Dellingshausen
Dellingshausen (vene keeles Деллингсгаузен) on baltisaksa aadlisuguvõsa.
Dellingshausenite esindaja tuli Saksimaalt Eestisse 15. sajandi lõpus, kuni 18. sajandi lõpuni olid nad kaupmeheperekond ja Tallinna linnakodanikud, algul ainult Tallinnas, seejärel Saaremaal. Esimesena tõsteti Dellingshausenite Saaremaa haru esindaja Thomas von Dellingshausen aadlikuks, ta immatrikuleeriti Saaremaa 1786 ja tema poeg Friedrich Adolph von Dellingshausen immatrikuleeriti Eestimaa rüütelkonna aadlimatriklisse 1812. aastal.
Eestimaal kuulusid suguvõsale erinevatel aegadel: Mõisaküla (Moisaküll), Essu (Jess), Andja (Addinal), Toomla (Thomel), Rägavere (Reggafer), Päädeva (Pedua), Kiideva (Kiwidepäh), Seljaküla (Sellenküll), Linnape (Linnapäh), Räsna (Resna), Kalju (Groß Kaljo), Leila (Leilis), Aaspere (Kattentack), Sauste (Sauß), Loobu (Loop), Arbavere (Arbafer), Hõbeda (Höbbet), Vatku (Wattküll), Hulja (Huljel), Undla (Undel), Haljala[küsitav], Pruuna (Tois), Põriki (Porrik), Terakjärve (Annenhof) mõis.
Saaremaal Loode (Lodenhof), Kudjapäe (Kudjapäh), Anijala (Hannijal), Vana-Nõmpa (Alt-Nempa), Liiva-Nõmpa (Neu-Nempa), Tiinuse (Ficht), Pihtla (Pichtendahl), Mõntu (Mento) koos Koltse`ga (Kolz), Pamma (Pamberg), Mäe (Mähemois), Nurme (Nurms), Käesla (Käsel), Laimjala (Laimjall) ja Sootaguse mõis.
Sugupuu
muuda- Hans von Dellingshausen (1640[1]/1641[2]–1705), Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane, aadeldatud Rootsis 27.02.1680. aastal, introdutseeriti Rootsi rüütelkonda tituleerimata aadlisuguvõsana nr. 958 all (Rootsi wiki: Hans von Dellingshausen)
- Johann Daniel von Dellingshausen (1600–1648), Tallinna raehärra
- Thomas Dellingshausen, algselt kaupmehesell Tallinnas[3], Tallinna kodanik (1675[4])
- Thomas Dellingshausen (1678–1731), Kuressaare raehärra
- Peter Johann Dellingshausen (1716–1754), Kuressaare rae sündik, Lõo mõisnik
- Gustav Adolph Dellingshausen (1720–1787), Kuressaare bürgermeister
- Friedrich Thomas Dellingshausen (1745–1795)
- Vabahärra Thomas von Dellingshausen (1721–1797), Loode, Kudjapäe, Anijala, Vana-Nõmpa, Liiva-Nõmpa, Tiinuse, Pihtla, Mõntu, Koltse, Pamma ja Mäe mõisnik. Sai 1785. aastal Saksa-Rooma vabahärra tiitli;
- vabahärra Woldemar Thomas von Dellingshausen (1766−1799), Venemaa sõjaväelane (porutšik), mõisaomanik
- Vabahärra Friedrich Adolph von Dellingshausen (1769−1839), Tiinuse, Sootaguse, Haljala, Aaspere, Essu ja Loobu, Vatku, Hulja, Kruusimäe, Undla ja Hõbeda, Andja, Rägavere, Linnape, Põriki, Pruuna, Räsna, Päädeva, Kiideva, Seljaküla, Kalju ja Leila, Mõisaküla mõisnik[5], kreisisaadik, Eestimaa maanõunik, abielus Karoline von Krusensterniga. Maetud Sipelga kalmistule[6].
- Parun Karl Thomas von Dellingshausen (1791–1861)[7], Venemaa sõjaväelane (suurtükiväe leitnant), meeskohtunik, Essu, Hulja, Kruusimäe, Undla mõisa, Räsna, Andja ja Toomla mõisnik. Hulja-Undla (saksa keeles Hulljell-Undell) suguvõsaliin
- Parun Friedrich Ewald Thomas von Dellingshausen (1822–1890)[8] Venemaa sõjaväelane (kaardiväestaabirittmeister), Andja, Hulja, Essu ja Undla mõisnik
- Parun Karl Thomas Friedrich von Dellingshausen (1859–1945), Hulja ja Undla mõisnik[9]
- Parun Friedrich Karl Thomas von Dellingshausen (1885–1968)[10][11], Hulja jäänukmõisa - Pardiraba talu pidaja Undla vallas
- Parun Bruno Heinrich Nikolai von Dellingshausen (1891–1969)
- Parun Eduard Kurt von Dellingshausen (1894–1976), Venemaa sõjaväelane (rittmeister), sõjaväelendur, kaupmees
- Parun Karl Thomas Friedrich von Dellingshausen (1859–1945), Hulja ja Undla mõisnik[9]
- Parun Karl Eduard Ludwig von Dellingshausen (1824–1884)[12], Venemaa sõjaväelane (jalaväekindral), Pruuna, Põriki ja Terakjärve mõisnik (Vene wiki: Эдуард Карлович Деллингсгаузен)
- Karl Paul Friedrich von Dellingshausen (1857–1915), Venemaa sõjaväelane (keisri ihukaitse tragunipolgu rittmeister), Pruuna, Põriki ja Terakjärve mõisnik, abielus Helene Luise Josephine (sündinud von Behriga, (1872–)
- Parun Hermann Georg von Dellingshausen (1831–1871), Venemaa sõjaväelane (staabirittmeister)
- Parun Ivan von Dellingshausen (1837–1875), Venemaa sõjaväelane (polkovnik), Andja ja Essu mõisnik
- Paruness Julie Therese von Ungern-Sternberg (sündinud von Dellingshausen) (1871–), Essu ja Andja mõisnik
- Parun Friedrich Ewald Thomas von Dellingshausen (1822–1890)[8] Venemaa sõjaväelane (kaardiväestaabirittmeister), Andja, Hulja, Essu ja Undla mõisnik
- Parun Johann Eduard von Dellingshausen (1795–1845)[13], Venemaa sõjaväelane (kindraladjutant ja keiser Nikolai I isiklik adjutant[14]); Aaspere, Sauste, Loobu, Hõbeda ja Vatku mõisnik (Vene wiki: Иван Фёдорович Деллингсгаузен). Loobu-Aaspere (saksa keeles Loop-Kattentack) suguvõsaliin
- Parun Nikolai von Dellingshausen (1827–1896)[15], Eestimaa Rüütelkonna peamees 1868–1869, kihelkonnakohtunik, kreisisaadik, Aaspere, Hõbeda, Loobu ja Vatku mõisnik (Saksa wiki: Nikolai Dellingshausen)
- Parun Nikolai Friedrich von Dellingshausen (1861–1926), Vatku, Hõbeda ja Loobu mõisnik
- Parun Eduard Julius Alexander von Dellingshausen (1863–1939), Eestimaa Rüütelkonna viimane peamees 1902–1918
- Parun Nikolai von Dellingshausen (1827–1896)[15], Eestimaa Rüütelkonna peamees 1868–1869, kihelkonnakohtunik, kreisisaadik, Aaspere, Hõbeda, Loobu ja Vatku mõisnik (Saksa wiki: Nikolai Dellingshausen)
- Parun Friedrich Alexis von Dellingshausen (1805–1883), Venemaa sõjaväelane (polkovnik), Pruuna ja Põriki mõisnik
- Parun Julius Adolf von Dellingshausen (1808–1882)[16], Andja ja Essu mõisnik. Württembergi suguvõsaliin
- Parun Karl Thomas von Dellingshausen (1791–1861)[7], Venemaa sõjaväelane (suurtükiväe leitnant), meeskohtunik, Essu, Hulja, Kruusimäe, Undla mõisa, Räsna, Andja ja Toomla mõisnik. Hulja-Undla (saksa keeles Hulljell-Undell) suguvõsaliin
- Thomas Dellingshausen (1678–1731), Kuressaare raehärra
- Thomas Dellingshausen, algselt kaupmehesell Tallinnas[3], Tallinna kodanik (1675[4])
Viited
muuda- ↑ Von Dellingshausen nr 958. Hans Dellingshausen, född 1640-09-12 i Göteborg. Adlad 1680-02-27 (introd. s. å. under nr 958), Död 1705, www.adelsvapen.com
- ↑ Hans Dellingshausen, von (Född:1641-03-24 – Göteborgs stad, Västra Götalands län, Död:1705-01-08, sok.riksarkivet.se
- ↑ OOMIDE SUGUVÕSA, 18 apr. 2017 · Tallinna Linnaarhiiv
- ↑ Georg Adelheim. „Das Revaler Bürgerbuch 1624-1690 nebst Fortsetzung bis 1710" (ibid., 1933), lk 86
- ↑ Friedrich Adolph von Dellingshausen, Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 3, Görlitz, 1930
- ↑ Eva Klaas, Parun Dellingshauseni uuendatud matmispaik Sipelga kalmistul saab õnnistuse, Järva Teataja, 15. oktoober 2022
- ↑ Karl Thomas von Dellingshausen, Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 3, Görlitz, 1930
- ↑ Friedrich Ewald Thomas von Dellingshausen, Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 3, Görlitz, [1930]
- ↑ Karl Thomas Friedrich von Dellingshausen, Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 3, Görlitz, [1930]
- ↑ Friedrich Karl Thomas von Dellingshausen, Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 3, Görlitz, [1930]
- ↑ Miks Hulja parun Saksamaale ei sõitnud., Maa Hääl: maarahva ajaleht, nr. 138, 1 detsember 1939
- ↑ Karl Eduard von Dellingshausen, Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 3, Görlitz, [1930]
- ↑ Johann Eduard von Dellingshausen, Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 3, Görlitz, [1930]
- ↑ Jüri Kotšinev, Kindraladjutant parun Johann Eduard von Dellingshausen, Kultuur ja Elu 4/2018
- ↑ Dellingshausen, Nikolai Frh. v. (1827-1896), BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital
- ↑ Julius Adolf von Dellingshausen, Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 3, Görlitz, [1930]
Välislingid
muuda- Suguvõsa Eestimaa rüütelkonna genealoogilises käsiraamatus 1930 Link
- Suguvõsa Saaremaa rüütelkonna genealoogilises käsiraamatus Link
- Dellingshausenite aadlivapid Eesti Ajalooarhiivis
- Baltlased väärivad “Aasta tegu 2007” nominendi staatust Virumaa Teataja 21.12.2007