Saaremaa rüütelkond

Saaremaa rüütelkond (saksa: Oeselsche Ritterschaft) oli Saaremaa seisuslik aadliomavalitsus.

Saaremaa rüütelkond
Oeselsche Ritterschaft

Saaremaa rüütelkonna vapp
Saaremaa rüütelkonna hoone, Kuressaares Lossi tänav 1
Deviis	DWGBE
Tegevuse lõpetanud	1920
Peakorter	Kuressaare
Asukoht	Lossi tänav 1
Tegevuspiirkond	Saaremaa
Liikmed	Saaremaa rüütelkonna aadlimatrikklisse kantud
Ametlikud keeled	saksa keel
Juhtkond	Saaremaa maamarssal
Peaorgan	Aadlikonvent Saaremaa maapäev

Kuressaare linnus

Rüütelkonna kujunemine

Saaremaa rüütelkond kui korporatsioon kujunes keskajal Saare-Lääne piiskopkonna vasallidest. Keskajal nimetati seda eelkõige Saaremaa piiskopkonnaks (ecclesia Osiliensis, Bistum Ösel), kuna olulisem osa sellest asus Lääne-Eesti saartel. Dellingshausenitelt osteti rüütelkonna hoone 1800. aastal. 20. sajandi algul restaureeriti Saaremaa rüütelkonna uueks hooneks Kuressaare piiskopilinnus.

Rüütelkonna organisatsioon ja juhtorganid

Maapäev

 Pikemalt artiklis Saaremaa maapäev

 Pikemalt artiklis Saaremaa rüütelkonna aadlimatrikkel

Saaremaa rüütelkonna kõrgemaks võimuorganiks oli korralised Saaremaa maapäevad, mis toimusid iga kolme aasta tagant detsembris või jaanuaris Kuressaares. Maapäev kestis reeglina kuni neliteist päeva. Enne maapäeva avamist toimus jumalateenistus Kuressaare Laurentiuse kirikus.

Maapäevale pidid ilmuma kõik 21–60 aasta vanused Saaremaa aadlikud, kes ei olnud eestkoste või hoolduse all ja omasid Saaremaal pärimise, ostu või pandi teel mõisaid. Maapäevale võisid ilmuda: mõisaomanikest üle 60-aastased Saaremaa rüütelkonna aadlimatriklisse immatrikuleeritud aadlikud; täisealised immatrikuleeritud aadlikud, kes Saaremaal mõisa ei omanud; immatrikuleerimata aadlikud, kes olid Saaremaal mõisate pandi- või rendivaldajad.

Maapäev teostas omavalitsuslikke ja seadusandlikke funktsioone. Maapäeva ülesanded olid:

• maamarssali, maanõunike, kohtunike, maapolitseinike ja teiste juhtivate ametiisikute valimine;
• maksude ja koormiste määramine ja korraldamine;
• Saaremaa omavalitsuste eelarve vastuvõtmine;
• kiriku ja kooliolude korraldamine;
• riigivõimu poolt antud seaduste ja korralduste arutamine, talurahvaseaduste projektide koostamine ja täiendamine;
• Saaremaa sisemise korra kindlustamine;
• aadli huvide kaitsmine riigivõimu ees.

Aadlikonvent

Saaremaa rüütelkonna aadelkonna valitav organ oli aadlikonvent, mis toimis maapäevade vaheaegadel. Saaremaa aadlikonvent koosnes maamarssalist ja kuuest konvendisaadikust. Aadlikonvendi kutsus kokku resideeriv maanõunik või maamarssal vajaduse korral.

Maanõunike Kolleegium

Saaremaa maanõunike kolleegium koosnes neljast maapäeva poolt eluks ajaks valitud Saaremaa maanõunikust. Maanõunikud täitsid resideeriva maanõuniku nimetuse all järjekorras rüütelkonna jooksvad ülesandeid. Resideeriv maanõunik võis teha erakorralisi väljamakseid kuni 15, rüütelkonna hoone paranduseks kuni 30 hõberubla ulatuses. Üks maanõunikest oli Saaremaa konsistooriumi president ja teine Saaremaa ülemkirikueestseisja.

1862. aastal kuulusid Saaremaa maanõunike kolleegiumi: maanõunik (saksa k. Landrath) Balthasar Adolf Gotthilf von Poll, parun Ernst Nolcken, Karl Gustav von Güldenstubbe, parun Alexander Magnus von Buxhoeveden.

vt Saaremaa maanõunikud

Maamarssal

Maamarssal oli Vana-Liivimaal Liivi ordu kõrge ametnik-sõjajõudude juht, hiljem Saaremaal Taani ajast ja Liivimaal Rootsi ajast alates kuni Vene aja lõpuni 1643–1920 kohaliku aadli omavalitsuse ehk rüütelkonna kõrgem ametnik, kes valiti Maapäeval 3 aastaks ja kelle ülesandeks oli juhatada rüütelkonna üldkoosolekut ehk maapäeva. 18. sajandist alates oli maamarssali ülesandeks esindada ka rüütelkonna huve keskvõimu juures.

Rüütelkonna kantselei

Rüütelkonna kantselei koosnes sekretärist ja vajalikust arvust kirjutajatest. Rüütelkonna sekretär valiti rüütelkonna poolt kuueks aastaks. Tal oli korter Saaremaa rüütelkonna hoones.

Maiskonna peameeste loend

• 1646 Johann von Vitinghoff maiskonna peamees (saksa k. Landschaft-Hauptmann)
• 1655–1661 Friedrich Sasse rüütelkonna peamees (saksa k. Ritterschaftshauptmann)
• 1661 Odert Poll (Ritterschaftshauptmann)
• 1670 Christian Poll (Ritterschaftshauptmann)
• 1699–1707 Johann von Vitinghoff
• 1707 Carl Adam von Stackelberg (Ritterschaftshauptmann)
• 1716 Wolmar von Stackelberg
• 1720–1723 Friedrich Johann von Lode (1683–1753)
• 1723–1726 Christian Friedrich von Poll (Ritterschaftshauptmann)
• 1726–1729 Karl Wilhelm von Stackelberg
• 1729–1732 Niclas von Krämer
• 1732–1737 Fredrich Johann von Lode
• 1737–1753 Otto Friedrich von Vietinghoff

Saaremaa maamarssalite loend

• 1753–1760 Reinhold Gustav von Nolcken
• 1760–1765 Hermann Gustav von Weymarn
• 1762–1772 Carl Gustav von Güldenstubbe
• 1772–1780 Otto Frommhold von Buhrmeister
• 1780–1783 Johann Christoph von Nolcken
• Saaremaal oli asehalduskorrale eelnenud ajal Saaremaa rüütelkonna peamees, asehalduskorra ajal Liivimaa aadlimarssal ja seejärel Saaremaa maamarssal.
• 1797–1800 Karl Johann Gustav von Ekesparre
• 1800–1806 Georg Friedrich von Saß
• 1806–1808 Otto Fromhold von Buhrmeister
• 1808–1813 Otto Magnus von Buxhoeveden
• 1813–1816 Reinhold Friedrich Pilar von Pilchau
• 1816–1818 Peter Anton von Saß
• 1818 – 26. juuni 1841 Parun Peter Wilhelm von Buxhövden
• 1843–1849 Georg von Ditmar
• 1849 – 22. märts 1862 Karl von Güldenstubbe
• 1864–1865 Ottokar von Aderkas
• 1867–1876 Charles Freytag von Loringhoven
• 1876–1906 Oskar von Ekesparre
• 1906 – 16. veebruar 1919 Parun Axel Buxhoeveden

Saaremaa Üldkasuliku Ühingu presidentide loend

• 1920–1925 Oskar von Ekesparre, Saaremaa Üldkasuliku Ühingu president
• 1926–1929 Albert Saß
• 1929–1939 Matthias Stackelberg

Saaremaa rüütelkonna esinduse esimees

• 1941–1945 Matthias Stackelberg

Saaremaa rüütelkonna esimehed

• 1948–1957 Dietrich Baron von Buxhoeveden
• 1957–1960 Heimert von Nolcken
• 1960–1972 Oskar Baron von Buxhoeveden
• 1972–1980 Karl Georg Baron von Stackelberg
• 1980–1993 Odert von Poll
• 1993–2005 Dieter Baron von Toll
• 2005-2017 Hansjörg Baron Freytag von Loringhoven
• 2017- Nicolai von Cube

Saavutused

Saaremaa rüütelkond on juhtinud Suure väina laevaliiklust.

Vaata ka

• Kaarma õpetajate seminar
• Kuressaare piiskopilinnus
• Rüütelkonna hoone (Kuressaare)
• Saaremaa mõisnike loend 1919
• Saaremaa rüütelkonna vapp
• Saaremaa Üldkasulik Ühing

Kirjandus

• Buxhövden, F. von. Zweite Fortsetzung von des Herrn Hofraths von Hagemeister Materialien zur Gütergeschichte Livlands, enthaltend Beiträge zu einer älteren Geschichte der Oeselschen Landguter und ihren Besitzer. Riga: Nicolai Kymmel's Buchhandlung, 1851 [2].
• Freytag-Loringhoven, Roderich. Personen-Register zur zweiten Fortsetzung von Hagemeisters Materialien zur Gütergeschichte Livlands von F. von Buxhövden. Mitau: J. F. Steffenhagen und Sohn, 1906 [3].
• Hupel, August Wilhelm. Materialen zu einer öselschen Adelsgeschichte. − Nordische Miscellaneen. Riga: 1790. Lk 20–21 [4] .
• Laakmann, Heinrich; Nicolai von Essen (1935). Zur Geschichte der Öselschen Ritterschaft. – Genealogisches Handbuch der Öselschen Ritterschaft. Tartu. (saksa keeles; 2. trükk 1971) Digitaalselt
• Krusenstjern, Georg von (1963). Die Landmarschälle und Landräte der Livländischen und der Öselschen Ritterschaft in Bildnissen / herausgegeben von der Livländischen Ritterschaft und von der Öselschen Ritterschaft ; gesammelt, zusammengestellt und mit historischem Text versehen von Georg von Krusenstjern. Hamburg: Hofmann. Lk-d 243 lk. (saksa keeles) URRAM
• Parun Peter Wilhelm von Buxhövden: Beiträge zur Geschichte der Provinz Oesell: mit einem illuminirten Wappen von Oesell , Riga und Leipzig: Verlag von Eduard Götschel 1838, Digitaalselt

Välislingid

• Saaremaa rüütelkond Eesti Ajalooarhiivi fondiloendis
• Verband der Baltischen Ritterschaften e.V.
• Saaremaa rüütelkonna kohta, Saaremaa rüütelkond, Eesti Ajaloo Arhiivis
• Hubertus Neuschäffer: Saaremaa rüütelkonna ajaloost 18. sajandil (saksa keeles)
• Saaremaa rüütelkonna genealoogiline käsiraamat (1935–1939, sisukord)
• Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, 1935
• Saaremaa rüütelkond kogub raha Pöide kiriku remondiks