Ava peamenüü

Robert Nerman

eesti arhitektuuriajaloolane

EluluguRedigeeri

Nerman lõpetas 1972. aastal Tallinna Kaugõppekeskkooli ja 1978. aastal Tartu Riikliku Ülikooli kaugõppes ajaloo erialal.

Aastatel 1974–1984 oli ta Tallinna Arhitektuurimälestiste Kaitse Inspektsioonis kunstiajaloolane, 1984–1990 Projekteerimisinstituut Kommunaalprojektis ajaloolane, 1991–1992 AS Vana Tallinnas ajaloolane, alates 1992. aastast OÜ Tallinna Eeslinna Uurimisbüroos ajaloolane.[1]

Nerman oli aastast 1984 Tallinna Linnamuuseumi kodu-uurimise ringi liige.[1]

TeadustööRedigeeri

Nermani peamised uurimisvaldkonnad olid puitarhitektuur, Tallinna ajalugu, eeslinnade ja linnajagude kujunemine ning kultuurilugu ja kaitse. Ta koostas Tallinna eeslinnade kultuuriloolise kartoteegi, kuhu kogus linnaetnograafilist materjali (intervjuud, ankeedid, fotod jm). Ta oli kaheköitelise "Tallinna entsüklopeedia" (Tallinn, 2004) koostamise initsiaator, märksõnastiku ja kontseptsiooni koostaja ning artiklite põhiautor.

TeoseidRedigeeri

Ta on avaldanud 14 raamatut ja umbes 400 artiklit Tallinna arhitektuurist, ajaloost, muinsuskaitsest, kultuuriloost ja linnaehituse probleemidest[2] Eesti, Rootsi ja Soome ajakirjanduses. Ta on koostanud käsikirjalisi teoseid, sealhulgas 1000-leheküljelise "Tallinna puitmajad".

RaamatuidRedigeeri

OsalusRedigeeri

  • Tallinna entsüklopeedia I, A-M. – Tööde algataja, kontseptsiooni ja märksõnastiku koostaja ning põhiautor: Robert Nerman. Tallinn, 2004.
  • Tallinna entsüklopeedia II, N-Ü. – Tööde algataja, kontseptsiooni ja märksõnastiku koostaja ning põhiautor: Robert Nerman.Tallinn, 2004.
  • AS TREV-2 Grupp 50. 1961–2011. – Ajalooline ülevaade: Robert Nerman. Tallinn 2011
  • Heinart Puhkim. Ma töötasin BLRT-s ehk keevitamise anatoomia. – Järelsõna: Robert Nerman. Tallinn 2014

ArtikleidRedigeeri

TunnustusedRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 "Eesti teaduse biograafiline leksikon", 3. köide
  2. Artiklite loetelu Robert Nermani mälestuseks tehtud kodulehel

PersonaaliaRedigeeri

VälislingidRedigeeri