Praost

Praost on amet kirikus.

Eestis

Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus juhendab praost praostkonna vaimulike tegevust. Praosti ülesanded protestantlikus kirikus sarnanevad piiskopi omadega – praost juhendab piirkonna vaimulike ametialast ja administratiivset tegevust.

Rootsi valitsusajal Eestis kinnitas vastavalt Rootsi protestantistliku luteriusu 1686. aasta kirikuseadusele praostkonna praostid ametisse piiskop/ülemsuperintendent, kuid kohalikud kirikuõpetajad (luterliku pastori mitteametlik nimetus) võisid esitada endale enam meeldivaid kandidaate. Praostidel oli kohustus igal aastal külastada oma praostkonna kogudusi ning koguneda kaks korda aastas korraldatavale piiskoplikule sinodile, et arutada kirikuprobleeme, eksamineerida õpetajaameti-kandidaate ja pühitseda neid ametisse.

1710. aastal liideti Eesti- ja Liivimaa Põhjasõja tulemusena Venemaa keisririigi koosseisu ja pärast 1710. aastat määras Liivimaal praostkondade praostid ametisse kuberner ülemsuperintendendi ettepanekul, Eestimaal nimetas praostid ametisse Eestimaa konsistoorium.

Venemaa keisririigi 1832. aasta evangeelse luterliku kiriku seaduse ja koos selle juurde kuuluvate vaimulikkonnale ja kirikuasutustele suunatud instruktsioonidega, millega kõik varasemad luterlikku kirikukorraldust reguleerinud seadused ja korraldused kuulutati kehtetuks. Praostkondade pastorid valisid endi keskelt kaks kandidaati, kellest ühe kinnitas Venemaa Keisririigi Siseministeerium kohaliku konsistooriumi ettepanekul praostiks. Praost allus otseselt kubermangu ülemsuperintendendile. Ametissemääratud praostkonna praosti kohustuseks oli edastada praostkonna pastoritele kõrgemalt tulnud ettekirjutusi, koguda pastorite aruandeid, külastada vähemalt kord aastas praostkonna kirikuid ja saata igal aastal ülemsuperintendendile enda ja pastorite teenistuskirjad. Kirikuseaduse kohaselt oli nii VELK Eesti kui ka VELK Liivimaa konsistooriumipiirkond jaotatud kaheksasse praostkonda.

Vaata ka

• EELK Kategooria:Praostkonnad