Tallinna Kopli kogudus

Disambig gray.svg  See artikkel on endisest Tallinna luterlikust kogudusest; Tallinnas tegutseb õigeusu Tallinna Kopli Püha Nikolause kogudus

E.E.L.K. Tallinna Kopli kogudus oli Tallinnas tegutsenud luterlik kogudus.

Algul pidas Tallinna praost Aleksander Mohrfeldt Koplis jumalateenistusi endises Vene-Balti asunduses paiknenud Tallinna 26. algkooli ruumides. Kogudus asutati 1923. aastal emeriitpraost Mihkel Jürmanni eestvõttel. Tänu tema initsiatiivile andis Kalevi pataljon Sõjaministeeriumi loal kogudusele endise Peeter Suure Merekindluse hospidallinnaku kinohoone, mille piiskop Jakob Kukk pühitses 1925. aastal Tallinna Kopli kirikuks. 1931. aastal nõudis Kalevi pataljon kirikuhoone tagasi, pakkudes asemele teise hoone, kus Peeter Suure Merekindluse hospidallinnaku aegu oli olnud õigeusu kirik.

Pärast hoonete (kus Vene ajal olid haigla ja surnukuur, seejärel Kalevi pataljoni töökojad ja lugemistuba) ümberehitust õnnistati uus kirik sisse praost Aleksander Kapi poolt 18. oktoobril 1931. Selle kiriku põletasid taganevad Nõukogude väed maha 27. augustil 1941.[1] Uut kirikut kogudus enam ehitada ei jõudnud. Koguduse tegevus lakkas pärast II maailmasõda, kui 1951. aastal liideti Kopli kogudus Tallinna Jaani kogudusega[2].

Enne 1934. aastat polnud kogudusel oma kirikuõpetajat, vaid hooldajaõpetaja. Esimeseks hooldajaõpetajaks oli Mihkel Jürmann; veel on tegutsenud hooldajaõpetajana Hermann Hansson, Einar Kiviste ja Robert Walter. 1934. aastal sai koguduse esimeseks kirikuõpetajaks Rudolf Sauerbrei, kes pidas seda ametit 1939. aastani, kuni põgenes Saksamaale.[3] Aastatel 19391943 oli koguduse õpetaja Georg Klaus.

ViitedRedigeeri

  1. "Hävitatud kirikud". Eesti Sõna nr 54, 5. märts 1944. Lk 6.
  2. Koguduse lugu: Tallinna Kopli, e-kirik.eelk.ee, 17. märts 2022
  3. Robert Nerman, Ligi sada aastat tagasi said Kopli luterlased endale kiriku, Eesti Päevaleht, 17. aprill 2003 (vaadatud 05.03.2016)

KirjandusRedigeeri

  • "Eesti evangeeliumi luteriusu kirikud". Toimetanud Bruno Ederma, Asta Jaik. Konstantin Jaik'i kirjastus. Tartu 1939. Lk 24

VälislingidRedigeeri