Ava peamenüü

Saaremaa rüütelkond

(Ümber suunatud leheküljelt Saaremaa maamarssal)

Rüütelkonna kujunemineRedigeeri

Saaremaa rüütelkond kui korporatsioon kujunes keskajal Saaremaa piiskopkonna vasallidest. Dellingshausenitelt osteti rüütelkonna hoone 1800. aastal. 20. sajandi algul restaureeriti Saaremaa rüütelkonna uueks hooneks Kuressaare piiskopilinnus.

Rüütelkonna organisatsioon ja juhtorganidRedigeeri

Saaremaa rüütelkonna kõrgemaks võimuorganiks oli korralised Saaremaa maapäevad, mis toimusid iga kolme aasta tagant detsembris või jaanuaris Kuressaares. Maapäev kestis reeglina kuni neliteist päeva. Enne maapäeva avamist toimus jumalateenistus Kuressaare Laurentiuse kirikus.

  Pikemalt artiklis Saaremaa maapäev

Maapäevale pidid ilmuma kõik 21–60 aasta vanused Saaremaa aadlikud, kes eestkoste või hoolduse all ei olnud ja Saaremaal pärimise, ostu või pandi teel mõisaid omasid. Maapäevale võisid ilmuda: mõisaid omavad üle 60-aastased Saaremaa rüütelkonna aadlimatriklisse immatrikuleeritud aadlikud, täisealised immatrikuleeritud aadlikud, kes Saaremaal mõisa ei omanud, immatrikuleerimata aadlikud, kes Saaremaal mõisaid pandi või rentimise teel pidasid.

  Pikemalt artiklis Saaremaa rüütelkonna aadlimatrikkel

Maapäev teostas omavalitsuslikke ja seadusandlikke funktsioone. Maapäeva ülesanded olid:

  • maamarssali, maanõunike, kohtunike, maapolitseinike ja teiste juhtivate ametiisikute valimine;
  • maksude ja koormiste määramine ja korraldamine;
  • Saaremaa omavalitsuste eelarve vastuvõtmine;
  • kiriku ja kooliolude korraldamine;
  • riigivõimu poolt antud seaduste ja korralduste arutamine, talurahvaseaduste projektide koostamine ja täiendamine;
  • Saaremaa sisemise korra kindlustamine;
  • aadli huvide kaitsmine riigivõimu ees.

Saaremaa rüütelkonna aadelkonna valitav organ oli aadlikonvent, mis toimis maapäevade vaheaegadel. Saaremaa aadlikonvent koosnes Saaremaa maamarssalist ja kuuest konvendideputaadist. Aadlikonvendi kutsus kokku resideeriv maanõunik või maamarssal vajaduse korral.

Saaremaa Maanõunike Kolleegium koosnes neljast maapäeva poolt eluks ajaks valitud maanõunikust. Maanõunikud täitsid resideeriva maanõuniku nimetuse all järjekorras rüütelkonna jooksvad ülesandeid. Resideeriv maanõunik võis teha erakorralisi väljamakseid kuni 15 rubla, rüütelkonna hoone paranduseks kuni 30 hõberubla ulatuses. Üks maanõunik oli Saaremaa konsistooriumi president ja teine ülemkirikueestseisja.

Maamarssal valiti maapäeva poolt kolmeks aastaks.

Rüütelkonna kantselei koosnes sekretärist ja vajalikust arvust kirjutajatest. Rüütelkonna sekretär valiti rüütelkonna poolt kuueks aastaks. Tal oli korter rüütelkonna hoones.

Maiskonna peameeste loendRedigeeri

(saksa Landschaft-Hauptmann)

Saaremaa maamarssalite loendRedigeeri

Saaremaa Üldkasuliku Ühingu presidentide loendRedigeeri

Saaremaa rüütelkonna esinduse esimeesRedigeeri

Saaremaa rüütelkonna esimehedRedigeeri

SaavutusedRedigeeri

Saaremaa rüütelkond on juhtinud Suure väina laevaliiklust.[1]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

KirjandusRedigeeri

  • August Wilhelm Hupel: Materialen zu einer öselschen Adelsgeschichte,... ("Nordische Miscellaneen" St. 20–21, lk. 13-434.), Riga: 1790
  • Laakmann, Heinrich; Nicolai von Essen (1935). Zur Geschichte der Öselschen Ritterschaft. – Genealogisches Handbuch der Öselschen Ritterschaft. Tartu.  (saksa keeles; 2. trükk 1971) Digitaalselt
  • Krusenstjern, Georg von (1963). Die Landmarschälle und Landräte der Livländischen und der Öselschen Ritterschaft in Bildnissen / herausgegeben von der Livländischen Ritterschaft und von der Öselschen Ritterschaft ; gesammelt, zusammengestellt und mit historischem Text versehen von Georg von Krusenstjern. Hamburg: Hofmann. pp. 243 lk.  (saksa keeles) URRAM
  • Parun Peter Wilhelm von Buxhövden: Beiträge zur Geschichte der Provinz Oesell: mit einem illuminirten Wappen von Oesell , Riga und Leipzig: Verlag von Eduard Götschel 1838, Digitaalselt
  • F. von Buxhövden: Zweite Fortsetzung von des Herrn Hofraths von Hagemeister Materialien zur Gütergeschichte Livlands, enthaltend Beiträge zu einer älteren Geschichte der Oeselschen Landguter und ihren Besitzer, Riga: Nicolai Kymmel's Buchhandlung 1851, Digitaalselt
  • Roderich Freytag-Loringhoven: Personen-Register zur zweiten Fortsetzung von Hagemeisters Materialien zur Gütergeschichte Livlands von F. von Buxhövden. Mitau: J. F. Steffenhagen und Sohn, 1906 Digitaalselt

VälislingidRedigeeri