Rahvusvähemuste kultuurinõukoda
Rahvusvähemuste kultuurinõukoda on aastatel 1997–2003 tegutsenud ja uuesti alates 2008. aastast Kultuuriministeeriumi juures tegutsev nõuandev kogu. Nõukoja eesmärk on esitada ministeeriumile ettepanekuid rahvusvähemuste kultuurielu ja -tegevuse edendamiseks ning aidata edendamisele kaasa vastavalt Eesti Vabariigi õigusaktidele.[1][2][3]
Ajalugu muuda
Kultuurinõukoda käis Kultuuriministeeriumi juures koos ka aastatel 1997–2003. Seoses muudatustega rahvusvähemuste kultuuriseltside riiklikus rahastamises tegevus sellisel kujul 2003. aastal soikus. Seda seoses sellega, et siis anti vähemusrahvuste kultuuriseltside toetamine üle rahvastikuministri büroole. Kuna 2008. aastaks oli osa vastavast rahastamisest jõudnud tagasi kultuuriministeeriumi haldusalasse ja rahvusvähemuste kultuuriseltside huvi nõukoja vastu oli suur, otsustati koda taastada.[3][4]
Rahvusvähemuste kultuurinõukoja järjepidev tegevus taastus aastal 2008, mil nõukoda kogunes pärast mitmeaastast pausi sellase kultuuriministri Laine Jänese kutsel. Alates sellest on nõukoda kogunenud vähemalt kaks korda aastas.[3][1] Nõukoja koosseis suurenes 2009. aasta suvel seoses rahvastikuministri büroo integratsioonivaldkonna ülesannete üleandmisega Kultuuriministeeriumile.[4]
Asjakohased kultuuriministri käskkirjad muuda
Kultuurinõukoja tegevuse kohta on antud välja järgmised kultuuriministri käskkirjad:
Kultuurinõukoja töökord muuda
Nõukoja peamine pädevus on Eesti rahvusvähemuste kultuurielu ja -tegevuse edendamise osas seisukohtade avaldamine. Lisaks kuulub koja pädevusse sellele vastav kultuuripoliitika ning lõimumisvaldkonna korraldamine ja vajadusel ka sellest lähtuvate ettepanekute tegemine kultuuriministrile.[1]
Lisaks on nõukojal näiteks õigus saada infot esitatud ettepanekutega arvestamise kohta, kaasata oma tegevusse hääleõiguseta eksperte jne. Rahvusvähemuste kultuurinõukoja otsused võetakse vastu konsensuse alusel.[1]
Kultuurinõukoja koosseis muuda
Nõukoda koosneb kuni 40 liikmest, kes nimetatakse nõukogusse kuni viieks aastaks. Lisaks rahvusvähemuste kultuuriorganisatsioonide esindajatele kuulub nõukogu koosseisu ka Kultuuriministeeriumi esindaja.[1][2]
Töö noortega muuda
Rahvusvähemuste kultuurinõukoja juurde on asutatud ka noortekogu, mille esimene kohtumine toimus 2010. aasta 3. augustil.[8] Noortega seotud küsimuste aktuaalsus kerkis esile ka 2018. aasta 9. jaanuaril, mil Stenbocki majas peaminister Jüri Ratasega kohtunud rahvusseltside esindajad rõhutasid oma muret noorte käekäigu ja Eestist lahkumise pärast.[9]
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 https://web.archive.org/web/20190119121429/https://www.kul.ee/et/rahvusvahemuste-kultuurinoukoda Rahvusvähemuste kultuurinõukoda | Kultuuriministeerium]. Vaadatud 18.01.2019.
- ↑ 2,0 2,1 Rahvusvähemuste kultuurinõukoda tutvus Eesti juubeliplaanide ja lõimumisvaldkonna arengutega. Vaadatud 18.01.2019.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 Rahvusvähemuste kultuurinõukoda kogunes üle viie aasta. Postimees, 18.03.2008. Vaadatud 18.01.2019.
- ↑ 4,0 4,1 Eesti kolmas aruanne Euroopa Nõukogu Vähemusrahvuste kaitse raamkonventsiooni täitmise kohta. Strasbourg, 13.04.2010.
- ↑ Rahvusvähemuste kultuurinõukoja koosseisu ja töökorra kinnitamine[alaline kõdulink]. 17.03.2008.
- ↑ 6,0 6,1 Rahvusvähemuste kultuurinõukoja moodustamine[alaline kõdulink]. 15.10.2014.
- ↑ Rahvusvähemuste kultuurinõukoja moodustamine[alaline kõdulink]. 30.11.2017.
- ↑ Homme koguneb esmakordselt rahvusvähemuste noortekogu. Sirp, 03.08.2010.Vaadatud 18.01.2019.
- ↑ Peaminister Jüri Ratas: rahvusvähemused tunnevad meie riigi juubeli vastu elavat huvi ning tahavad Eesti arengusse panustada. Vaadatud 18.01.2019.