Pärnu praostkond
Pärnu praostkond on luteri kiriku praostkond Eestis. See moodustati 1637. aastal Tartu piiskopkonna diötseesi (välja arvatud stifti) aladest.
| Asutatud | 1637 |
|---|---|
| Tegevuspiirkond | Pärnu maakond |
| Juhtkond | Pärnu praostkonna praost |
Tänapäeval on EELK Pärnu praostkonnas 12 kogudust:
- Audru Püha Risti kogudus
- Häädemeeste Miikaeli kogudus
- Pärnu Eliisabeti kogudus
- Pärnu-Jakobi kogudus
- Saarde Katariina kogudus
- Sindi kogudus
- Tahkuranna kogudus
- Tori Püha Jüri kogudus
- Treimani kogudus
- Tõstamaa Maarja kogudus
- Vigala Maarja kogudus
- Vändra Martini kogudus
Pärnu praostkonda on kuulunud:
- Käru kogudus (oli omal ajal Vändra abikogudus)
Ajalugu
muuda1636. aastal loodi Liivimaal, superintendent Hermann Samsoni eestvõttel Liivimaa kindralkubermangus[1] kuus praostkonda, millest Eesti alal asusid Narva, Pärnu ja Tartu praostkonnad. Pärnu praostkonda kuulusid[2]Pärnumaa ja Viljandimaa Pärnu, Karksi, Ruhja, Viljandi, Helme, Tarvastu, Härgmäe, Ēvele, Salatsi kirikukihelkonnad, Vainiži lossilään.
Pärnu praostkonna jaotamisest kahe - Pärnu ja Viljandi praosti vahel on andmeid 1671. aastast. 1740. aastast jagati Venemaa keisririigi Riia kubermangu Pärnu maakonna: 1) Pärnu; 2) Tori; 3) Helme; 4) Tarvastu; 5) Halliste ja Karksi; 6) Paistu; 7) Viljandi; 8) Suure-Jaani; 9) Saarde; 10) Audru; 11) Tõstamaa; 12) Pärnu-Jaagupi; 13) Vändra kihelkonnad (Pärnu- ja Viljandimaal) maakohtu ja Pärnu praostkonda[3]. Venemaa keisririigi asehalduskorra ajal (1784–1796) nimetati Pärnu 2. praostkond ümber Viljandi praostkonnaks. Venemaa keiser Paul I ukaasiga 26. veebruarist 1797. aastal taastati asehalduskorra-eelne halduskord.
1804. aastal jagati Põhja-Liivimaal asuvate Liivimaa kubermangu praostkondade piirid ümber, sh taastati Viljandi praostkond. Pärnu praostkonda kuulusid: Audru, Halliste ja Karksi, Mihkli, Pärnu-Jaagupi, Saarde, Tori, Tõstamaa ja Vändra kihelkond.
Vastavalt 1832. aasta 28. detsembri Uue evangeelse luteri kiriku seadusele, moodustati Venemaa keisririigis konsistooriumiringkonnad. Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku VELK Liivimaa konsistooriumipiirkonna Pärnu praostkonda (saksa keeles Pernausche Präpositur) kuulusid Pärnu kreisi kihelkondade ja Pärnu linna kiriku kogudused:
- Pärnu Eliisabeti kiriku eesti kogudus (Estnische St. Elisabeth-Kirche in Pernau), Pärnu kihelkond ehk Pärnu-Eliisabeti kihelkond,
- Tõstamaa Maarja kogudus, Tõstamaa kirikus ja Kihnu Nikolaose kogudus, Kihnu kirikus (Testama und Kühno), Tõstamaa kihelkond,
- Vändra Martini kogudus, Vändra kirikus ja Käru kogudus, Käru kirikus (Fennern und Kerro), Vändra kihelkond
- Saarde Katariina kogudus, Saarde Katariina kirikus (Saara), Saarde kihelkond,
- Pärnu-Jakobi kogudus Pärnu-Jaagupi kirikus ja Kergu Andrease kirikus (1708–1942) (St. Jacobi und Kerkau), Pärnu-Jaagupi kihelkond,
- Tori kogudus Tori kirikus (Torgel) ja Häädemeeste abikirikus (aastast 1862 Häädemeeste Mihkli kirikus, kogudus iseseisvus Häädemeeste Miikaeli koguduseks) (Gudmannsbach), Tori kihelkond,
- Audru Püha Risti kogudus, Audru Püha Risti kirikus (Audern), Audru kihelkond,
- Halliste Püha Anna kogudus, Halliste Püha Anna kirikus ja Karksi Peetri kogudus, Karksi Peetri kirikus (Hallist und Karkus), Halliste kihelkond.
20. sajandi alguses olid Pärnu praostkonna kirikukihelkonnad Pärnu kreisis Pärnumaal: Pärnu linna Saksa Nigula khk, Pärnu Eliisabeti khk, Audru kihelkond, Tõstamaa kihelkond, Mihkli kihelkond, Jakobi kihelkond, Vändra kihelkond, Tori kihelkond, Häädemeeste kihelkond, Saarde kihelkond, Halliste kihelkond, Karksi kihelkond[4].
1917. aastal Tartus toimunud I kirikukongressil võeti vastu otsus kiriku korraldamise kohta vaba rahvakirikuna ja 18. veebruaril 1918. aastal ühendati Liivimaa kubermangu Lõuna-Eesti ala ka kiriklikult Eestimaaga. 18.02.1919 kinnitatud Eesti Ajutise Valitsuse määruse põhjal allutati kõik luteriusu kogudused Eestis Eestimaa konsistooriumile.
Praostid
muuda- 1749–1767, Johann Friedrich Körber,
- 1786–1811, Johann Christian Lisch,
- 1811–1828, Karl Ernst von Berg,
- 1828–1835, Heinrich Bochmann,
- 1836[5]–1855, Johann Wilhelm Schneider,
- 1856–1863, Ernst Wilhelm Woldemar Schultz,
- 1864–1869, Christian Heinrich Friedrich Lenz,
- 1870–1877, Ernst Magnus Schneider,
- 1877–1883, Bernhard Kaehlbrandt,
- 1884–1908, Julius Leo Immanuel Girgensohn,
- 1908–1910, Paul Alexander Robert Hörschelmann,
- 1900–1916, Mihhail Suigusaar,
- 1930–1941, August Arumäe,
- 1941–1945, Johan Reidak,
- 1953–1963, Albert Roosvalt,
- 1962[küsitav]–1990, Richard Võlli
- 1990–2005, Andres Põder
- 2005–2016 , Enn Auksmann
- 2017– , Tõnu Taremaa
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ 1629. aastal moodustati Liivi-, Ingerimaa ja Käkisalmi läänist Liivimaa kindralkubermang
- ↑ Karl E. Napiersky, "Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland: Livländische Kirchen- und Prediger-Matrikel", 1843, seite 11
- ↑ Karl E. Napiersky, "Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland: Livländische Kirchen- und Prediger-Matrikel", 1843 seite 14
- ↑ Lindanisa Adress-kalender 1910 aasta peale, 1910, lk 79
- ↑ Karl E. Napiersky, "Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland: Livländische Kirchen- und Prediger-Matrikel", 1843 seite 19