Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.

Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil.

Ajalooline ülevaade muuda

 
Liivimaa kaart, 15.–16. sajandil

Territoorium, mis kandis Liivimaa nime, on aja jooksul tunduvalt muutunud. Kuni 13. sajandini tähistas Liivimaa liivlaste asuala Liivi lahe rannikul ja Väina jõe ümbruses. 1206. aastaks kehtestus liivlaste aladel Riia piiskopi ja ristisõdijate võim. Hiljem kandus Liivimaa nimi ka teistele ristisõdijate vallutatud aladele, mistõttu 13. sajandi lõpuks hõlmas keskaegne ehk Vana-Liivimaa juba kogu tänase Eesti ja Läti territooriumi, kus eksisteerisid ristisõdijate riigid (Riia peapiiskopkond ja Liivi orduriik ning Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond). Erandiks võiks lugeda Taanile kuuluvat Põhja-Eestit (Eestimaad, kuid pärast 1346. aastat langes see Liivi ordu kätte ning oli pärast seda ühemõtteliselt Vana-Liivimaa osa.

16. sajandi keskel alanud Liivi sõja tagajärjel jagati keskaegne Liivimaa naaberriikide vahel ära. Liivimaa nime säilitas 1562. aastal Poola kätte langenud Vana-Liivimaa lõunaosa, mis koosnes Lätist ja Lõuna-Eestist, seda nimetati ka Üle-Väina hertsogkonnaks, mis alates 1566. aastast oli personaalunioonis Leeduga ning 1569. aastast Rzeczpospolitaga. Poolast vasallisõltuvuses olevat Kuramaa hertsogiriiki Liivimaa osaks enam ei loetud.

1625. aastaks vallutas Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti (kuni Väina jõeni) Rootsi, kes ametlikult sai need alad endale Altmargi vaherahuga 1629. aastal. Vastvallutatud aladel kujunes Rootsi Liivimaa kubermang ja hiljem Rootsi Läänemereprovintside Liivimaa kindralkubermang, mille keskuseks sai Riia. Poolale jäänud Latgalet nimetati seejärel ka Poola-Liivimaaks ehk Inflantyks.

 
Liivimaa kubermangu kaart 1820. aastatest

1710. aastaks vallutas Liivimaa Rootsilt Venemaa (viimane sai selle ametlikult enda valdusse 1721. aastal) ja asutas selle valitsemiseks Vene Liivimaa kubermangu, Poola-Liivimaa langes tema kätte 1772. aastal Esimese Poola jagamisega. Seejärel kadus nimi Poola-Liivimaa käibelt ja Latgale liideti Vitebski kubermanguga. August Wilhelm Hupeli topograafia "Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland" esimeses köites ilmumise ajal (1774) nimetati Liivimaaks nii Liivimaad kitsamas mõttes (Liivimaa hertsogiriiki) kui ka Liivimaad ja Eestimaad koos.[1] Lisaks on pool Liivimaa hertsogiriiki asustatud eestlaste poolt, ilma Eestimaa osaks olemata, nii on see nimetus mittetäielik. Ka tava nimetada mõlemat maad nende ülemmaakohtu asukoha järgi vastavalt Riia ja Tallinna kindralkubermanguks teeb eksituse veel suuremaks, kuna pole aru saada, kas on mõeldud kogu kubermangu, ühte maakonda või ainult vastava linna lähiümbrust..[2] Vahetegemiseks kasutab Hupel sõna hertsogiriik (Herzogthum): Liivimaa hertsogiriik (Herzogthum Liefland) vastab Riia kindralkubermangule (Rigische Generalgouvernement) ilma Saaremaa provintsita (Provinz Oesel); Eestimaa (Ehstland) kas täiendiga või ilma Tallinna kindralkubermangule (Revalsche Generalgouvernement)..[3][4].Alates 1795. aastast oli valitses Liivimaad Liivimaa kubermang, üks kolmest Venemaa Läänemere ehk Balti kubermangust, Eestimaad Liivimaast põhjas valitses Eestimaa kubermang ning Kuramaad Liivimaast läänes ja lõunas Kuramaa kubermang. Liivimaa oli kolmest suurim ja olulisim ning Riias resideeris puhuti kindralkuberner, kes valitses kõiki kolme kubermangu. Mõnikord, eriti baltisakslaste kultuuriliste teemade puhul, kasutati terminit Liivimaa ka kõiki kolme provintsi hõlmava üldmõistena.

1917. aastal liideti Liivimaa kubermangu põhjapoolne osa ehk Lõuna-Eesti Eestimaa kubermanguga, kuid Vene võim ja tema asutatud administratiivüksused Eesti- ja Liivimaal kadusid 1918. aastal. Liivimaa kuulutati Vene riigist sõltumatuks 30. detsembril 1917.[5] Ühtne Liivimaa kadus seoses Eesti ja Läti rahvusriikide ja nende vahelise piiri tekkimisega. Liivimaa Lätis on mõiste Liivimaa (Vidzeme ehk Läti-Liivimaa) Põhja-Lätit hõlmava piirkonna nimena siiani kasutusel.

Liivimaa maakonnad muuda

 
Liivimaa värvid (Landesfarben) 19. sajandist

20. sajandi alguses hõlmas Liivimaa kubermang järgmised maakonnad Eesti ja Läti alal:

Liivimaa keskuseks oli Riia linn.

Saaremaa kuulus alates 18. sajandist Liivimaa kubermangu, kuid tal oli Liivimaa aadelkonnast eraldiseisev aadliomavalitsus, Saaremaa rüütelkond.

Vaata ka muuda

Viited muuda

Välislingid muuda