Vikipeedia

Jüri Ratas

Eesti poliitik

Jüri Ratas (sündinud 2. juulil 1978 Tallinnas) on Eesti poliitik, alates 18. märtsist 2021 kuni 10. aprillini 2023 Riigikogu esimees. 23. novembrist 2016 kuni 26. jaanuarini 2021 oli Ratas Eesti Vabariigi peaminister.

Jüri Ratas
Jüri Ratas
Riigikogu esimees
Ametiaeg
18. märts 2021 – 10. aprill 2023
Eelnev Henn Põlluaas
Järgnev Lauri Hussar
Eesti peaminister
Ametiaeg
23. november 2016 – 26. jaanuar 2021
Eelnev Taavi Rõivas
Järgnev Kaja Kallas
Riigikogu II aseesimees
Ametiaeg
Aprill 2007 – 23. november 2016
Eelnev Ene Ergma
Järgnev Taavi Rõivas
Tallinna linnapea
Ametiaeg
november 2005 – 5. aprill 2007
Eelnev Edgar Savisaar
Järgnev Edgar Savisaar
Keskerakonna esimees
Ametisse asumise aeg
5. november 2016
Eelnev Edgar Savisaar
Riigikogu II aseesimees
Ametisse asumise aeg
10. aprill 2023
Eelnev Martin Helme
Isikuandmed
Sündinud 2. juuli 1978 (44-aastane)
Tallinn
Erakond Eesti Keskerakond
Alma mater Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool
Jüri Ratas 2011. aastal

Kuuludes alates 2000. aastast Eesti Keskerakonda,[1] oli ta 2005. aasta novembrist kuni 5. aprillini 2007 Tallinna linnapea ja 2. aprillist 2007 kuni 23. novembrini 2016 Riigikogu aseesimees. Alates 5. novembrist 2016 on Ratas Keskerakonna esimees.

HaridusRedigeeri

Lõpetanud 1996 Tallinna Nõmme Gümnaasiumi, jätkas Ratas õpinguid Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonnas. Ta lõpetas ülikooli 2000. aastal ärikorralduse bakalaureusena ja kaitses samas õppeasutuses 2002. aastal majandusteaduse magistri kraadi. Seejärel omandas ta veel teise kõrghariduse, lõpetades 2005. aastal Tartu Ülikooli Õigusinstituudi õigusteaduse erialal. 1. septembril 2007 alustas ta õpinguid Tallinna Tehnikaülikoolis Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudis doktoriõppes haldusjuhtimise erialal, eksmatrikuleeriti 17. juunil 2016[2].

Jüri Ratas on mänginud 1990–2002 korvpalli, kuulunud 1993–1996 Eesti noortekoondisse. Ta on olnud 2001–2002 Eesti Korvpalliliidu noortekorvpalli juht, 2007–2016 Korvpalliliidu juhatuse liige ja 2012–2016 president.[3]

Ametialane tegevusRedigeeri

Ratas alustas tööd peatselt pärast keskkooli lõpetamist, olles 1996–1998 turu-uurija firmas ANR Amer Nielsen Eesti ja 1997–1999 analüütik Ehituse TUIs.

Aastal 1999 asutas ta autohooldusega tegeleva osaühingu Värvilised ja oli kolm aastat selle tegevjuht. Ühtlasi tegutses ta aastatel 1999–2000 Eesti Kindlustuse müügiesindajana.

Poliitikas alustas Jüri Ratas tegevust augustis 2000, kui astus Eesti Keskerakonda. Veebruaris 2002 sai temast Edgar Savisaare juhitava Tallinna linnavalitsuse kantselei majandusnõunik. Aprillis 2003 nimetati ta Tallinna abilinnapeaks. Tema vastutusalaks olid teedeehitus ja kommunaalteenused. Sellel ametikohal töötas ta oktoobrini 2004 ja uuesti alates märtsist 2005 vastavalt võimukoalitsiooni muutumistele linnavolikogus.

Tallinna linnapeaRedigeeri

Sügisel 2005 võitis Keskerakond Tallinnas ülekaalukalt kohalike omavalitsuste valimised, saavutas absoluutse enamuse ja moodustas ilma partneriteta uue linnavalitsuse. Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare toel tõusis linnapeaks senine abilinnapea Jüri Ratas, kelle linnavolikogu novembris 2005 ametisse kinnitas.[4]

27. märtsil 2007 lahkus ta vastavalt Keskerakonna 23. märtsi[5] otsusele ja seoses Riigikogusse valituks osutumisega linnapea ametikohalt. "Jüri Ratasele antud rohkem kui 6000 häält on kindel alus minna riigikogusse. Tallinlaste huvid vajavad tugevaid esindajaid ka Toompeal," teatas ise tallinlastelt 18 013 häält saanud Savisaar kõnes, milles selgitas rahvale, miks ta otsustas mitte minna riigikokku, vaid Tallinna linnapeaks hakata.[6]

Veel 7. märtsil oli Savisaar öelnud, et ei hakka Tallinna linnapeaks. "Jüri Ratas on hea linnapea ja tal on palju asju veel pooleli. Ma tahan teda edasi toetada," ütles ta ajakirjanikele. Ka Ratas ise kinnitas enne valimisi korduvalt, et ei kavatse valituks osutumise korral riigikokku minna, vaid jätkata linnapeana.[6]

Esialgu suundus Ratas aga palgata puhkusele ja tema kohuseid asus täitma abilinnapea Taavi Aas. Ametlikult vabastas Tallinna Linnavolikogu Ratase linnapea ametikohalt 5. aprillil 2007 ning valis uueks linnapeaks senise majandus- ja kommunikatsiooniministri Edgar Savisaare.

Ajakirjanike hinnangul oli linnapea kohalt lahkuma pidamine Jüri Ratasele ootamatu ja pettumust valmistav[6]. Temale kui linnapeale ei olnud erilisi etteheiteid. On kahtlustatud, et Ratasel on olnud lahkarvamusi Savisaarega.

Linnapea vahetamise põhjusena nägi Tallinna volikogu SDE fraktsiooni nõunik Jaak Juske vajadust paigutada Savisaar nähtavale ametikohale. Tema sõnul oli Ratas nagunii olnud marionettlinnapea, kes täitis erakonnajuhi ja majandusministri Savisaare käske.[7]

Jüri Ratas algatas Euroopa Rohelise pealinna idee. Euroopa 15 linna esindajad ja Eesti Linnade Liidu esindaja allkirjastasid 15. mail 2006 Tallinnas Euroopa rohelise pealinna memorandumi, tehes Euroopa Komisjonile ettepaneku algatada rohelise pealinna nimetuse väljaandmine. Euroopa rohelise pealinna nimetuse saab säästva arengu põhimõtteid järgiv linn, kus on parandatud ühistranspordi kvaliteeti, laiendatud parkide ja haljasalade pindala, juurutatud nüüdisaegset jäätmekäitlust ning rakendatud innovaatilisi lahendusi linna üldise elukeskkonna parandamiseks.

Euroopa Rohelise Pealinna auhinnale oli esimesel aastal 35 kandidaati, millest Euroopa Komisjon valis välja 8 finalisti. 23. veebruaril 2009 toimunud auhinnatseremoonial esindas Eestit Jüri Ratas. Euroopa Rohelise pealinna nimetus anti 2010. aastaks Stockholmile ja 2011. aastaks Hamburgile.

Riigikogu aseesimeesRedigeeri

4. märtsil 2007 toimunud XI Riigikogu valimistel kogus Ratas Tallinnas Mustamäe ja Nõmme linnaosa valimisringkonnas 6109 häält, mis oli Mustamäe-Nõmme ringkonnas Urmas Paeti järel teine ning Keskerakonnas Edgar ja Vilja Savisaare järel kolmas tulemus.[8]

2. aprillil 2007 kogunenud Riigikogu XI koosseisu avaistungil valiti Jüri Ratas 38 poolthäälega Riigikogu teiseks aseesimeheks [9]. 15. juunil 2009 valiti ta 49 poolthäälega aseesimeheks tagasi.

Kandideerimine Keskerakonna esimeheksRedigeeri

28. augustil 2011 kandideeris Jüri Ratas Keskerakonna esimeheks, kuid kaotas erakonna XIII kongressil toimunud hääletusel senisele esimehele Edgar Savisaarele. Et ta erakonna juhatusse ei kandideerinud, siis jäi ta uuest juhatuse koosseisust välja.

Keskerakonna esimeesRedigeeri

5. novembril 2016 toimunud Keskerakonna XVI kongressil valiti Jüri Ratas 654 delegaadi häältega erakonna esimeheks.

PeaministerRedigeeri

7. novembril 2016 andsid 41 opositsiooni kuuluvat Riigikogu liiget üle umbusaldusavalduse senisele peaministrile Taavi Rõivasele. Koalitsioonipartnerid SDE ja IRL tegid ettepaneku Taavi Rõivasele tagasi astumiseks, millest viimane loobus. 9. novembril toimunud umbusaldushääletusel toetas umbusaldamist 63 Riigikogu liiget. Seejärel hakkasid koalitsioonikõnelusi pidama Eesti Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Isamaa ja Res Publica Liit. Koalitsioonikõnelusi juhtis Jüri Ratas. Keskerakonna volikogu esitas Ratase peaministri kandidaadiks. 19. novembril 2016 toetasid kõikide nimetatud erakondade volikogud uut koalitsioonilepingut. 20. novembril tegi president Kersti Kaljulaid Jüri Ratasele ettepaneku uue valitsuse moodustamiseks. Koalitsioonileping allkirjastati 21. novembril. Samal päeval tegi peaministrikandidaat Jüri Ratas ettekande Riigikogus. Ratasele peaministri volituste andmist toetas 53 liiget. 22. novembril 2016 nimetas president Kaljulaid Jüri Ratase valitsuse ametisse. 23. novembril andis valitsus ametivande.

 
Jüri Ratas Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigiks olemise ajal

13. jaanuaril 2021 Jüri Ratas teatas, et astub ametist tagasi ja esitas presidendile tagasiastumisavalduse. Selle põhjuseks on Porto Franco kriminaalasjas esitatud kahtlustus.[10]

2023. aasta Riigikogu valimisedRedigeeri

Jüri Ratas kandideeris 2023. aasta valimistel Riigikokku, kogus valimisringkonnas nr 4 (Harju- (v.a Tallinn) ja Raplamaa) 7672 häält ning osutus valituks.

IsiklikkuRedigeeri

Jüri Ratase ema on Urve Ratas ja isa oli Rein Ratas. Jüri Ratas on abielus Karin Ratasega, neil on tütar ja kolm poega.[11]

Ratas peab ennast usklikuks ja on läbinud EEKBKL Oleviste koguduses Alfa kursuse.[12] Kuigi ajakirjanduses on teda nimetatud baptistiks[13], eitab ta kuulumist baptistide hulka.[14]

Peale eesti keele valdab Ratas inglise keelt ning mõistab vene, rootsi ja portugali keelt.[viide?]

Tema huvialad on sport, lugemine, matkamine ja male.[viide?]

Jüri Ratas osales 2022. aastal saates "Tantsud tähtedega". Ta tantsis saates koos Kristina Tarmetiga.

TunnustusRedigeeri

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. ↑ Erakonna liikme otsing Äriregistri teabesüsteem (vaadatud 29.11.2016)
  2. ↑ http://ekspress.delfi.ee/kuum/sotsiaalmaks-vaiksemaks-varamaksud-suuremaks?id=76256263
  3. ↑ http://www.esbl.ee/biograafia/J%FCri_Ratas
  4. ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2006, lk. 10
  5. ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 113
  6. ↑ 6,0 6,1 6,2 "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 152
  7. ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 153
  8. ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 36
  9. ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 114
  10. ↑ Jüri Ratas astub peaministri ametist tagasi ERR, 13.01.2021 (vaadatud 13.01.2021)
  11. ↑ Peaminister Jüri Ratase perekonda sündis poeg, Postimees, 13. september 2018
  12. ↑ Oleviste koguduse vanempastor Siim Teekel annab Jüri Ratasele üle Piibli Eesti Kirik, 20.04.2007 (vaadatud 23.11.2016)
  13. ↑ Tallinna linnapea Jüri Ratas on baptist Delfi Publik, 23.12.2005 (vaadatud 20.11.2016)
  14. ↑ Vaata pikka intervjuud uue peaministriga Eesti Televisioon, 23.11.2016 (vaadatud 23.11.2016)
  15. ↑ Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 20056
  16. ↑ Välisminister tunnustas välisministeeriumi teeneteristidega mitmeid eestlasi ja välismaalasi. Eesti välisministeeriumi koduleht, 21. jaan 2021

VälislingidRedigeeri

Eelnev
Tõnis Palts 		Tallinna linnapea
2005–2007 		Järgnev
Edgar Savisaar
Eelnev
Taavi Rõivas 		Eesti peaminister
2016–2021 		Järgnev
Kaja Kallas
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Jüri_Ratas&oldid=6403540"