Muinsuskaitseamet
Muinsuskaitseamet (lühend MKA) on kultuuriministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis esindab oma ülesannete täitmisel riiki. Muinsuskaitseameti põhiülesanne on riigi kultuuripärandipoliitika ning arengukavade elluviimine.
| Asutatud | 1. oktoober 1993 |
|---|---|
| Asukoht | Pikk tänav 2, Tallinn |
| Peadirektor | Liisa Pakosta |
| Emaorganisatsioon | Kultuuriministeerium |
| Veebileht | muinsuskaitseamet.ee |
Alates juulist 2022 on Muinsuskaitseameti peadirektor Liisa Pakosta.
MKA asub praegu Tallinnas aadressil Pikk 2, esindused asuvad kõikides maakondades.
MKA tööd juhib peadirektor. Põhiülesannete täitmiseks on amet jagatud kaheksaks osakonnaks:
- Kommunikatsiooniosakond
- Nõustamisosakond
- Arheoloogiapärandi osakond
- Ehituspärandi osakond
- Muuseumide ja kunstipärandi osakond
- Pärandihalduse osakond
- Õigusosakond
- Tugiteenuste osakond
MKA missioon on hoolitseda Eesti kultuuripärandi väärtuslikuma osa säilimise ja arendamise eest.
MKA visioon on väärtustada ja hoida Eesti kultuuripärandit.
Muinsuskaitseameti ülesanne on:
- muinsuskaitsetöö korraldamine;
- riiklik järelevalve mälestiste ja muinsuskaitsealade üle;
- muuseumipoliitika rakendamine ja valdkonna arendamine;
- kultuurimälestiste registri ja muuseumide infosüsteemi pidamine;
- kultuuriväärtuste väljaveotaotluste läbivaatamine ja pädevustunnistuste väljastamine.
Muinsuskaitseamet nõustab mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise omanikku või valdajat mälestise või ehitise hooldamise, remondi, ehitamise, konserveerimise ja restaureerimise küsimustes, annab soovitusi ja juhendid ning vajaduse korral väljastab hoolduskavasid.
MKA on töötanud mälestise omanikele ja valdajaile välja mitmeid juhendeid ja infomaterjale.[1]
Muuseumivaldkonnas veab Muinsuskaitseamet muuseumide pärandihoidlate projekti, koordineerib muuseumide riiklikku kogumispoliitikat, korraldab muuseumide aastaauhindade konverentsi ja galat, nõustab muuseumide tegevusega seotud küsimustes ning veab teisi valdkonna arendusprojekte.
AjaluguRedigeeri
Muinsuskaitseamet alustas tegevust 1. oktoobril 1993. 1997. aastal korraldati ameti tegevus ümber. Selle tulemusel muutus ameti struktuur. Uueks nimeks sai Muinsuskaitseinspektsioon (MKI). 2002. aastal taastati endine struktuur ja nimi Muinsuskaitseamet. 2018. aastal oli kavas nimetada Muinsuskaitseamet ümber Kultuuripärandiametiks.[2]
Vaata kaRedigeeri
ViitedRedigeeri
- ↑ Näiteks: Kodu kultuurimälestises
- ↑ Raie: muinsuskaitseameti nimemuutus on veel lahtine. ERR, 15. detsember 2018.
KirjandusRedigeeri
- Kadri Tael. "25 aasta tagusest Muinsuskaitseameti loomisest". – Muinsuskaitse aastaraamat 2017, lk 114–117.