Vikipeedia

Eesti Evangeelne Luterlik Kirik

protestantlik kirik Eestis
(Ümber suunatud leheküljelt EELK)
Mitte segi ajada eksiilis tegutsenud institutsiooniga Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik

Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) on Eestis ja väliseestlaste seas tegutsev luterlik kirik. Seda juhib alates 2015. aastast peapiiskop Urmas Viilma.

Eesti Evangeelne Luterlik Kirik
EELK vapp
Lühend EELK
Asutatud 1949
Peakorter Tallinn
Asukoht Kiriku plats 3, Tallinn
Tegevuspiirkond kogudused Eestis ja välismaal
Liikmed EELK kogudused
Peapiiskop Urmas Viilma
Juhtkond EELK Konsistoorium
EELK Kirikukogu
Allorganisatsioonid Praostkonnad ja kogudused
Veebileht eelk.ee

Kirik jaguneb neljaks piiskopkonnaks (Tallinna peapiiskopkond ning Põhja-Eesti, Lõuna-Eesti ja Saare-Lääne piiskopkonnad), mis omakorda jaotuvad 12 praostkonnaks.

Ajalugu

muuda
  Pikemalt artiklites Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik ja Evangeelne luterlik kirik Eestis

Juhtkond

muuda
  Pikemalt artiklites EELK peapiiskop, EELK konsistoorium, EELK Kirikukogu ja Vaimulike konverents

EELK-d juhib kirikupeana Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop, kelleks on alates 2. veebruarist 2015 Urmas Viilma.[viide?] Peapiiskop valitakse kirikukogul kõikide EELK teenistuses olevate piiskoppide ja preestrite seast. Peapiiskopi katedraalkirikuks on Tallinna toomkirik.[1] Peapiiskopi alaliste asetäitjate ja abilistena kiriku juhtimisel tegutsevad talle alluvad piiskopid, kelleks on 2025. aasta seisuga Põhja-Eesti piiskop Ove Sander, Lõuna-Eesti piiskop Marko Tiitus ja Saare-Lääne piiskop Anti Toplaan.

EELK konsistooriumi ehk kirikuvalitsuse moodustavad peapiiskop, piiskopid, kantsler ja kuni neli assessorit.

Kiriku kõrgeim seadusandlik organ on EELK Kirikukogu, mille kutsub kokku peapiiskop või piiskop. Selle tööd juhib kirikukogu juhatus, mille moodustavad peapiiskop ja kaks abijuhatajat, kellest üks valitakse konsistooriumisse kuulujate seast ja konsistooriumisse mittekuuluvate kirikukogu ilmikliikmete hulgast.[2]

Struktuur

muuda

Piiskopkonnad ja praostkonnad

muuda
  Pikemalt artiklites Piiskopkond (EELK) ja Praostkond (EELK)

EELK piiskopkondi juhib piiskop, kes võib seejuures piiskopkonna juurde moodustada nõukogu. Sellesse kuuluvad piiskop ise, talle alluvad praostid, piiskopkonna katedraalkiriku koguduseõpetaja ning igast praostkonnast üks sinodi valitud ilmikliige.[2]

1. maist 2024 jaguneb EELK neljaks piiskopkonnaks, mis jagunevad omakorda 12 praostkonnaks.[3]

  1. EELK Tallinna peapiiskopkond, mille moodustab Tallinna praostkond. Seda juhib EELK peapiiskop, peapiiskopkonna katedraalkirikuks on Tallinna Piiskoplik Toomkirik.
  2. EELK Põhja-Eesti piiskopkond, mille moodustavad Lääne-Harju praostkond, Ida-Harju praostkond, Järva praostkond ja Viru praostkond. Seda juhtiva Põhja-Eesti piiskopi vastutada on ka eestikeelne diasporaa ja EELK kogudused üle maailma[4]. Piiskopkonna katedraalkirik on Tallinna Piiskoplik Toomkirik.
  3. EELK Lõuna-Eesti piiskopkond, mille moodustavad Tartu praostkond, Viljandi praostkond, Võru praostkond ja Valga praostkond. Seda juhtib Lõuna-Eesti piiskop, piiskopkonna katedraalkirik on Viljandi Jaani kirik.
  4. EELK Saare-Lääne piiskopkond, mille moodustavad Saarte praostkond, Lääne praostkond ja Pärnu praostkond. Seda juhib Saare-Lääne piiskop, piiskopkonna katedraalkirik on Kuressaare Laurentiuse kirik.

Uusi piiskopkondi võib moodustada EELK kirikukogu.[2]

2024. aastani oli EELK-l Eestis 12 praostkonda ja aastatel 2010–2017 eksisteeris eraldiseisev Välis-Eesti piiskopkond[5].

Kogudused

muuda
Vaata ka: Kogudus (EELK) ja EELK koguduste loend
 
Viljandi Pauluse kirik

Kogudused on EELK kohalikud ühendused, mis koonduvad ajalooliste kihelkondade või muul alusel.[2]

Eestis oli 2018. aasta seisuga 167 EELK kogudust, mis on jaotatud 12 praostkonda. Kokku arvati luterliku kirikuga seotud olevat umbes 170 000 inimest.[6]

Välismaal tegutseb kolm kogudust: Peterburi Jaani kogudus, Toronto Peetri kogudus ja Toronto Vana-Andrese kogudus.

EELK asutused

muuda

Vaimulikud

muuda
  Pikemalt artiklis EELK vaimulikud

Kiriku põhikirja ja kehtiva kirikuseadustiku kohaselt on vaimuliku ameti astmeteks EELK-s piiskop, preester (õpetaja) ja diakon.[2][7] Lisaks võivad EELK-s, piiskopkondades ja praostkondades teenida vikaarvaimulikud, kes on vastavalt vikaarõpetajad või diakonid.[2]

Nii piiskopid kui preestrid tegelevad õpetamise, usukuulutamise, sakramentide talitamise ja kirikukari rakendamisega. Diakonite ülesandeks on koguduses sõnalugemine, eestpalve juhtimine, armulaua jagamine, koguduse õpetamisele kaasaaitamine ja kristlik hoolekanne.[2]

Vaimulikuna tohivad EELK-s teenida vaid isikud, kes on EELK piiskopi ordineeritud või kirikult vastava tunnustuse saanud.[1] Kirikuseadustiku kohaselt peab kandidaat olema "jumalakartlik kirikuliige, kes oma isikuomaduste ning füüsiliste ja tervislike eelduste poolest on võimeline seda ametit pidama". Nii preestrite kui diakonite ordineerimise otsustab peapiiskop, kes võib selle ka ise läbi viia või delegeerida ordineerimise mõnele piiskoppidest.[2]

Alates 2026. aastast kestab vaimuliku teenistusiga kuni riikliku vanaduspensioni ea saabumiseni, välja arvatud juhul, kui tema ametiaega pikendatakse kuni 72-aastaseks saamiseni. Peapiiskopi ja piiskoppide puhul otsustab ametiaja pikendamise üle kirikukogu, preestrite ja diakonite puhul konsistoorium. Kuni 31. detsembrini 2025 võisid vaimulikud teenida kuni 65-aastaseks saamiseni. Teenistusiga ületav vaimulik siirdub konsistoooriumi vastava heakskiitva otsuse puhul emerituuri. Emeriitvaimulikeks võidakse arvata ka tervislikel põhjustel. Emeriituuri arvatud vaimulikud kannavad oma viimasele ordinatsioonile või ametikohale vastavat tiitlit ja ametirõivaid. Kokku kokkuleppel vastava tegevvaimulikega võivad nad teenida edasi ka kirikutes.[2][7]

Emeriteerunud piiskopid olid 2025. aasta seisuga Andres Põder, Joel Luhamets, Tiit Salumäe ja Einar Soone.

Jumalateenistustel ja kiriklikel talitustel kannavad vaimulikud liturgilist rõivastust. Näiteks jumalateenistustel abilistena teenides ja talitustel võivad vaimulikud kanda koorirüüd koos stoolaga. Samuti võib vaimulik koos ametirõivastega kanda baretti.[8]

Piiskopid

muuda
  Pikemalt artiklis Piiskop (EELK)

Lisaks eelmainitud, preestritega samalaadsetele ülesannetele vastutavad piiskopid ülevaatajatena oma kirikus ja/või piiskopkonnas antava vaimuliku õpetuse ja vaimulike ordineerimise eest.[2]

EELK piiskopid valitakse kirikukogul parasjagu teenivate preestrite seast,[1] kusjuures kandidaadiks saavad olla vähemalt 15 aastat preestrina teeninud vaimulikud.[2]

Valituks osutumisel määrab kiriku konsistoorium neile vajaduse järgi tiitli ja asukohalinna. Nad astuvad ametisse ordinatsiooni järel.[1]

Piiskoppide ametitunnusteks on kirikuseaduse järgi mitra, piiskopirist ja piiskopisau. Liturgiliste rõivastena kasutavad nad albat, vööd ja stoolat, kusjuures missal armulaua pühitsemisel kannavad nad kaasulat, muudel jumalateenistustel või tseremooniatel piiskopimantlit.[8] Vaimulikusärk on kas must või violetne. Juhul, kui piiskop teenib koos EELK peapiiskopiga, jätab ta oma saua kasutamata.[7]

Ex officio on nad nõukogu liikmeks endale määratud katedraalkirikus tegutsevas koguduses või koguduses, millesse nad liikmena kuuluvad. Samuti omavad nad samal moel vastava koguduse juhatuse koosolekutel hääleõigust.[1]

Preestrid

muuda
  Pikemalt artiklis Preester (EELK)

Preestrite liturgiline rõivastus on kirikuseaduse järgi alba, vöö, stoola ja missadel armulaua pühitsemisel kaasula või must talaar lõikadega. Muudel teenistustel või tseremooniatel kannavad nad keepi. Praostid võivad kanda talaari peal praostikraed.[8]

Preestriks tohib oridineerida vähemalt 24-aastase isiku, kelle konfirmatsioonist on seejuures möödunud vähemalt viis aastat. Ordineerimiseks peab tal olema peapiiskopi heakskiit ning hariduselt teoloogia alal magistrikraad, seejuures eksamid sooritatud pro venia concionandi ja pro ministerio [2]

Praostid ja abipraostid

muuda
  Pikemalt artiklis Praost (EELK)

Praostideks on EELK-s praostkondi juhtivad preestrid, kelle asetäitjate ja abilistena tegutsevad abipraostid.[1]

Praost ja abipraost valib ametisse vastava praostkonna sinod nelja-aastaseks ametiajaks, nad kinnitatakse ametisse kiriku konsistooriumis. Konsistoorium võib kirikuseadustiku põhjal tähtajaliselt praosti ja abipraosti volitusi peatada.[1] Praosti kohale kandideeriv vaimulik peab olema teeninud vähemalt seitse aastat preestrina, abipraosti ameti kandidaat vähemalt viis aastat.[2]

Praosti ja abipraosti puudumisel võib konsistoorium praostkonna ajutiseks juhiks määrata mõne selle preestri või anda selle hooldamine ajutiselt mõne teisele praostile või piiskopile.[1]

Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskopliku Toomkoguduse õpetaja kannab kiriku esindamisel ja peapiiskopilt saadud ülesannete täitmisel ajaloolist tiitlit toompraost.[2]

Diakonid

muuda
  Pikemalt artiklis Diakon (EELK)

Diakoni kandidaat peab olema vähemalt 21-aastane ning tema konfirmatsioonist peab olema möödunud vähemalt kolm aastat. Ordineerimiseks peab tal olema peapiiskopi heakskiit, teoloogia alal bakalaureusekraad ning sooritatud vastavad eksamid.[2]

Diakonite liturgiline rõivastus on kirikuseaduse järgi alba, vöö ja stoola või must talaar lõikadega.[8]

Autasud ja muud tunnustusavaldused

muuda

EELK annab välja mitmesuguseid autasusid ja muid tunnustusavaldusi. EELK tunnustustega seonduv on kirjas EELK kirikuseadustikus.[9]

Väljaantavad tunnustusavaldused on järgnevad:[2]

EELK aunimetus on titulaarpraost.[9]

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 "Põhikiri". EELK. Vaadatud 21. mai 2025.
  2. ↑ 2,00 2,01 2,02 2,03 2,04 2,05 2,06 2,07 2,08 2,09 2,10 2,11 2,12 2,13 2,14 2,15 "Kirikuseadustik". EELK. Vaadatud 21. mai 2025.
  3. ↑ Alates tänasest jaguneb EELK neljaks piiskopkonnaks, Meie Kirik, 1. mai 2024
  4. ↑ Ove Sander seati ametisse Põhja-Eesti piiskopkonna piiskopina, eelk.ee, (vaadatud 21.05.2024)
  5. ↑ Välis-Eesti piiskopkond kaob ajalukku, 25. mai 2017
  6. ↑ Toomas Jürgenstein. "Tänapäeva Eesti usuelu ja kirikud". Eesti Evangeelne Luterlik Kirik. Originaali arhiivikoopia seisuga 26. detsember 2018. Vaadatud 21. september 2018.
  7. ↑ 7,0 7,1 7,2 Joel Siim (4. veebruar 2015). "Vaimuliku ameti astmed: piiskop, preester, diakon". Eesti Kirik. Vaadatud 21. mai 2025.
  8. ↑ 8,0 8,1 8,2 8,3 "§ 33. Vaimuliku liturgiline rõivastus". EELK. Vaadatud 21. mai 2025.
  9. ↑ 9,0 9,1 https://web.archive.org/web/20150903151727/http://www.eelk.ee/seadustik/tryki_seadus_osa.php?id=395 (vaadatud 03.09.2015)

Kirjandus

muuda
  • Masendavad teated Kodu-Eestist: Jumalasõna jagab MVD. Võitleja, juuli 1952, nr 1, lk 1.
  • Nõukogude kirikud Luterlikku Maailmaliitu. Välis-Eesti, 17. august 1963, nr 26, lk 1.
  • "Ärge märkige küüditamisi ja Vabaduspäeva". Eesti Päevaleht, 26. jaanuar 1974, nr 7, lk 1 ja 11.

Välislingid

muuda
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eesti_Evangeelne_Luterlik_Kirik&oldid=6882744"