Ava peamenüü

Robert Treufeldt

eesti arhitektuuriajaloolane

Haridustee ja töökäikRedigeeri

Ta lõpetas 1984. aastal Tallinna 4. Keskkooli. 1988. aastal asus Treufeldt õppima Tartu Riikliku Ülikooli ajalooteaduskonda. Vahepeal täiendas ta end Soomes: õppis aastatel 1992–1993 Helsingi Tarbekunsti Kõrgkoolis (praegu Aalto Ülikooli Kunstide ja Disaini Kõrgkool) ja Helsingi Ülikoolis kunstiajalugu. Hiljem jätkas ta õpinguid Tartu Ülikoolis ja lõpetas selle 2000. aastal, kaitstes bakalaureusekraadi teemal "Arhitekt Anatolij Počekaev"[3]. Aastatel 2002–2005 õppis Treufeldt Tartu Ülikooli magistriõppes kunstiajalugu.[4]

Treufeldt on töötanud projektijuhina erinevates ehitusfirmades, juhtinud ajalooliste hoonete restaureerimistöid; kirjutanud artikleid arhitektuurist ja linnaplaneerimisest ning koostatud eritingimusi Eesti kultuuripärandi kaitseks.[1]

Tartu sõjakooli projekti dateeringustRedigeeri

Ajakirjas Ajalooline Ajakiri ilmus 2013. aasta teises numbris rubriigis "Allikas ja kommentaar" kunstiajaloolase Kaur Alttoa artikkel, milles ta tutvustab 1980. aastate keskel üht Nõukogude Liidu riiklikust sõjaajaloo arhiivist leitud ehitusjoonist, mis on tõenäoliselt seotud 19. sajandi alguses päevakorras olnud sõjakooli rajamise kavaga Tartusse.[2]

Arhiivinimistu andmeil tegi Alttoa tookord järelduse, et sõjakooli ehitamise projekt pärineb aastast 1763 ning hiljem, kirjutades Tartu 1760. aastate kindluskavadest, kirjutas ta sinna suure enesestmõistetavusega sisse repliigi: "Tartusse oli plaanis ehitada ka sõjakool". Et see väide valeks osutus, selgus alles hiljem, kui mõni aeg tagasi Robert Treufeldt osutas, et plaanil kujutatud situatsioon viitab ilmselt esplanaadile Tartu linna lõunaküljel – kohale, kuhu pisut hiljem ehitati kaubahoov. Ühtlasi juhtis ta ka tähelepanu 2002. aastal ilmunud Tõnu Tannbergi artiklile sõjateadustest Tartu ülikoolis, milles käsitles muuhulgas ka 19. sajandi algul Venemaal päevakorrale kerkinud uute sõjakoolide teemat, nn jalaväekindral Platon Zubovi ideed. Analüüsinud kõiki andmeid, arvab Alttoa nüüd, et suure tõenäosusega vaatlusalune projektijoonis ei pärine Tartu kindlustustööde ajast aastast 1763, vaid on seotud hoopis kindral Zubovi algatatud üritusega.[2]

Teaduskorralduslik tegevusRedigeeri

Alates 2007. aastast on Treufeldt Rahvusvahelise Kinnismälestiste Nõukogu (ICOMOS) Eesti komitee liige, aastast 2008 ka ICOMOSi Fortifikatsiooni ja Sõjalise Pärandi teaduskomitee (ICOFORT) liige.[4]

Aastatel 2009–2012 oli Treufeldt Rahvusvahelise Kinnismälestiste Nõukogu (ICOMOS) Eesti komitee esimees.[4]

Treufeldt oli kindlusarhitektuuri pärandi uurimisega tegeleva mittetulundusühingu Castellumi juhatuse esimees (MTÜ tegutses aastatel 2002–2016).

NäitusedRedigeeri

Treufeldt on kureerinud järgmisi näitusi[4]:

RaamatudRedigeeri

Tallinna vesilennukite angaari tutvustava raamatu kaasautorRedigeeri

2014. aastal kirjastas Eesti Meremuuseum Lennusadama ja vesilennukite angaari ajalugu käsitleva raamatu. "Vesilennukite angaar. Lennukuurist muuseumiks". Teose autorkonda kuulub ka Robert Treufeldt, kes kirjutas kolm peatükki:

Muinsuskaitse aastaraamatute kaasautorRedigeeri

Teisi raamatuid (autoreid)Redigeeri

Teisi raamatuid (toimetajaid)Redigeeri

  • "Eesti Vabariigi Välisministeerium läbi aegade". Koostaja Peep Pillak. Toimetus: Renna Unt, Jüri Arusoo ja Robert Treufeldt ja Hille Lepp. Välisministeerium. Tallinn 2008
  • "Estonian Ministry of Foreign Affairs through the years". Text compiled by Peep Pillak; editorial board: Renna Unt, Jüri Arusoo, Robert Treufeldt and Hille Lepp. Välisministeerium. Tallinn 2008
  • "Tallinn churches: history and restoration". Compiled by Olev Liivik, Boris Dubovik; text by Egle Tamm, Olev Liivik; edited by Olev Liivik, Henry Kuningas, Anneli Randla and Robert Treufeldt. Tallinna Kultuuriväärtuste Amet. Tallinn 2009, 2012
  • "Tallinna kirikud: ajalugu ja restaureerimine". Koostanud Olev Liivik, Boris Dubovik; tekstid: Egle Tamm, Olev Liivik; toimetanud Olev Liivik, Henry Kuningas, Anneli Randla ja Robert Treufeldt. Tallinna Kultuuriväärtuste Amet. Tallinn 2009, 2011
  • "Välisministeerium läbi aegade: Raekoja plats 14, Väike-Pärnu mnt 3, Kiriku plats 1, 167 Queen's Gate, Lossi plats 1A, Islandi väljak 1". Tekst: Peep Pillak. Toimetajad Robert Treufeldt, Heini Vilbiks ja Hille Lepp. Välisministeerium. Tallinn 2011

ArtikleidRedigeeri

  • 2004 "Arhitekt Anatoli Podtšekajev". // Kunstiteaduslikke Uurimusi. Studies on Art and Architecture. Studien für Kunstwissenschaft 3–4 (13). Eesti Kunstiteadlaste Ühing. Tallinn 2004. Lk 78–112

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri