Eestimaa konsistoorium
Eestimaa konsistoorium (ka Eestimaa provintsiaalkonsistoorium) oli 17. sajandi keskpaigast 1919. aastani[1] Eestimaal, Toompeal tegutsenud kiriku haldusorgan.
Eestimaa konsistoorium asus Tallinnas Douglase tänav 3.
Rootsi aegne Eestimaa Provintsiaalkonsistoorium tegutses Toompeal ja Provintsiaalkonsistooriumile allusid maakogudused ja Toompea Tallinna toomkirik ning Provintsiaalkonsistooriumi juhtis Eestimaa piiskop. 17. sajandi alguseks oli Tallinna linnas välja kujunenud Saksa luterlike linnadele tüüpiline territoriaalkiriku kirikuvalitsus, Tallinna rae ja vaimulikkonna esindajatest koosnev Tallinna linnakonsistoorium. Konsistooriumi esimees oli üks Tallinna bürgermeistritest ja aseesimees Tallinna superintendent.
Pikemalt artiklis Eestimaa piiskop
Pikemalt artiklis Tallinna kapituleerumisaktiga 29.9.1710 Põhjasõjas anti Tallinna linnale selle varasem episkopaalõigus. Eestimaa provintsiaalkonsistoorium organiseeriti 15.3.1715 ja kuni 1833. aastani juhtisid Eestimaa kiriklikku elu selle konsistooriumi esimesed assessorid ehk Tallinna Rüütli- ja Toomkiriku ülemvaimulikud. Eestimaa rüütelkond soovis endale kiriku suhtes ka kõiki neid õigusi, mis olid olnud varem Rootsi kuningal Eestimaa kiriku suhtes. Rüütelkond nõudis ka piiskopiameti kaotamist ja konsistooriumi esimeheks Eestimaa rüütelkonna maanõuniku määramist. Tüli kestis 1743. aastani, mil senat otsustas asja rüütelkonna kasuks[2]..
Eestimaa provintsiaalkonsistooriumi presidendiks oli Eestimaa rüütelkonna Eestimaa maanõunik, ülejäänud liikmed olid praostid ja lihtpastorid, kõrgemaks kiriklikuks kohtuks oli nn. ülem-apellatsioonikohus.
Pärast 1832. aasta kirikuseadust nimetati konsistooriumi kui Eestimaa konsistooriumiringkonna Eestimaa provintsikonsistoorium[1].
Eestimaa konsistooriumi koosseis 1914. aastal: president: parun Alfred Rosen-Wichterpal, Eestimaa rüütelkonna maanõunik; asepresident: Daniel Burchard Lemm, kindralsuperintendent.
Ilmik-assessorid: Alexander von Weiss, Ernst Samson von Himmelstjerna. Vaimulikud assessorid: Konrad von zur Mühlen, Tallinna Niguliste koguduse pastor; Max Krause, Viru-Nigula koguduse pastor. Sekretär, aadli Vaeslastekohtu sekretär. Sekretär ja tõlk: Roman von Bodisco, asjaajaja ja notar: Roman von Bodisco[3].
Konsistooriumi presidendidRedigeeri
- Johann Engelhardt Bender (1623–1699), 1684–1695 Eestimaa konsistooriumi direktor
- Wilhelm Peter Georg Adolph von Wrangell
- Christopher Engelbrecht von Kursell (1685–1756), Eestimaa konsistooriumi president ja Eestimaa rüütelkonna maanõunik
- Georg Johann von Stackelberg, 1749–1762 Eestimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistooriumi president ja Eestimaa rüütelkonna maanõunik
- Otto Friedrich von Stackelberg, 1787–1802 Eestimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistooriumi president ja Eestimaa rüütelkonna maanõunik
- Ferdinand von Wrangell (1863–1911), Eestimaa konsistooriumi president ja Eestimaa rüütelkonna maanõunik
- Eduard von Maydell, Eestimaa evangeelse luteriusu konsistooriumi president ja Eestimaa rüütelkonna maanõunik
- Otto von Lilienfeld, Eestimaa evangeeliumi luteriusu konsistooriumi president ja Eestimaa rüütelkonna maanõunik
Vaata kaRedigeeri
ViitedRedigeeri
- ↑ 1,0 1,1 Eesti entsüklopeedia. 5. köide: KONJ–LÕUNA. Tallinn: Valgus, 1990, lk 12.
- ↑ PIISKOPKONDADE AJALUGU LUTERLIKUST ROOTSI AJAST KUNI EESTI VABARIIGINI, eelk.ee (vaadatud 13.07.2022)
- ↑ DIE EVANGELISCH-LUTHERISCHE KIRCHE IN RUSSLAND. 1914.