Eestimaa rüütelkonna maanõunik
Eestimaa rüütelkonna maanõunikud (saksa keeles Landrat, vene keeles ландрат) moodustasid kokku Eestimaa kohaliku omavalitsusorgani Eestimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumi, kes lahendas Eestimaa olulisi küsimusi maapäevade vahelisel ajal. Maanõunikke valiti maapäeval ning nende amet oli eluaegne, neid oli kokku 12.
Maanõunikud tegelesid enamasti kõige tähtsamate ja olulisemate küsimuste arutamisega, igapäevaste küsimuste lahendamisega tegeles rüütelkonna peamees. Uued maanõunikud valitigi tihti endiste rüütelkonna peameeste hulgast.
Rüütelkonna mõisade: Nabala ühes Pääboga, Kuimetsa ja Kaiu ühes Karitsa ja Oraniku mõisade tulu läks peamiselt maanõunike kolleegiumi ülalpidamiseks.
Maanõunike kolleegiumRedigeeri
Eestimaa maanõunikud valiti eluajaks ametisse Eestimaa Maapäeval. Eestimaa rüütelkonna maanõunike kolleegium ajas Eestimaa seisusliku omavalitsuse jooksvaid asju. Maanõunike kolleegium koosnes 12 liikmest, esialgu 6 Harjust, 6 Virust, hiljem igast maakonnas-st 3. Maanõuniku amet oli eluaegne, kolleegiumi vabanenud kohti täideti koopteerimise teel. Maanõunike amet oli eluaegne. Maanõunike kolleegium, tekkis 1282. aasta Harju—Viru rüütelkonna baasil, maanõunike kolleegium ei vajanud ametisse astumisel riigivõimu kinnitamist. Maanõunike kolleegiumil olid järgmised funktsioonid: ta esitas maapäevale küsimusi arutamiseks (deliberanda), avaldas arutusel olevate küsimuste kohta oma arvamust, temale kuulus otsustav hääl nn. votum decisivum, kui Eestimaa Maapäeval arutatud küsimustes hääled pooleks langesid. Kolleegium tema esitas ka rüütelkonna peamehe kandidaadid ja kolleegium oli tihedas koostöös rüütelkonna komiteega, mis eksisteeris juba 16. sajandi lõpust alates ja koosnes maapäeva poolt valitud kreisi deputaatidest (2–3 igast kreisist). Maanõunike kolleegiumile allusid vahetult veel rüütelkonna kantselei.
Pikemalt artiklis Eestimaa rüütelkonna maanõunike kolleegium
Eestimaa ülemmaakohusRedigeeri
Maanõunike Kolleegium moodustas kindralkuberneri/kuberneri eesistumisel kuni 20. novembrini 1889 Eestimaa kõrgeima kohtuinstantsi — Eestimaa ülemmaakohtu. Rüütelkonna seast valitud ülemmaakohus oli kõrgeimaks kohtuks kogu provintsi üle, Eestimaal rüütelkond aga rüütelkonnasisestes asjades (sh eratalupojad) seadusandja. Ülemmaakohus ehk maanõunike kolleegium nimetas ametisse ka Eestimaa meeskohtud.[1].
- Pikemalt artiklites Eestimaa ülemmaakohus, Eestimaa alammaakohus ja Eestimaa kubermangu kohtukorraldus
Rüütelkonna komiteeRedigeeri
Maapäevade istungite ajal, kui ka vaheaegadel kutsuti tähtsamate asjade otsustamiseks kokku Rüütelkonna komitee (Ritterschaftsausschuss), kuhu kuulusid rüütelkonna peamees, maanõunikud ja 12 kreisisaadikut[2]. Rüütelkonna komitee koos maanõunike kolleegiumiga lahendas rüütelkonna peamehe juhtimisel kõik need küsimused, mis maapäev oli vajalikuks pidanud või mis rüütelkonna ette kerkisid maapäeva vaheaegadel ja mille üle otsustamiseks maapäeva koosolekut vaja ei olnud. Rüütelkonna komitee koosolekuid juhtis rüütelkonna peamees.
- Pikemalt artiklis Eestimaa rüütelkonnakomitee
Vaata kaRedigeeri
ViitedRedigeeri
- ↑ Katrin Kello, ISIKLIKU SÕLTUVUSE PIIRID JA TUNNUSED 18. SAJANDI LIIVI- JA EESTIMAAL, TARTU ÜLIKOOL EESTI AJALOO ÕPPETOOL. TARTU 2003, lk 11
- ↑ Eestimaa rüütelkond, www.eha.ee, Fondiloend EAA.854
KirjandusRedigeeri
- Wilhelm von Wrangell, Georg von Krusenstjern, "Eestimaa rüütelkond. Rüütelkonna peamehed ja maanõunikud". ISBN 9789949688098, Kirjastus Argo 2019, 392 lk