Ava peamenüü

Lossi tänav (Kuressaare)

Lossi tänava vaade raekoja suunas

Lossi tänav on tänav Kuressaares, mis algab praegusest linnasüdamest raekoja kõrvalt ja suundub Kuressaare piiskopilinnuse väravani.

Tänav kulgeb mitte päris sirgelt lõunaedelasse ja on 400 m pikk. See ristub algusest lõpu suunas minnes paremalt Lasteaia tänavaga, vasakult Raua tänavaga, paremalt A. Lutsu tänavaga ja vasakult August Kitzbergi tänavaga, olles nende kõigi suhtes peatee. Allee tänava alguse juures pöörab tänav paremale ja siseneb lossiparki. Tänav lõpeb kirderaveliinil ning otse ette jääb linnuse vallialune sissekäik.[1]

KujunemisluguRedigeeri

Linna esindustänavaks planeeritud Lossi tänav kujunes Rootsi ajal, ühendades linnust uue (praeguse) linnasüdamega. Tänav saigi nime oma algsest funktsioonist. 1784. aastal asus Kuressaarde elama Liivimaa viitskuberner Balthasar von Campenhausen, kelle siinoleku 14 aasta jooksul toimusid suured muutused nii maal kui linnas. Tänava äärde rajati 18. ja 19. sajandil hulgaliselt mõisnike kivist linnamaju. Kuressaarele ainuomase pärimuse järgi hakati neid maju kodadeks (das Haus) nimetama, mida tavapäraselt kasutati koos vastava mõisa nimetusega. Lossi tänavale jäävad Dellingshausenite, Haeska, Kargi, Lööne ja Meedla koda.

Hooneid ja rajatisi Lossi tänavalRedigeeri

 
Saare Maavalitsus
  • Saaremaa rüütelkonna hoone (Lossi 1) – nn Mõisnike koda, müüdi 19. sajandi algul Dellingshausenite poolt Saaremaa rüütelkonnale. Alates 1920 kuulub see maja Saare Maavalitsusele. 1922 ehitati maja Raekoja tänava poolsesse tiiba juurdeehitisena Saaremaa Apteek.
  • Monument Vabadussõjas langenud saarlastele (Lossi ja Lasteia tänava vahelisel haljasalal).
  • Saare Maakohtu hoone (Lossi 2), endine Rahukohtu hoone, nõukogude ajal oli hoone sõjaväe kasutuses.
  • Eesti Panga omanduses olev maja (Lossi 6) – endine Meedla koda. Hoonet tunti nõukogude ajal "poiste majana".
  • Politseijaoskond (Lossi 7) – endine Lööne koda, ehitatud 18. sajandi lõpus. 13. mail 1804 korraldati maja saalis Saaremaad külastunud keiser Aleksander I auks ball. 19. sajandi keskel läks hoone Buxhoevedenite valdusse. 1909 sai see maja tuntuks kui kaupmees (Karl) Bergmanni maja. 20. sajandi alguses, pärast põhjalikku remonti, asus seal kaks korterit, pagaritöökoda, kellassepp ning majaperemehe kontor ja kaupluseruumid. Maja ülakorruse paremas tiivas asunud korterit üüris kuni 1940. aastani ateljeefotograaf Nikolai Königsfest, vasakpoolses korteris elas kaupmees koos oma perega.
  • Püha Nikolai kirik (Lossi 8), valmis 1790.
  • Lossi 11 – endine võõrastemaja Kuldoda. Uue iseseisvusaja alguses asus seal Hansapanga kontor.
  • Pensioniameti maja (Lossi 12) – endine Kargi koda, ehitati koos tõllakuuriga (Lossi 12a) 18. sajandi lõpul.
  • Hotell Arensburg (Lossi 15) – endine Haeska koda, ehitatud 18. sajandi lõpus. Omal ajal kuulus hoone juurde kivitaraga ümbritsetud park-aed, mille põhiosa kaotati seoses August Kitzbergi tänava rajamisega. 1921. aastal asus seal vastasutatud Saarte Ühispank. Nõukogude ajal asus majas kohtumaja.
  • Lingide suguvõsa valdusse kuulunud nn Lingi nurga majad (nr 14, 23 ja 25) Lossi ja Allee tänava nurgal lossipargi ääres. Majas nr 23 asus eelmise iseseisvuse ajal Bellevue pansion (bellevue – prantsuse keeles 'ilus vaade'). Ilusa nelinurkse torniga ja värvika ajalooga maja nr 14 hävines nõukogude ajal, majad nr 23 ja 25 on tänapäeval kasutuses elumajadena.
  • Ekesparre villad (Lossi 16 ja 27) valmisid linnuse kirderaveliinile 19. ja 20. sajandi vahetusel. Ekesparre maja Lossi 27 on olnud läbi ajaloo kasutusel majutusasutusena (Pohli pansionaat, Lossi hotell, Ekesparre hotell). Lossi 16 oli kohalikele pikka aega tuntud kui "jahiloss" (jahindusklubi), nüüd on maja eravalduses.

FotogaleriiRedigeeri

Hävinud majadRedigeeri

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Ekspresskataloog 2005, lk. 44

VälislingidRedigeeri