Ava peamenüü
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Eesti kultuuriministeeriumist; üldmõiste kohta vaata artiklit Kultuuriministeerium (üldmõiste)

Kultuuriministeerium on Eesti ministeerium, mille valitsemisalas on riigi kultuuri-, spordi- ning muinsuskaitsetöö korraldamine ja kunstide edendamine, riigi meedia- ja audiovisuaalpoliitika ning lõimumiskava rakendamise koordineerimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.

Sisukord

StruktuurRedigeeri

Ministeeriumi juhib kultuuriminister, kelleks alates 2019. aasta 29. aprillist on Tõnis Lukas.

Kultuuriministeeriumil on neli põhivaldkonda: kunstid, kultuuriväärtused, sport ja kultuuriline mitmekesisus. Ministeeriumi struktuuriüksuste tööd, valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevust ning ministeeriumi asjaajamist juhib kantsler, kelleks 2018. aasta juunist on Tarvi Sits.

Kultuuriministeeriumi kantslerid on olnud:

Nelja asekantsleri ametikohad on kunstid (Hillar Sein), kultuuriväärtused (Merilin Piipuu), sport (Tarvi Pürn) ja kultuuriline mitmekesisus (Piret Hartman).

Ministeeriumi osakonnad on:

  • kunstide osakond, mis tegeleb teatri, muusika ja kontserttegevuse, kirjanduse ja kirjastustegevuse, kunstide, arhitektuuri, loomemajanduse ja audiovisuaalvaldkonna teemadega. Osakonnajuhataja ametis on asekantsler Hillar Sein;
  • kultuuriväärtuste osakond, mis tegeleb raamatukogunduse, rahvakultuuri, museoloogilise tegevuse ning muinsuskaitseteemadega. Osakonnajuhataja ametis on asekantsler Merilin Piipuu;
  • kultuurilise mitmekesisuse osakond, mis tegeleb tingimuste loomisega rahvusvähemuste kultuurielu arenguks ja nende lõimumiseks Eesti ühiskonda, kultuurisidemete toetamisega rahvuskaaslaste ja hõimurahvastega. Osakonnajuhataja ametis on asekantsler Piret Hartman;
  • spordiosakond tegeleb spordi- ja kehakultuuriteemadega. Osakonnajuhataja ametis on asekantsler Tarvi Pürn;
  • finantsosakond koostab ministeeriumi valitsemisala eelarve eelnõu, kontrollib eelarvevahendite sihipärast kasutamist üle ja lahendab riigivaraga seotud küsimusi, samuti tegeleb osakond arendustegevuse ja strateegilise planeerimise, kultuuripoliitika analüüsimise ja arendamisega. Osakonnajuhataja on Merju Künnapuu;
  • kantselei hoolitseb ministeeriumi asjaajamise ja haldustöö korraldamise eest. Osakonnajuhataja on Aila Schmidt;
  • välissuhete osakond tegeleb välissuhete, Euroopa Liidu teemade, riikidevaheliste kultuurikoostöölepetega jpm. Osakonnajuhataja on Heili Jõe;
  • õigus- ja varahaldusosakond tegeleb õigusloome, lepingute, õigusalase nõustamisega jpm. Osakonnajuhataja kohusetäitja on Merle Põld;
  • siseauditi osakond tegeleb sisekontrolli süsteemiga nii ministeeriumis kui haldusalas. Osakonnajuhtaja on Krista Nelson;
  • personalibüroo tegeleb inimressursi arendamisega. Personalijuht on Maris Viipsi;
  • IT osakond tegeleb infotehnoloogia arendustega. Osakonnajuhtaja on Indrek Reimand;
  • kommunikatsiooniosakond hoolitseb ministeeriumi avalike suhete ja sisekommunikatsiooni alase tegevuse kavandamise ja korraldamise eest. Osakonnajuhtaja on Meelis Kompus.

Kultuuriministeeriumi hooneRedigeeri

Kultuuriministeerium asub Tallinna südalinnas Eesti ühes imposantsemas 20. sajandi ehitises – juugendstiilses, rahvusromantika ja uusklassitsismi sugemetega endises büroo-üürimajas. Ministeeriumi hoone aadress on Suur-Karja tänav 23.

Rahvusvahelise konkursi võitnud soome arhitekti Eliel Saarineni projekteeritud 5-korruseline hoone valmis Suur-Karja, Väike-Karja tänava ja Pärnu maanteega piiratud krundil Tallinna Vastastikuse Krediitühisuse eestvõtmisel 1911–1912. Hoonet nimetatakse ka Saarineni Majaks.

Kitsastesse piiridesse kokkusurutud kinnistuala tingis hoone omapärase ja Eestis ainulaadse arhitektuurse lahenduse kolmel tasandil siseõuega, mis panduste kaudu on ühendatud külgnevate tänavatega.

Algselt kaunistasid hoonet 1913. aastal ärklite peale paigutatud, kujur Jaan Koorti loodud egiptusepärased tsemendist dekoratiivskulptuurid, mis kõrvaldati 1921.aastal.

II korrusel Suur-Karja tänava pool, praegustes Kultuuriministeeriumi ruumides, paiknesid stiilse tammevoodri ja -mööbliga pangaruumid, mitmed erabürood ning Laenu-Hoiu Ühisus. Algsest interjöörist on tänini peaaegu muutmatul kujul säilinud sissekäik koos trepikojaga. Maja ülakorrustel olid korterid, alumisel suurte vitriinakendega korrusel äritsoon, mis on oma funktsiooni säilitanud tänaseni.

Kultuuriministeerium loodi 27. aprillil 1953 ning paikneb samas hoones tänini. 1988. aastal reorganiseeriti ministeerium Eesti NSV Riiklikuks Kultuurikomiteeks. 1990. aastal taasloodi Kultuuriministeerium. 1992. aasta hilissügisel ühendati kaks ministeeriumi ühtseks kultuuri- ja haridusministeeriumiks. 1996. aastast sai kultuur kui eriomane ja spetsiifiline valdkond taas omaette ministeeriumi. Kultuuriministeeriumi hooneansamblis asuvad ka Eesti Kultuurkapital, Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus, Eesti Muusikanõukogu, Eesti Interpreetide Liit ja Eesti Teatri Agentuur.

Valitsemisala asutusedRedigeeri

Ministeeriumi valitsemisalas on üks valitsusasutus, Muinsuskaitseamet. Lisaks on Kultuuriministeeriumil (seisuga mai 2018) 13 hallatavat asutust, lisaks 4 avalik-õiguslikku juriidilist asutust ja 34 riigi asutatud sihtasutust. Tegevusvaldkondade lõikes on Kultuuriministeeriumi valitsemisalas 8 teatrit, 3 kontsertorganisatsiooni, 22 muuseumi ja 2 spordikeskust.

Täielik nimekiri asub Kultuuriministeeriumi kodulehel.

Vaata kaRedigeeri

VälislingidRedigeeri