Muinsuskaitseamet

Muinsuskaitseamet (lühend MKA) on kultuuriministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis esindab oma ülesannete täitmisel riiki. Muinsuskaitseameti põhiülesanne on muinsuskaitsetöö korraldamine, riikliku järelevalve teostamine mälestiste ja muinsuskaitsealade üle, kultuurimälestiste riikliku registri pidamine ja kultuuriväärtuste väljaveo taotluste läbivaatamine.

Muinsuskaitseamet
Asutatud 1. oktoober 1993
Asukoht Pikk 2, Tallinn
Peadirektor Siim Raie
Emaorganisatsioon Kultuuriministeerium
Veebileht muinsuskaitseamet.ee

TegevusRedigeeri

MKA asub praegu Tallinnas aadressil Pikk 2, esindused asuvad kõikides maakondades.

MKA tööd juhib peadirektor. Põhiülesannete täitmiseks on amet jagatud kolmeks osakonnaks:

  1. restaureerimis- ja arendusosakond;
  2. järelevalveosakond;
  3. üldosakond (koos registritalitusega)

MKA missioon on kultuuripärandi, sealhulgas kultuuriväärtusliku keskkonna, väärtustamine ja säilimise tagamine järeltulevatele põlvedele.

MKA visioon on, et kultuuripärand on väärtustatud terviklikult – vaimne ja aineline koos.

 
Muinsuskaitseameti endine peamaja Tallinnas aadressil Uus 18

MKA annab välja tegevuslubasid, mis annavad õiguse mälestisel ja muinsuskaitsealadel järgmisteks tegevusteks: konserveerimise ja restaureerimise projektide ning muinsuskaitse eritingimuste ja tegevuskavade koostamine, muinsuskaitselise järelevalve teostamine ning mälestise ja muinsuskaitsealal paineva ehitise konserveerimine ja restaureerimine.

MKA on töötanud mälestise omanikele ja valdajaile välja mitmeid juhendeid ja infomaterjale.[1]

AjaluguRedigeeri

MKA alustas tegevust 1. oktoobril 1993. Amet korraldati 1997. aastal ümber ning sai uue struktuuri ja nime Muinsuskaitseinspektsioon (MKI). 2002. aastal taastati ameti struktuur ja nimi Muinsuskaitseamet. 2018. aastal oli kavas nimetada Muinsuskaitseamet ümber Kultuuripärandiametiks.[2]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

KirjandusRedigeeri

  • Kadri Tael. "25 aasta tagusest Muinsuskaitseameti loomisest". – Muinsuskaitse aastaraamat 2017, lk 114–117.

VälislingidRedigeeri