J. Uexkülli vapp-epitaaf kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 14.09.2023)
  25. Stackelberg, Otto Magnus von: Georg von Uexküll, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, seite 484
  26. Stackelberg, Otto Magnus von: Berend Johann von Uexküll, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931, seite 486
  27. Stackelberg, Otto Magnus von: Gotthard Wilhelm von Uexküll, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, seite 487
  28. Rootsi kuninganna Kristiina läänikiri perekond Üxküll-Güldernbrandt'ile Paadrema mõisa lääniõiguse kohta (1648)
  29. Stackelberg, Otto Magnus von: Haus Altenhof, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, seite 491
  30. Stackelberg, Otto Magnus von: Hans Georg von Uexküll, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, seite 492

Kirjandus muuda

  • Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2 Estland, Bd. 1, Görlitz, 1930, lk 475–520
  • Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, Görlitz, 1935, lk 612–619
  • Vilhelm Fredrik Palmblad: Biographiskt Lexicon öfver namnkunnige svenska män 23, Örebro: N. M. Linde 1856, lk 30–32

Välislingid muuda