Uexküll

See artikkel on baltisaksa aadlisuguvõsast; Lätis, Vidzemes Daugava alamjooksul asuva Ikšķile (ajaloolises kontekstis ka Üksküla, saksa Uexküll, Üxküll) linna kohta vaata artiklit Ikšķile

---

Uexküll (ka Üxküll) on baltisaksa aadlisuguvõsa.

Uexkülli suguvõsa aadli- ja parunivapp

Uexküllide nime ja suguvõsa lähet seostatakse Üksküla (Ikšķile) nimega, kus piiskop Albert rajas Üksküla piiskopkonna ja läänistas piirkonnas alad suguvõsa esivanemale, Johan de Bardewisile. Baltisakslasest ajaloolane Michael von Taube esitas genealoogiauuringute tulemusel väite, et Jersika vürstiriigilt 1224. aastal suure osa maid lääniks saanud Konrad von Meyendorff (Conradus de Meyendorpe) abiellus Vissevalde tütrega ning K. von Meyendorffi surma järel abiellunud Vissevalde tütar rüütel Johan de Bardewisiga (u 1260 – u 1312), kes oli Uexküllide suguvõsa esiisa.

Üxkülidele kuulusid Vana-Liivimaal: Vigala, Mõniste, Paadrema, Päärdu, Velise, Kolga, Antsla mõis, Päri, Pirgu, Loodna mõis, Angerja, Russalu, Mõraste, Haimre, Lümandu, Kiltsi mõis ja teised mõisad ning vasall-linnused: Vigalas, Virtsu, Velisel, Vana-Antslas, Kastil jm.

Kunagise Vana-Vigala mõisa peahoone

Üxküllide suguvõsas oli ligi 10 suguvõsaliini (Vigala I ja II, Paadrema I ja II, Päärdu, Mõniste, Kasti, Kerguta, Velise, Lümandu jt) ja aja jooksul põhiliinist eraldunud suguvõsaharud:

• 1625. aastal kanti Rootsi rüütelkonda, kuningas Karl IX õuemarssal ja Östergötlandi hertsog Magnuse väimees Wolmar Yxkull (surn. 1627), kes sai naturalisatsiooni korras Rootsi aadlikuks ja immatrikuleeriti 1625 Rootsi rüütelkonda "Yxkull" nime all (nr 76)..
• Uexküll-Gyllenbandid eraldusid Uexküllide suguvõsa haruna Rootsis 23. augustil 1648, kui Rootsi kuninganna Kristiina aadeldas Härgla mõisniku, sõjanõuniku, Eestimaa ja Ingeri kindralkomissari Otto von Uexkülli (maetud 1653) ja tema vennapojad oobersti ja Eestimaa maanõuniku Reinhold Johann von Uexkülli (maetud 1672) ja Conrad von Uexkülli (maetud 1663) Paadrema vabahärradeks ning immatrikuleeriti 1652 Rootsi rüütelkonda vabahärrasuguvõsana nr 30. Samas võeti kaksiknimi Yxkull-Gyllenband.
• Uexküll-Meyendorfid eraldusid pärast 16. aprilli 1679, kui Vaeküla mõisnik kindralleitnant Jakob Meijendorff von Yxkull, ooberst Otto Johann Meijendorff von Yxkull, Angerja mõisnik rittmeister Wolter Reinhold Meijendorff von Yxkull ja Lage von Uexküll said Rootsi vabahärra tiitli ja immatrikuleeriti 1680. aastal Meijendorff von Yxkull nime all Rootsi rüütelkonda vabahärrade suguvõsana nr 74. 1746. aastal immatrikuleeriti nr 38 all Eestimaa rüütelkonda, 1747. aastal nr 29 all Liivimaa rüütelkonda ja nr 233 all ka Kuramaa rüütelkonda.

Suguvõsa esindajad

• Johann von Uexküll (−1535), Riisipere mõisnik, kes hukati 1535. aastal Tallinnas
• Heinrich Üxküll, Tallinna piiskop (1419–1456)

Vigala I suguvõsaliin

• Wolmar von Üxküll,
  • Konrad von Üxküll (−1506)
    • Woldemar von Üxküll (−1528), Kasti mõisnik Vt. Kasti suguvõsaliin
  • Otto von Üxküll (−1545), Päri, Loodna, Maardu ja Kivi-Vigala mõisnik, suguvõsa Vigala I liin, osaline Saare-Lääne vaenuses Otto v Üxkülli poegadega katkes ilma järglasteta suguvõsaliin ning Vigala mõis läks üle Mõniste mõisast pärit Johann von Üxküllile, kes oli suguvõsa Vigala II liini asutaja
    • Heinrich von Üxküll (−1565), Vigala mõisnik
    • Konrad von Üxküll (−1560), kaaperlaeva kapten Liivimaa sõja ajal Läänemerel
    • Dietrich von Üxküll, Saare-Lääne piiskopi nõunik ja hertsog Magnuse nõunik
    • Jürgen von Üxküll (~1585), Vigala mõisnik ja sõjaväelane hertsog Magnuse, Rootsi teenistuses ja pärast vangilangemist Moskva tsaaririigis, kus oli vene aadlisuguvõsa Golovini suguvõsa esiisa
  • Peter von Üxküll (surnud u 1547), Virtsu ja Paadrema mõisnik
  • Johann von Uexküll (surnud u 1540), Antsla (Vana-Antsla vasallilinnus), Mõniste, Saru ja Pühajärve mõisnik
    • Johann von Uexküll (surnud 1583), hertsog Magnuse õuemarssal ja nõunik (1560–1571), aastatel 1576–1579 Taani kuninga Frederik II Saaremaa asehaldur ja 1579. aastast maanõunik. Suguvõsa Vigala II (uus)liin

Päärdu suguvõsaliin

• Wolmar Uexküll (−1478), Päärdu mõisnik
  • Reinhold von Uexküll (surnud 1516), Kasti mõisnik
    • Otto von Uexküll (surnud 1535)
      • Johann von Uexküll (surnud 1563), Päärdu mõisnik
        • Wilhelm von Üxküll (−1605), teenis mõisameeste ja Rootsi sõjateenistuses, oli Päärdu ja hiljem Vigala mõisa valitseja (1586–1600)
        • Otto von Üxküll (surnud 1601 Volmaris), sõjaväelane Taani, Brandenburgi kuurvürsti, Oranje Willemi ja Poola kuninga teenistuses, Grobiņa asehaldur (1581) ning ka Rootsi sõjaväelane, feldmarssal (1590), Virumaa maanõunik ja Narva asehaldur (1599), Rootsi Ingeris. 1584. aastast Vigala mõisnik, pärast Antsla Otto von Üxkülli poolt mõisa talle pärandamist. Suguvõsaliini valduses oli Vigala mõis kuni 1630. aastateni.
          • Otto von Uexküll "noorem" (surnud 1611), Kivi-Vigala mõisnik
          • Johann von Uexküll (surnud 1620 Stockholmis)
          • Reinhold von Uexküll
        • Dietrich von Üxküll (−1573 Koluvere lahingus)
        • Reinhold von Üxküll (1548–1606/1616), sõjaväelane hertsog Magnuse vägedes, mõisameeste vägedes ja Rootsi sõjateenistuses. Vt. Suguvõsa Paadrema II (uus)liin.

Kasti suguvõsaliin

• Wolmar von Üxküll (−1566 Saaremaa), Kasti vasallilinnuse läänilane
  • Dietrich von Üxküll (1528–1602), Eestimaa maanõunik ja Nissi kihelkonna Russalu mõisnik
    • Dietrich von Üxküll
    • Wolmar Yxkull (u 1579–1627), Rootsi kuningas Karl IX õuemarssal ja Östergötlandi hertsog Magnuse väimees, kes immatrikuleeriti 1625. aastal Rootsi rüütelkonda "Yxkull" nime all (nr 76), Kasti mõisnik
      • Johan Yxkull (1605–1654), Kasti mõisnik
        • Claes Yxkull, Kasti mõisnik
        • Wolmar Yxkull,
        • Gustav Yxkull (−1682),

Vigala II suguvõsaliin

• Johann von Uexküll, Mõnistest (surnud 1583), hertsog Magnuse õuemarssal ja nõunik (1560–1571), aastatel 1576–1579 Taani kuninga Frederik II Saaremaa asehaldur ja 1579. aastast maanõunik. Läänemaa Vigala kihelkonna Vigala suguvõsa II liin
  • Johann von Uexküll (maetud 1600), Poola teenistuses olnud Mõniste, Päinurme ja Alūksne järve äärse Lāzberģise mõisnik Liivimaal
    • Georg von Uexküll (circa 1590–1636), Vigala, Ravila, Mõniste ja Aruvalla mõisnik
      • Berend Johann von Uexküll, Ravila ja Saha mõisnik, Eestimaa rüütelkonna peamees aastatel 1671–1676
      • Hans Jürgen von Uexküll, Vigala, Mõniste, Pikavere ja Pühajärve mõisnik
        • Georg Detlof von Uexküll (1668–1710), Vigala, Mõniste ja Pikavere mõisnik ja Eestimaa rüütelkonna peamees aastatel 1709–1710.
          • Berend Johann von Uexküll (1706–1761), Vigala, Pikavere ja Ravila mõisnik
            • Gotthard Wilhelm von Uexküll
              • Berend Johann von Uexküll (1762–1827), Venemaa keisririigi sõjaväelane, Eestimaa maanõunik ja 1806–1809 Eestimaa rüütelkonna peamees, aastail 1808–1819 Eestimaa tsiviilkuberner
                • Berend Johann Friedrich von Uexküll, kutsutud Borisiks (1793–1870), Vana-Vigala mõisnik, kaardiväerittmeister
                • Jakob Johann Karl von Uexküll (1795–1853)
                  • Bernhard Otto Jakob von Uexküll (1819–1884), maanõunik, Kivi-Vigala, Keblaste, Karinõmme, Aru ja Veltsa mõisnik
                  • Otto Karl Friedrich von Uexküll (1820–1891), Valgu ja Vana-Vigala mõisnik
                  • Alexander Rudolf Karl von Uexküll (1829–1891), baltisaksa poliitik, aastatel 1878–1883 Tallinna linnapea, Haimre mõisnik.
                    • Jakob Johann von Uexküll (1864–1944), bioloog, filosoof ja krüptosemiootik
                      • Thure von Uexküll (1908–2004), arstiteadlane ja semiootik
                      • Gösta von Uexküll (1909–1993), ajakirjanik
                        • Jakob von Uexküll (1944–), ökopoliitik
                • Wilhelm Eduard von Uexküll (sünd. 1799), husaariohvitser
                • Alexander von Uexküll (1800–1853), Haimre mõisnik, Peterburi kunstiakadeemia liige
                • Karl Eduard on Uexküll (1804–1871), Valgu ja Nurme mõisnik
                • Friedrich August von Uexküll (1807–1877), Matsalu mõisnik

Paadrema II suguvõsaliin

• Reinhold von Üxküll (1548–1606/1616), sõjaväelane hertsog Magnuse vägedes, mõisameeste vägedes ja Rootsi sõjateenistuses. Suguvõsa Paadrema II (uus)liin. Reinhold von Üxküll abiellus Saaremaa asehalduri Friedrich Schenck von Wehreni (suri 1575) lese, Paadrema mõisa pärijanna Sophia von Uexkülliga, endise Paadrema mõisniku Konrad von Uexkülli (surnud u 1571) tütrega.
  • Konrad von Uexküll (suri 1638), ooberst, Paadrema ja Pühajärve mõisnik
  • vabahärra Otto von Yxkull-Gyllenband (maeti 1653), ooberstleitnant, Härgla ja Paadrema mõisnik, sõjanõunik, Eestimaa ja Ingeri kindralkomissar. Vt. Uexküll-Gyllenband
  • Johann von Uexküll (surnud 1648), Härgla ja Paadrema mõisnik, Eestimaa rüütelkonna peamees, ooberst
    • vabahärra C/Konrad von Yxkull-Gyllenband (suri 1661)
    • vabahärra Reinhold Johann von Yxkull-Gyllenbandile (suri 1672), ooberst ja Eestimaa maanõunik

---

• Otto von Üxküll, Antsla mõisnik (~1588), suri järglasteta
• Jürgen von Üxküll, Konuvere mõisast, Liivimaa sõja ajal Taani ja hertsog Magnuse teenistuses, langes Vene sõjavangi ja suri Venemaal
• Otto von Uexküll, Eestimaa rüütelkonna peamees aastatel 1632–1635
• Dirik Yxküll, Russalu mõisnik
• Adam Johann von Uexküll (1667–1729), Prantsuse kapten, Vigala, Päinurme ja Palivere mõisnik, Eestimaa maanõunik, kelle vappepitaaf on Tallinna toomkirikus

Vaata ka

• Johann von Uexküll (täpsustus)
• Otto von Uexküll
• Berend Johann von Uexküll

Kirjandus

• Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2 Estland, Bd. 1, Görlitz, 1930, lk 475–520
• Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, Görlitz, 1935, lk 612–619
• Vilhelm Fredrik Palmblad: Biographiskt Lexicon öfver namnkunnige svenska män 23, Örebro: N. M. Linde 1856, lk 30–32

Välislingid

• Üxküllid, Eesti lugu (Kalev Jaago), 9.11.2013
• Vigala Üxküllid, Eesti lugu (Kalev Jaago), 16.11.2013
• Üxküllidest veel, Eesti lugu (Kalev Jaago), 23.11.2013