Kersti Kaljulaid

Eesti 5. president

Kersti Kaljulaid (sündinud 30. detsembril 1969 Tartus) on Eesti poliitik, kes oli 10. oktoobrist 2016 kuni 11. oktoobrini 2021 Eesti Vabariigi viies president. Ta oli Eesti esimene naispresident. Alates 2024. aasta 11. oktoobrist on ta Eesti Olümpiakomitee president.[1]

Kersti Kaljulaid
Kersti Kaljulaid
Kersti Kaljulaid (2018)
5. Eesti president
Ametiaeg
10. oktoober 2016 – 11. oktoober 2021
Eelnev Toomas Hendrik Ilves
Järgnev Alar Karis
Euroopa Kontrollikoja liige
Ametiaeg
7. mai 2004 – 30. september 2016
Järgnev Juhan Parts
Isikuandmed
Sünniaeg 30. detsember 1969 (54-aastane)
Tartu
Erakond Isamaaliit (2001–2004)
Abikaasa Georgi-Rene Maksimovski
Sugulased Raimond Kaljulaid
Alma mater Tartu Ülikool

Kaljulaid on lõpetanud 1992. aastal Tartu Ülikooli bioloogia erialal. Aastatel 1994–1997 töötas ta mitmes andmesideettevõttes müügi ja turunduse alal. 1997. aastast töötas ta Hoiupangas investeerimispanganduse valdkonnas kuni 1999. aastani, mil Hoiupank liideti Hansapangaga. Aastatel 1999–2002 oli ta peaminister Mart Laari majandusnõunik. 2002. aasta alguses sai Kaljulaidist Iru elektrijaama juhtimisarvestuse osakonna juhataja, hiljem samal aastal asus ta tööle Iru elektrijaama direktori kohale, kus töötas kuni 2004. aastani, mil Eestist sai Euroopa Liidu liikmesriik ja Kaljulaid määrati Eesti esindajaks Euroopa Kontrollikojas. Ta oli selles ametis kuni 2016. aastani.

Pärast seda, kui 2016. aasta Eesti presidendivalimistel jäi president nii Riigikogus kui ka valimiskogus valimata, tegi Riigikogu vanematekogu Kaljulaidile 27. septembril 2016 ettepaneku kandideerida Eesti presidendiks, mille Kaljulaid vastu võttis. 90 Riigikogu liiget seadis ta 30. septembril 2016 Riigikogus presidendikandidaadiks ja 3. oktoobril 2016 valiti Kaljulaid Riigikogu presidendivalimiste esimeses voorus Eesti Vabariigi presidendiks. Ta astus ametisse 10. oktoobril 2016.

2017. aastal jõudis ta esimese eestlasena majandusajakirja Forbes koostatava saja mõjukaima naise nimekirja.[2]

Kersti Kaljulaidi perekonnanimi "Kaljulaid" pärineb nimede eestistamise ajast. Tema vanaisa Theodor Kaljulaid (enne nimemuutmist Theodor Klook (ka Look)) võttis selle endale nimeks 1935. aastal Lümanda vallas Saaremaal.[3]

Kersti Kaljulaid andis enne enda presidendiks valimist teada, et soovib, et tema nime käänataks Kaljulaid : Kaljulaidi : Kaljulaidi.[4] Ta on oma eelistust põhjendanud sellega, et nii on tema perekonnanime käänatud kodus.[5]

Elulugu

muuda

Lapsepõlv ja kooliaeg

muuda

Kersti Kaljulaid sündis 30. detsembril 1969 Tartus.[6] Tema ema Lindu Kaljulaid töötas Tallinna Epidemioloogia, Mikrobioloogia ja Hügieeni Teadusliku Uurimise Instituudis. Kersti Kaljulaidi lapsepõlvekoduks oli kahetoaline korter Tallinnas Mustamäel Mustamäe tee ääres, tüüpilises viiekorruselises paneelmajas. Ta kasvas üles ilma isata, lahutatud peres, majanduslikult kitsastes oludes. Kodus polnud isegi televiisorit.[7]

Lasteaias oli Kersti pandud vanemasse rühma. Tallinna 44. Keskkooli esimesse klassi läks ta teistest nooremalt, kuueaastaselt. Kooli astumiseks pidi ta läbima katsed. Koolipõlves töötas ta taskuraha teenimiseks lapsehoidjana.[7]

Keskkooli ajal kuulus Kaljulaid Õpilaste Teaduslikku Ühingusse. 1986. aastal tegi ta Õpilaste Teadusliku Ühingu konverentsil ettekande vainurästa pesitsemisest. 1987. aastal avaldas ajakiri Eesti Loodus artikli "Vainurästa ja laulurästa pesitsemisest", mille kaasautor oli Kersti Kaljulaid.[8][7][9][10]

Keskkoolis õppis ta inglise keele eriklassis. Hiljem tuntuks saanud inimestest õppisid temaga samas klassis ja lõpetasid kooli Ahti Pärna, Arvi Tavast ja Tarmo Uustalu, põhikooli ajal ka Rauno Pehka ja Tõnu Kõrvits.[11] 1987. aastal lõpetas Kaljulaid keskkooli hõbemedaliga.[12][13][7]

Ülikooliaastad, 1987–1993

muuda

Ema eeskujul soovis Kaljulaid saada teadlaseks ja astus Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonda, kus valis põhiaineks geneetika.[7]

1. aprillil 1988 abiellus Kaljulaid Taavi Talvikuga ja kandis järgmised kümme aastat nime Kersti Talvik. Ülikooli esimesel kursusel jäi Kaljulaid lapseootele ja mõni nädal enne tema 19-aastaseks saamist sündis esimene laps, tütar Silja.[7]

1990. aasta kevadsemestril astus ta korporatsiooni Filiae Patriae.[14][15] Samasse korporatsiooni kuulus ka Kersti Kaljulaidi vanaema.[7]

1992. aastal lõpetas ta cum laude Tartu Ülikooli bioloogina[16] ja töötas pärast seda mõned kuud Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis (TÜMRI). 1993. aastal ilmus ajakirjas Journal of Bacteriology instituudi teadurite artikkel "Regulation of the Catechol 1,2-Dioxygenase- and Phenol Monooxygenase-Encoding pheBA Operon in Pseudomonas putida PaW85", Kaljulaid oli artikli üks viiest autorist ja artikkel oli tema bakalaureusetöö.[7]

Taas lapseootele jäädes pidi Kaljulaid töölt instituudis lahkuma, sest ülikooli laboris kasutati radioaktiivseid aineid. Kaljulaidi teine laps, poeg Siim, sündis oktoobris 1993.[7]

Töö erasektoris, 1994–1998

muuda

1994. aastal soovis Kaljulaid pärast lapsepuhkust tööle tagasi minna. Ta mõistis, et erialane töö bioloogina poleks taganud perele piisavat sissetulekut. Ta on kirjeldanud, kuidas ta enne teise lapse sündi kaheksa kuud külmkapi ostmiseks raha kogus. Ta ei soovinud ka lastega koju jääda ega abikaasa sissetulekust sõltuda. Seega otsustas ta asuda tööle ärivaldkonnas. Kaljulaid on end nimetanud majanduspõgenikuks ja öelnud, et seadis eesmärgiks teenida vähemalt kolm keskmist palka: ühe endale ja ühe kummalegi lapsele.[15][17][7]

Ta asus tööle müügimehena Siemensi sidetehnikat edasi müüvas ettevõttes Haberst Tehing (hilisema nimega Haberst Infra AS), mille üks omanik oli Kersti Kaljulaidi hilisem abikaasa Georgi-Rene Maksimovski, kellele kuulus kolmandik ettevõtte aktsiatest. Kaljulaidi tööks oli telefonikeskjaamade müümine ettevõtetele. Siemensi Soome allüksuses töötanud Mauno Hirvonen iseloomustas tolleaegset Kersti Kaljulaidi järgmiselt: "Kersti oli väga sõbralik, positiivne ja ka otsekohene. Kui midagi ei meeldinud, pani plärtsti vastu."[7][9]

Kaljulaidi järgmiseks töökohaks oli AS Nösper (hilisema nimega AS Uninet), mille asutasid 1994. aastal Andres Bauman ja Kaljulaidi tollane abikaasa Taavi Talvik. Nöspris tegeles Kaljulaid samuti turundusega, ta müüs klientidele veebiühendusi. Kaljulaidi enda sõnade kohaselt töötas ta Nöspris vaid mõned kuud.[7] Äriregistri andmebaasi järgi oli Kaljulaid aastatel 1997–1999 Unineti Andmeside AS-i juhatuse liige,[18] registri paberdokumentide järgi lahkus ta juhatusest aga juulis 1997.[7]

Uninetist lahkumise järel töötas Kaljulaid aastatel 1996–1997 Eesti Telefon AS-is telefonikeskjaamade müügijuhina.[19][16][20][7] Seal oli tema ülemuseks Valdo Kalm, kes iseloomustas Kaljulaidi kui lennukat noort daami, kes jäi silma nutikusega. Kalmu sõnade järgi oli Kaljulaidil "tehnilist taipu, head veenmisjõudu ja müügioskust".[7]

1997. aastal asus Kaljulaid tööle projektijuhina Eesti Hoiupanga investeerimispanganduse allüksuses Hoiupanga Investeeringute AS. Ta leidis töökoha tänu oma Hoiupangas töötavale korporatsioonikaaslasele Kadi Tarandile, kes soovitas ta tööle võtta. Kaljulaid tegeles Hoiupangas müügidokumentide, -prospektide ja -esitluste ettevalmistamisega.[7][16]

Pool aastat pärast Kaljulaidi Hoiupanka tööle asumist liideti Hoiupank Hansapangaga. Kummastki ettevõttest jäeti tööle parimad töötajad, nende seas Kersti Kaljulaid, kelle töökohaks sai investeerimispanganduse allüksus Hansabank Markets. Sellel töökohal oli Kaljulaidi peamiseks tööülesandeks nõustada ettevõtete ühinemis- ja ülevõtmistehinguid ning erastamisprotsesse, samuti vastutas ta ettevõtete ostueelse analüüsi eest.[19][16][7]

6. jaanuaril 1998 lahutasid Kersti Kaljulaid ja Taavi Talvik abielu.[7]

1998. aastal alustas Kaljulaid magistriõpinguid Tartu Ülikoolis.[16]

Tööaastad avalikus sektoris, 1999–2016

muuda
 
Tartu Ülikooli nõukogu esimees Kersti Kaljulaid nõukogu istungil 22. veebruaril 2016

1998. aastal sattus Kersti Kaljulaid sõitma Filiae Patriae suvepäevadele samas autos koos Matti Maasikaga. Teel rääkisid nad Ida-Virumaa ettevõtluse arenguprobleemidest. Kui Mart Laar sai 1999. aastal peaministriks, helistas peaministri büroo juhiks saanud Maasikas Kaljulaidile ja kutsus teda tööle peaministri meeskonda. Kaljulaid võttis otsustamiseks ühe ööpäeva aega ja nõustus.[7][15]

Aastatel 1999–2002 töötas Kaljulaid peaministri majandusnõunikuna. Tema tööülesandeks oli peaministri büroo, Eesti Panga, rahandusministeeriumi ja suurima eelarvega ministeeriumide töö kooskõlastamine, samuti koordineeris ta suhteid Rahvusvahelise Valuutafondi ja teiste multilateraalsete finantsasutustega (sealhulgas Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga, Põhjamaade Investeerimispanga ja Maailmapangaga). Ta valmistas koos rahandusministri ja sotsiaalministriga ette pensionireformi ning oli peaministri nõuandja ministritega peetavatel eelarveläbirääkimistel.[21][19]

Hans H. Luige sõnul oli just nõunik Kaljulaid see, kes peatas Narva Elektrijaamade erastamise USA ettevõttele NRG Energy.[22] Priit Simson on aga spekuleerinud, et Kaljulaid aitas alguses valitsusel NRG-tehingut läbi suruda, kuid taipas hiljem esimesena, et NRG Energy kehva majandusseisu tõttu ei tule tehingust midagi välja.[23]

1999. aastal elas Kaljulaid juba koos oma praeguse abikaasa Georgi-Rene Maksimovskiga.[7]

2001. aastal sai Kaljulaid Tartu Ülikoolist kutsemagistri kraadi (MBA) ärijuhtimises.[20] Magistritöö teemaks oli "Riigi poolt asutatud sihtasutuste juhtimissüsteemi täiustamine".[16]

2001–2004 oli ta valitsuse esindaja Eesti Geenivaramu nõukogus.[21] 2002–2004 oli ta AS Regio nõukogu liige.[18]

2002. aasta veebruarist kuni septembrini oli Kaljulaid Eesti Energia AS-i Iru elektrijaama juhtimisarvestuse osakonna juhataja, seejärel kuni 2004. aasta maini Iru elektrijaama direktor.[16][21]

Eesti sai Euroopa Liidu liikmeks 1. mail 2004 ja Eestit määrati Euroopa Kontrollikojas esindama Kersti Kaljulaid, kes alustas Luksemburgis asuvas asutuses tööd 7. mail 2004. Kaljulaid alustas tööd Kontrollikoja II auditigrupis, mis tegeles struktuuripoliitika-, transpordi-, teadusuuringute- ja energeetikavaldkonnaga. Ta oli ka Europoli ühise auditikomitee liige. 2006. aasta märtsist kuni 2008. aasta märtsini oli Kaljulaid Kontrollikoja halduskomitee esimees. 2008. aasta veebruarist kuni 31. maini 2010 oli Kaljulaid II auditikoja esindajana CEAD-auditigrupi (kooskõlastus, teabevahetus, hindamine, kinnitamine ja arendustöö) liige. Kontrollikoja töö ümberkorraldamise järel oli Kaljulaid 1. juunist 2010 kuni detsembrini 2013 kinnitava avalduse eest vastutav liige CEAD-auditikojas (kooskõlastus, hindamine, kinnitamine ja arendustöö). Alates jaanuarist 2014 kuni töö lõpuni Euroopa Kontrollikojas oli ta I auditikoja (loodusressursside säilitamine ja haldamine) liige.[19][21]

2005. aastal sündis Kersti Kaljulaidil esimene poeg kooselust Georgi-Rene Maksimovskiga.[7]

2007. aasta sügisel alustas Kaljulaid õpinguid Tartu Ülikooli doktorantuuris. Doktoritöö teemaks oli "Riigieelarvelise rahastamise ja aruandluse metoodika mõju teadustegevuse mitmekesisusele". Aasta hiljem katkestas ta õpingud.[24]

2009. aastal sündis Kersti Kaljulaidi ja Georgi-Rene Maksimovski teine poeg. Kersti Kaljulaid ja Georgi-Rene Maksimovski abiellusid Tallinnas 2011. aastal.[7]

2016. aasta mais Kaljulaidi ametiaeg Euroopa Kontrollikoja liikmena lõppes, kuid Vabariigi Valitsuse otsustamatuse tõttu esitada Eestist uus kandidaat Kontrollikoja liikmeks jätkas ta samas ametis 2016. aasta septembrini.[25][26] 30. septembril 2016 tema mandaat kontrollikojas peatati ja teda hakkas asendama Euroopa Kontrollikoja president.

Kaljulaid oli 16. jaanuarist 2012 kuni 10. oktoobrini 2016 Tartu Ülikooli nõukogu esimees.[27]

2015. aasta septembris valiti ta Poliitikauuringute Keskuse Praxis juhiks, kuid asendaja puudumise tõttu Euroopa Kontrollikoja liikme ametis ei saanud ta Praxise juhi ametisse astuda.[28][26] Seejärel tehti talle ettepanek asuda Praxise nõukogusse, kus ta alustas tegevust 20. juulil 2016.[29][30] Kaljulaid lahkus Praxise nõukogust presidendiametisse astudes.

2016. aasta kevadel omandas Kaljulaid ettevõttes Regio viieprotsendilise osaluse.[31]

19. septembril 2016 valis Riigikogu Kantselei juurde moodustatud arenguseire nõukoda Kaljulaidi oma esimeheks.[32][33]

Poliitiline tegevus

muuda
 
Kersti Kaljulaid ja Toomas Hendrik Ilves abikaasadega vastuvõtul 10. oktoobril 2016

Aastatel 20012004 kuulus ta Isamaaliitu[34], kuid valimistel kandidaadina ei osalenud.[19] Kaljulaid astus Isamaaliidust välja Euroopa Kontrollikoja liikmeks saades, et tagada oma sõltumatus ja siduda end lahti erakonnapoliitikast.[35]

2011. aasta sügisel nimetas Juhan Parts Kersti Kaljulaidi ühe võimaliku Mart Laari mantlipärijana Isamaa ja Res Publica Liidu esimehe kohale.[36]

2016. aasta Eesti presidendivalimistel tegi Riigikogu vanematekogu 27. septembril pärast presidendi valimata jäämist valimiskogus Kersti Kaljulaidile ettepaneku kandideerida Vabariigi Presidendiks ja Riigikogu liikmetele ettepaneku esitada Kaljulaid presidendikandidaadiks.[37] 30. septembril 2016 seadsid 90 Riigikogu liiget Kersti Kaljulaidi üles Vabariigi Presidendi kandidaadiks[38] ja 3. oktoobril 2016 valiti Kersti Kaljulaid tulemusega 81 poolthäält (tühje sedeleid 17) Riigikogus Vabariigi Presidendiks.[39] Tema ametiaeg algas 10. oktoobril.[39]

Peamine, mida Kaljulaidile presidendiks kandideerimise ajal ajakirjanduses ja osade poliitikute poolt ette heideti – ja mida näitasid ka tänavaküsitlused –, oli tema vähene tuntus rahva seas, võrrelduna teiste presidendikampaanias osalenud kandidaatidega.[40][41][42] Kaljulaid vastas etteheitele avalikus kirjas ja intervjuudes, lubades, et asub presidendiks saades end Eesti inimestele tutvustama, külastab riigi eri piirkondi ning suhtleb inimestega vahetult ja kohapeal.[43]

10. oktoobril 2016 astus Kaljulaid Vabariigi Presidendi ametisse.

Poliitilised vaated

muuda

Kersti Kaljulaid on öelnud, et ta maailmavaateks on liberaalsem konservatism.[44] Ta on pooldanud konservatiivset majanduspoliitikat, kuid paljudes sotsiaalsetes küsimustes – näiteks LGBT-õigused ja immigratsioon – on tal liberaalsed vaated.[45] Teisalt on ta öelnud, et riik peab rahaliselt toetama enne nõrgemaid, kui hakkab toetama tugevaid; tugevate asi on kasutada riigi antud vabadusi ja end ise aidata.[43] Samuti on Kaljulaid väljendanud toetust tugevale kodanikuühiskonnale, kus riigi roll kohaliku tasandi asjade korraldamisel on väiksem ning enesekindla ja aktiivse kolmanda sektori roll suurem.[45]

21. jaanuaril 2017 ajalehes Sakala ilmunud intervjuus ütles Kaljulaid, et peab Eesti iseseisvuse kaotamises 1940. aastal osaliselt vastutavaks Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri, kelle tegevuse tulemusel kehtestati 1934. aastal Eestis autoritaarne riigikord. Sel põhjusel ei pooldanud ta monumendi rajamist Konstantin Pätsile Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamiseks, ega oleks läinud selle avamisele.[46]

2022. aasta sügisel mainis Kaljulaid YLE-le antud intervjuus, et tulenevalt Venemaa sõjast Ukraina vastu on vaja välja vahetada lisaks Putinile terve Vene riigi juhtkond.[47]

11. oktoobril 2024 toimunud Eesti Olümpiakomitee täiskogu istungil osalenud 119 EOK liiget valisid Kersti Kaljulaidi Eesti spordi katuseorganisatsiooni uueks presidendiks. Teises hääletusvoorus võitis Kaljulaid häältega 62:57 ametist lahkuvat presidenti Urmas Sõõrumaad.

Publitsistika

muuda

Enne Eesti presidendiks saamist avaldas Kaljulaid ajakirjanduses palju Euroopa-teemalisi artikleid, milles ta selgitas ja mõtestas Eesti elanikele Euroopa Liidu toimimist. Selle eest andis Avatud Eesti Fond Kaljulaidile 2014. aastal Koosmeele preemia.[48]

Aastatel 2002–2016 oli Kaljulaid Kuku raadio saate "Keskpäevatund" üks esinejaid ja aastatel 2007–2016 Kuku raadio saate "Eurominutid" autor.[20][49][28]

12. aprillil 2016 Postimehes avaldatud kõnes ütles Kaljulaid, et tema meelest oleks mõistlik anda avalike teenuste osutamine niipalju kui võimalik era- ja vabasektori kätesse, sest need on ühiskonna vajaduste suhtes tundlikumad ja paindlikumad. Vajaduse korral saab riik neid rahaliselt abistada ning ka natuke kontrollida. "Erasektori teenused, mis senise avaliku teenusega kattuvad või seda täiendavad – vahel ka asendavad –, saavad sündida ainult vastastikusest usaldusest." Munitsipaalkoolid tunnistavad kindlasti meelsasti oma puudusi, eriti kui avalik debatt on sõbralik. Muidugi on õige, kui lapsevanemad teevad ise kooli: "me kõik oleme riik ja ühel või teisel moel panustades loome avalikku ruumi, avalikku teenust, Eestit". Era- ja vabasektoriga koostöös saab avalikke teenuseid disainida juhul, kui "aus analüüs õigel tasandil näitab olemasoleva süsteemi puudusi ja võimalusi neid paindlikult ja esialgu väikeses mahus era- ja vabasektori abiga kõrvaldada". "Kogu otsustamispädevus kohaliku teenuse üle ... tuleb anda kohalikule tasemele koos suurema otsustusõigusega." Aga avaliku teenuse ülevõtjad peavad täitma omavalitsuse ootusi selle teenuse suhtes. Selleks on tarvis vastastikust usaldust.[50]

2019. aasta aprillis esitles Kaljulaid oma kõnede raamatut "Hoiame Eestit!", mis sisaldab riigipea ametiaja esimesel poolel peetud kõnesid. Raamatu tiraaž oli 900 eksemplari ja poest seda osta ei saanud.[51] 8. oktoobril 2021 esitles Kaljulaid kõnede kogumikku "Sõna on vaba". Raamat on eelmise kõnedekogumiku järg ja sisaldab valikut presidendi ametiaja teisel poolel peetud kõnedest.[52]

Kaljulaid osales kaasautorina 15. detsembril 2021 eetrisse läinud saates "Pealtnägija". Tema juhitud saatelõigu teema oli taastuvenergia tootmine Eestis.[53]

2022. aasta oktoobrist osaleb ta Eesti Päevalehe ja Delfi ajakirjandusprojektis, rääkides oma ala tegijate arvamust küsides avalikult suurtest ja olulistest teemadest, mis Eesti ühiskonna ees seisavad. Enda sõnul soovib ta "teha seda poliitiliselt neutraalselt, aga samal ajal poliitilist debatti toetavalt". Tema autorisarja pealkiri on "Kersti Kaljulaid (h)arutab".[54][55]

Tegevus Vabariigi Presidendina

muuda
 
Kersti Kaljulaid kõnelemas 2017. aasta Euroopa füüsikaolümpiaadi lõpetamisel Tallinnas

Suhted kirikuga

muuda
  Pikemalt artiklis Presidendi institutsiooni ja kiriku suhe

Kaljulaid loobus ametisse vannutamise päeval tänujumalateenistusest, mille korraldamist Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) oli presidendile pakkunud. Kõik senised taasiseseisvumisjärgsed Eesti presidendid on oma ametisse vannutamise tänujumalateenistusel osalenud. Kaljulaid ütles otsust põhjendades, et ta austab küll inimeste usuvabadust, kuid pole ise kirikuskäija. Ta lisas, et kuna kirikus käimine pole tema jaoks olnud riiklike tähtpäevade või kiriklike pühade osa, siis oleks sinna nüüd minemine ebasiiras. EELK peapiiskop Urmas Viilma kommenteeris presidendi otsust sõnadega, et selle langetab president ise, kuid "kindlasti on selles ametis keeruline leida õiget tasakaalu inimese enda soovide ja institutsionaalsete ülesannete vahel".[56][57][58]

Kaljulaidi otsus tänujumalateenistusest loobuda tekitas ühiskonnas palju vastukaja[59][60], leidus nii neid, kes presidendi otsust toetasid[61][62], kui ka neid, kes seda vastustasid[63][64].

24. novembril 2016 tegi peapiiskop Urmas Viilma tervitusvisiidi Kadriorgu, mille käigus andis presidendile ülevaate Eesti kirikuelust, kirikute omavahelisest oikumeenilisest koostööst ja EELK panusest Eesti ühiskonda. Viilma sõnul oli kohtumine äärmiselt meeldiv ja positiivne ning talle ei jäänud muljet, et president ei sooviks kirikuga koostööd teha.[65]

Kaljulaid ei osalenud ka 1. detsembril 2016 Toomkirikus toimunud advendikontserdil, kuhu EELK peapiiskop Urmas Viilma oli kutsunud osalema valitsuse ja riigikogu liikmed, riigi võtmeisikud ja välisriikide saadikud.[59] Teisalt külastas ta 15.–16. detsembril toimunud Harjumaa visiidi käigus muuhulgas EELK Risti kogudust.[60]

9. detsembril 2016 Mart Soidrole ja Andrus Kivirähale antud intervjuus ütles Kaljulaid, et jõulude juurde ei kuulu ilmtingimata kirikus käimine.[66][67]

Kaljulaidi suhtumise tõttu jumalateenistustel osalemisse ja kirikusse on mitmed inimesed teda tituleerinud ilmalikuks presidendiks.[68][69][60]

Seaduste väljakuulutamine

muuda

Oma ametiajal kuulutas Kaljulaid välja kokku 498 seadust ja jättis välja kuulutamata kuus seadust. Kaljulaidi välja kuulutatud ja tagasi lükatud seaduste arv oli samas suurusjärgus, kui oli president Toomas Hendrik Ilvesel (arvestades kahte ametiaega), ent väiksem kui Arnold Rüütlil ja Lennart Meril.[70]

2016. aasta maksumuudatused

muuda

Kaljulaid kuulutas 23. detsembril 2016 välja Riigikogu poolt 19. detsembril 2016 vastu võetud maksupaketi. Opositsioonis olev Reformierakond ja mitmed huvigrupid olid teinud presidendile ettepaneku jätta seadus välja kuulutamata, sest nende hinnangul oli muudatused kiiruga ette valmistatud ja vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega. Seaduse väljakuulutamisega kaasnenud avalduses märkis president, et ta pole rahul seaduse vastuvõtmise asjaoludega, kuid seadust välja kuulutamata jättes jääks Eesti 2017. aasta riigieelarve enne saabuva aasta algust vastu võtmata. Kaljulaid pöördus palvega õiguskantsleri poole analüüsida maksumuudatuste üksikuid aspekte.[71]

Magusamaks

muuda

2017. aasta juulis jättis Kaljulaid välja kuulutamata magustatud joogi maksu seaduse ja saatis selle tagasi Riigikogule arutamiseks. President ütles, et toetab seaduse eesmärki suunata inimesi tarbima vähem suhkrut ning vähendada seeläbi suhkru liigtarbimisest tekkinud tervisekahjusid. Kuid ta leidis, et seadus on vastuolus põhiseaduse §12 võrdse kohtlemise põhimõttega, sest seaduse järgi oleks magusamaksust vabastatud magustatud joogid, mida müüakse rahvusvahelisi reise tegeva laeva või õhusõiduki pardal. Presidendi hinnangul andnuks see ühele majandussektorile alusetu eelise.[72]

Kaitseväe luureseadus

muuda

Veebruaris 2019 võttis Riigikogu vastu seaduse, mis andis kaitseväele täiendavaid varjatud jälgimise õigusi. Seadus andis muuhulgas kaitseväele õiguse julgeolekuala kaitseks varjatult kontrollida isikuandmeid andmekogudest, kasutada variandmeid, konspiratsioonivõtteid ja isikut varjatult jälgida. Märtsis hindas president seaduse põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis selle välja kuulutamata. Ta ütles seadust välja kuulutamata jättes, et kaitseväele täiendavate õiguste andmine on ebaproportsionaalne ja riivab oluliselt julgeolekualal või selle läheduses viibivate inimeste põhiõigusi.[73][74]

Riigikogu võttis seaduse 2019. aasta mais uuesti muutmata kujul vastu. Juunis 2019 jättis president seaduse teist korda välja kuulutamata ja pöördus seaduse põhiseaduslikkusele vastavuse hindamiseks riigikohtusse. Riigikohus tunnistas seaduse 2019. aasta detsembris põhiseadusvastaseks, kuid ei nõustunud enamiku presidendi taotluses toodud etteheidetega seaduse põhiseadusvastasuse kohta. Riigikohtu seisukoha järgi oli põhiseadusega vastuolus tõhusa kontrolli puudumine selle üle, kas kaitseväe otsus jätta isik varjatud jälgimisest teavitamata on põhjendatud.[74][75]

Pensionireformi seadus

muuda

Veebruaris 2020 jättis Kaljulaid välja kuulutamata senist pensionikorraldust oluliselt muutva kohustusliku kogumispensioni reformi seaduse. Kaljulaidi hinnangul riivas seadus ebaproportsionaalselt inimeste põhiõigusi ning oli mitmes osas vastuolus nii põhiseaduses toodud õigusriigi ja sotsiaalriigi kui ka õigustatud ootuse põhimõtetega.[76] Märtsis 2020 võttis riigikogu seaduse uuesti muutmata kujul vastu.[77] Kaljulaid jättis seaduse ka teist korda välja kuulutamata ja esitas taotluse riigikohtule kuulutada see põhiseadusega vastuolus olevaks.[78] 20. oktoobril 2020 jättis riigikohus presidendi taotluse kuulutada pensionireform põhiseadusega vastuolus olevaks rahuldamata. Samal päeval kuulutas Kaljulaid pensionireformi seaduse välja.[79]

 
Kersti Kaljulaid 2021. aasta Arvamusfestivalil

Päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seadus

muuda

Aprillis 2020 jättis Kaljulaid välja kuulutamata pääste- ja relvaseaduse muudatused. Tema hinnangul oli uues seaduses põhiseadusega vastuolus tervise infosüsteemist andmete saamise küsimus.[80] Riigikogu võttis 17. juunil 2020 seaduse muudetud kujul vastu, misjärel Kaljulaid kuulutas selle 26. juunil välja.[70]

Välisteenistuse seaduse muudatused

muuda

Juunis 2020 jättis Kaljulaid välja kuulutamata välisteenistuse seaduse muudatused, viidates nende vastuolule põhiseadusega. Peamise vastuoluna nimetas president abikaasade ja kooseluseaduse alusel registreeritud elukaaslaste ebavõrdset kohtlemist. Kaljulaid ütles, et nii perekonnaseaduse alusel abielu sõlminud kui ka kooseluseaduse alusel kooselu registreerinud diplomaadid on oma suhted reguleerinud Eesti Vabariigis kehtivate seaduste alusel, mistõttu tuleb selliseid perekondi kohelda ühetaoliselt.[81]

Kollektiivlepingu seaduse muudatused

muuda

28. septembril 2021 jättis Kaljulaid välja kuulutamata kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muudatused. Põhjusena nimetas president seda, et seaduse vastuvõtmisel oli parlament rikkunud riigikogu kodu- ja töökorra seadust: seaduseelnõu teise ja kolmanda lugemise vahel oli muudetud seaduse jõustumisega seotud sätet.[82]

Visiidid

muuda

Välisvisiidid

muuda
  Pikemalt artiklis Kersti Kaljulaidi presidendivisiidid
 
Kersti Kaljulaid ja Läti Seimi spiiker Ināra Mūrniece
 
Kersti Kaljulaid 21. oktoobril 2016 töövisiidil Lätis
 
Kersti Kaljulaid ja Vladimir Putin 18. aprillil 2019[83]

Presidendi esimesed välisvisiidid olid naaberriikidesse. 20. oktoobril 2016 kohtus ta Helsingis Soome presidendi Sauli Niinistö ja parlamendi esimehe Maria Lohelaga,[84] 20.–21. oktoobril visiidil Lätti kohtus ta Riias Läti presidendi Raimonds Vējonise ja parlamendi spiikri Ināra Mūrniecega[85] ning 26. oktoobril toimunud töövisiidil Leetu kohtus ta Vilniuses Leedu presidendi Dalia Grybauskaitėga.[86]

Sisevisiidid

muuda
  1. Paldiski külastus, 19. oktoober 2016. Külastas Paldiski sõjaväelinnakut ja pidas kõne Liibanoni suunduvale kaitseväe üksusele.[87]
  2. Lääne- ja Ida-Virumaa külastus, 27.–28. oktoober 2016. Külastas Lääne- ja Ida-Virumaa ettevõtteid ja asutusi ning kohtus omavalitsusjuhtide ja vabakonna esindajatega.[88]
  3. Jõgeva- ja Tartumaa külastus, 17.–18. november 2016. Kohtus vabakonna esindajate ja omavalitsusjuhtidega, külastas ettevõtteid ja riigiasutusi, sealhulgas Eesti Rahva Muuseumi ning ettevõtteid Fortum Tartu ja Salvest. Ööbis visiidi käigus hostelis.[89][90]
  4. Harjumaa külastus, 15.–16. detsember 2016. Külastas Harjumaa ettevõtteid ja asutusi ning kohtus kohaliku elu edendajatega. Tutvus Risti koguduse juures tehtava sotsiaaltööga.[91][60]
  5. Järva- ja Viljandimaa külastus, 18.–19. jaanuar 2016. Külastas ettevõtteid ja asutusi, kohtus vabakonna esindajate ja omavalitsusjuhtidega.[92]
  6. Pärnu- ja Raplamaa külastus, 2.–3. veebruar 2017. Külastas Pärnumaal ja Raplamaal ettevõtteid (sealhulgas AS Wendret) ja haridusasutusi (sealhulgas Pärnumaa Kutsehariduskeskust). Kohtus omavalitsusjuhtide ja vabakonna esindajatega.[93]
  7. Valgamaa, 16.–17. märts 2017
  8. Läänemaa, 29. märts 2017
  9. Hiiumaa, 30. märts 2017
  10. Tartu, Eesti Kirjandusmuuseum 4. aprill 2017
  11. Põlvamaa, 5. aprill 2017
  12. Saaremaa, 1.–2. juuni 2017
  13. Võrumaa, 12.–13. juuni 2017
  14. Ruhnu, Abruka, Vilsandi 24.–26. juuli 2017

Presidendikõned

muuda
  Pikemalt artiklis Kersti Kaljulaidi presidendikõned

Oma kõnedes läbi oma ametiaja naasis Kaljulaid korduvalt Eestit ühendava komberuumi ja õmblusteta ühiskonna teemade juurde.

Ametisseastumise tseremoonial 10. oktoobril 2016

muuda

Kaljulaid ütles, et poliitikute ja kõrgete riigiametnike ülesanne on hoida laste usku Eestisse, iseendasse ja tulevikku ning lasta rahval tunda end kõrgeima võimu kandjana. Me tahtsimegi sellist Eestit, kus igaüks koos teistega loob endale sellist Eestit, nagu tema tahab, nii et kokku tuleb meie kõikide riik. Et inimesed oleksid enesekindlad, tuleb kaasinimestes näha kaasteelisi, kelles me näeme head, mitte vigu. Elu viivad julgelt otsustades edasi enesekindlad inimesed, mitte need, kes kardavad, et osutatakse nende nõrkustele. Riik peab lastele andma ka hariduse ning tagama ettevõtluse lihtsuse ja vabaduse. President, kes vastutab riigi tuleviku eest, saab olla nõudlik sõnastaja, peab olema seal, kus on raske, toetama neid, kes võiksid muidu kõrvale jääda. Eetiline riik annab inimestele enesekindluse ja muutub seeläbi ka ise tugevamaks, olles rahva oma. Meie siin peame julgustama unistama ning toetama unistuste täitumist ja unistuste purunedes ka tükid üles korjama. Kaljulaid avaldas usku ja lootust, et viie aasta pärast on Eestis rohkem mõistmist ja vähem hukkamõistu, rohkem abistamist, rohkem julgust ja vähem hirme. Franklin Delano Roosevelt ütles: "Ainus, mida karta, on hirm ise". Meie tugevus on Kaljulaidi sõnul see, et ütleme otsekoheselt ja selgelt, et meie suurim probleem ei ole majandus, vaid julgeolek. Meil endal peab olema enesekindlust ja usku, et suudame hoida Eesti riiki.[94]

Kaljulaid ütles ka, et Lennart Meri on olnud suur Eestit Läände viies, Arnold Rüütel Euroopat inimesteni tuues ja Toomas Hendrik Ilves Eestit küberilma saates.[94]

Galal "Eesti parimad ettevõtted 2016" 13. oktoobril 2016 Kultuurikatlas

muuda

Kaljulaid ütles, et olulises osas sektorites oleme kinni keskmise sissetuleku klaaslaes. Õigel ajal tuleb leida väljapääsud, sest lihtsad, selged ja valed või ainult lühiajaliselt õiged suured üksiklahendused meid ei rahulda. Klaaslaes on juba mõrad. Kaljulaid avaldas usku, et Eesti ettevõtjad suudavad olla innovatsiooniliidrid. Meie ülesanne on oma väheneva tööjõu kõrgemad nõudmised rahuldada ja minna edasi tagasilöökideta. Ta kutsus ettevõtjaid üles olema nõudlikud, et neil oleks vaba keskkond, kus vaba vaim saab luua ja kasvatada, sest noored otsivad tööturult vabadust. Kaljulaidi sõnul saavad ettevõtjad kaitsta oma vabadusi, kui nad võtavad vastutuse meie majanduskeskkonna eest.[95]

Aasta põllumehe väljakuulutamisel 25. oktoobril 2016

muuda

Kaljulaid ütles, et oma elementaarsete vajaduste katmise tagamine nõuab järjepidevat ja piisavalt mahukat põllumajandust. Selleks on tarvis turgu sekkuda, mida teeb ka Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika, millega saavutatud põllumajandustoodete ühisturg jätab mulje, nagu olekski tegemist vaba turuga. Kui kõik toetusmeetmed oleksid täiesti võrdsed, siis oleks turg üldiselt siiski vaba. Ent täielikku võrdsust poleks ka siis, kui kõigi riikide toetused arvestaksid täiesti võrdselt riigisisest kulukomponenti ja ainult maailmaturu hindadest sõltuvaid kulutusi. Konkreetse farmi asukohta ja eesseisvaid ilmastikutingimusi ei saa täiesti õiglaselt arvestada. Toetusskeemid ei suuda tootmismahte vastavalt turu tingimustele reageerida. Toetuste eraldamisel ei kontrollita ka, kas ei jõuta liiga lähedale üleinvesteerimisele. Sellest tekivad paratamatult vead põllumajanduse juhtimises ja küsimus on, kuidas sellest tulenevaid riske tootjate, töötlejate, tarbijate ja toetuse maksjate vahel jagada. Tuleb luua süsteem, mis "arvestab põllumajandustoodete turu erisusi ja paratamatuid moonutusi ning loob hoiatusmehhanismi" moonutustele reageerimiseks. Hea oleks vähemalt Eestis kokku leppida üldised põhimõtted kriisi või ka tulude ootamatu suurenemise puhuks. Tuleb nõuda süsteemset lähenemist, et reageerida ka järgmistele kriisidele, mitte ainult käimasolevale. Ka üksik põllumees on edukas ainult juhul, kui ta tajub ka innovaatiliste muutuste tulekut ning oskab ja suudab selleks valmistuda. Maailmaturu jaoks tuleb luua üha suurema lisandväärtusega toodangut ning müüa seda mujal kehtivaid kombeid ja tavasid arvestades.[96]

Seisukohavõtud seoses naistevastase vägivalla ja perevägivallaga

muuda

Oma ametiaja jooksul juhtis Kaljulaid korduvalt tähelepanu perevägivallaga võitlemisele.[97][98]

Ta taunis 2017. aastal vabariigi aastapäeva kõnes perevägivalda ja juhtis tähelepanu asjaolule, et just pühade ajal on probleem kõige aktuaalsem.[99] Sama aasta 25. septembril kuulutas ta välja seaduse, millega ratifitseeriti naistevastase ning perevägivalla ennetamise ja tõkestamise Euroopa Nõukogu konventsioon.[100] 2018. aasta mais vägivallaennetuse auhindu üle andes ütles ta, et "vägivald pole pere siseasi, vaid ühiskonna probleem" ning lisas, et perevägivald on Eestis kahjuks levinud nähtus.[101] 24. novembril 2018 heiskas ta Kadriorus presidendi kantselei ees oranži lipu, märkimaks järgneval päeval tähistatavat naistevastase vägivalla vastu võitlemise päeva.[102]

104 kiri

muuda
  Pikemalt artiklites Tiit Ojasoo#Füüsiline vägivallatsemine teatri NO99 juures ja 104 kiri

16. jaanuaril 2018 saatsid 104 allakirjutanut president Kaljulaidile avaliku kirja[103], milles tauniti Tiit Ojasoo kaasamist Eesti Vabariigi 100. aastapäeva vastuvõtu kunstilise programmi loomisse, põhjendades seda 2016. aasta jaanuaris aset leidnud intsidendiga, mille käigus Ojasoo tarvitas füüsilist vägivalda teatri naistöötaja suhtes[104]. President vastas kirjale sotsiaalmeedias, kirjutades, et Tiit Ojasoo kaasamine ei tähenda vägivalla heakskiitmist, vaid kõneleb ühiskondliku andeksandmise võimalusest.[105]

Marti Kuusiku juhtum

muuda
  Pikemalt artiklis Marti Kuusik#Süüdistused perevägivallas

29. aprillil 2019 toimunud riigikogu istungil andsid loodava Keskerakonna, Isamaa ja EKRE valitsuse ministrid ametivande. Istungil osalenud Kaljulaid kandis seljas dressipluusi, mille rinnal seisis tekst "Sõna on vaba". Kui ametivande andmise järg oli EKRE poliitikust väliskaubanduse ja IT-ministri Marti Kuusiku käes, lahkus president protestiks Riigikogu saalist ja naasis oma kohale järgmise ministri, välisminister Urmas Reinsalu vande ajaks. Saalist lahkumist hiljem kommenteerides põhjendas Kaljulaid seda lähisuhtevägivalla kahtlusega Kuusiku suhtes. Samal päeval olid ajakirjanduses ilmunud väited, et Kuusik on kasutanud oma eksabikaasa suhtes vägivalda. Kaljulaid lisas, et kui süüdistused Kuusiku vastu peaksid osutuma alusetuks, on ta esimene, kes Kuusiku ees vabandab.[106][107][98][108]

Mais 2021 mõistis Viru maakohus Marti Kuusiku esimeses kohtuastmes õigeks. Kohtuotsuse järel vabandas Kaljulaid avalikult Kuusiku ees.[109]

ÜRO julgeolekunõukogu valimiskampaania

muuda

Kaljulaid juhtis Eesti ÜRO julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks kandideerimise kampaaniat.[110][111] President avas kampaania ametlikult New Yorgi Eesti Majas 13. juulil 2017.[112] Juulis 2017 moodustas ta Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu mittealalise liikme kampaania toetamise nõukoja, mille ülesandeks oli toetada ja suunata presidendi tegevust ÜRO kampaanias.[113][111] Kaljulaid külastas kampaania raames Eesti kandidatuurile toetuse kogumiseks paljusid välisriike ja poliitilisi tippkohtumisi. Muuhulgas kohtus ta 24. septembrist kuni 4. oktoobrini 2018 toimunud töövisiidil USA-sse kahepoolselt mitmekümne riigijuhiga, käis 2018. aasta oktoobris töövisiidil Austraalias, Vanuatus, Fidžis ja Uus-Meremaal ning 2018. aasta detsembris Beninis ja Senegalis.[114]

Kaljulaidi sõnul tõi kampaania kasu nii Eesti diplomaatidele maailma parema mõistmise näol kui ka Eesti ettevõtjatele uute ärivõimaluste näol arenevatel turgudel. Samuti oli kampaania Kaljulaidi hinnangul Eestile kasulik julgeolekupoliitilises plaanis, suurendades riigi tuntust maailmas.[110] Eesti valiti ÜRO julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks aastatel 2020–2021 ÜRO Peaassambleel 7. juunil 2019 toimunud salajasel hääletusel.[115]

Kandideerimine OECD peasekretäri kohale

muuda

Augustis 2020 sai teatavaks, et Kaljulaid võib kandideerida Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) peasekretäri kohale. OECD senine peasekretär Angel Gurría oli 10. juulil 2020 öelnud, et ei kandeeri organisatsiooni juhiks järgmiseks viieaastaseks ametiajaks.[116]

1. oktoobril 2020 andis Eesti suursaadik OECD juures Clyde Kull üle dokumendid, millega Eesti esitas Kaljulaidi kandidaadina OECD järgmise peasekretäri kohale. Oma kandidatuuri tutvustuskõnes 5. oktoobril 2020 rõhutas Kaljulaid maailma digitaliseerumist, tänapäevast maksusüsteemi ja arengut keskkonnasäästlikkuse poole. Kaljulaid läbis 7. – 8. jaanuaril 2021 toimunud valimiste esimese vooru ja jäi sõelale koos seitsme teise kandidaadiga.[117]

26. jaanuaril 2021 teatas Kaljulaid kandideerimisest loobumisest. Ta nimetas põhjusena seda, et tema võimalik asumine OECD ametikohale alles pärast Vabariigi Presidendi ametiaja lõppu pole mitme OECD riigi jaoks parim lahendus. OECD senise peasekretäri Angel Gurría kolmas viieaastane ametiaeg lõppes 2021. aasta mais.[118]

Avaliku arvamuse uuringud

muuda

Vahetult pärast Kaljulaidi presidendiks saamist, 2016. aasta oktoobris toetas teda Kantar Emori küsitluses presidendina 73% küsitletutest (võrdluseks: Toomas Hendrik Ilves alustas 71%, Arnold Rüütel 74%[119] ja Lennart Meri 32%[120] toetusega). Keskmisest suurem oli toetus naiste, eesti rahvusest inimeste ja üle 35-aastaste hulgas.[119]

2017. aasta oktoobri Kantar Emori küsitluses arvas vastanutest 72,5%, et Kaljulaid on presidendi kohustustega hästi toime tulnud ja 27,5%, et halvasti. Keskmisest sagedamini andsid positiivse hinnangu naised ja eesti rahvusest inimesed, keskmisest sagedamini andsid negatiivse hinnangu EKRE ja Keskerakonna valijad.[120]

2019. aasta juunis viis Kantar Emor läbi poliitikute usaldusväärsuse uuringu. Uuringu järgi usaldas Kersti Kaljulaidi 54% Eesti elanikest, millega ta jäi Eesti poliitikute usaldusväärsuse edetabelis teisele kohale Marina Kaljuranna järel, keda usaldas 59% Eesti elanikest. Kaljulaidi usaldasid keskmisest enam noored ja kõrgharitud inimesed.[121][122]

2020. aasta 7.–9. aprilli Norstati küsitluses paluti hinnata rahulolu presidendi tegevusega koroonapandeemia ajal. Rahul oli 45% vastanutest (sealhulgas 50% eestlastest ja 25% mitte-eestlastest), 41% ei olnud rahul ja 14% ei osanud öelda. Parteide toetajatest olid presidendi tegevusega kõige enam rahul Reformierakonna (75%) ja kõige vähem rahul EKRE valijad (13%).[123][124]

2020. aasta detsembris Kantar Emori korraldatud poliitikute usaldusväärsuse küsitluses ütles 48% vastajatest, et usaldab Kersti Kaljulaidi. Sellega jagas ta pingereas koos Marina Kaljurannaga teist kohta Tanel Kiige (49%) järel. Kõige kõrgem oli Kaljulaidi usaldusväärsus alla 35-aastaste seas. Vastajatest 34% ütles, et ei usalda Kaljulaidi.[125]

Kaitseministeeriumi tellimusel regulaarselt läbi viidud riigikaitseteemaliste avaliku arvamuse uuringute raames on mõõdetud ka presidendi institutsiooni usaldusväärsust vastajate seas. Kuni 2020. aastani oli küsitluse läbiviijaks Turu-uuringute AS, alates 2021. aastast Norstat. Tulemused Kaljulaidi ametiperioodil:[126]

Täielikult/pigem

usaldab, %

Üldse/pigem

ei usalda, %

2016 oktoober 48 10
2017 märts 66 17
2017 oktoober 68 22
2018 märts 66 22
2018 oktoober 71 20
2019 märts 64 27
2019 oktoober-november 66 22
2020 september 64 28
2021 märts-aprill 58 36

Aprillis 2022 Kantar Emori läbi viidud poliitikute usaldamise uuringu järgi usaldas Kersti Kaljulaidi 46% Eesti elanikest. Sellega jagas ta teist ja kolmandat kohta Marina Kaljurannaga (46%), kõige enam usaldati Alar Karist (60%).[127]

Tunnustus

muuda

Riiklikud teenetemärgid

muuda

Aunimetused ja autasud

muuda

Isiklikku

muuda
 
Kersti Kaljulaid 2022. aasta Arvamusfestivalil

Kersti Kaljulaidi ema Lindu Kaljulaid[7] (sündinud 1941. aastal) on elukutselt arst. Lindu vanemad olid Ilmar Raudma (kuni 1935. aastani Pommer; 1912–1951) ja Alvi Raudma (Alvi Kull; 1910–1987).[142] Kersti Kaljulaidi isa Jaak Kaljulaid (1946–1998) oli riikliku elamumajanduse arenduskeskuse konsultant. Tema vanemad olid ehitusettevõtja Theodor Kaljulaid (sünninimega Theodor Klook; 1903–1983) ja Maare Margus (Maare Tammik; 1914–2004).[142] Raimond Kaljulaid on Kersti Kaljulaidi poolvend, neil oli ühine isa.[143][144]

Kaljulaid on teist korda abielus. Tal on neli last ning on ka vanaema.[145]

Abielust Taavi Talvikuga[9] on Kaljulaidil tütar ja poeg. Tütar Silja Märdla (sündinud 1988, neiupõlvenimega Silja Talvik[146]) kaitses 2017. aasta lõpul doktoritöö geodeesia valdkonnas[147][148] ja poeg Siim Talvik on lõpetanud IT Kolledži.[149]

Kaljulaidi teine abikaasa on 1991. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi raadioinsenerina lõpetanud ja Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuses sideinsenerina töötanud Georgi-Rene Maksimovski, neil on kaks poega.[147][150][151][12]

Harrastused

muuda

Rahvasport

muuda

Kaljulaid on Eesti maratonijooksu edetabelis olnud 11. kohal (2007) ja 23. kohal (2008).[20] Ta on jooksnud maratoni ajaga 3 tundi ja 52 minutit.[152]

29. jaanuaril 2017 osales ta Viljandi järvel toimunud VII Mulgi uisumaratonil 30 kilomeetri distantsil.[153]

5. jaanuaril 2017 tegi Kaljulaid kaasa Soome suurimal rahvaspordiüritusel Finlandia-hiihto. Ta saavutas 50 kilomeetri vabatehnikaga suusamaratonil naiste seas 70. koha ajaga 4 tundi 7 minutit ja 30,4 sekundit.[154]

21. juulil 2019 osales Kaljulaid esimese riigipeana Tour de France'i rahvasõidul. Ta läbis 135 km pikkuse distantsi ajaga 8 tundi 54 minutit 4 sekundit. Kaljulaid sai rahvasõidu 20. etapil osalenud 16 000 jalgratturi seas 6072. koha, naiste arvestuses 281. koha ja oma vanuseklassi naiste seas 38. koha.[155]

Koorilaul

muuda

Kaljulaid tegeleb koorilauluga. Ta alustas kooris laulmist juba keskkooli ajal.[156] Alates ülikooliajast on ta laulnud korporatsiooni Filiae Patriae naiskooris, ehkki ei võta koori tegevusest pidevalt osa ega esine kontsertidel.[156]

Luksemburgis elades laulis ta 2014. aastani sealses eesti naiste ansamblis Meloodilised Tordid. Häälerühma poolest on Kaljulaid II alt.[157]

2019. aasta juubeli-üldlaulupeol osales Kaljulaid laulupeorongkäigus ja valikkooride proovis. Sellega sai temast esimene Eesti president, kes on presidentuuri ajal lauljana üldlaulupeol osalenud.[158][159]

Seaduserikkumised

muuda

1. aprillil 1995 jäi Kaljulaid GAZ-24-10 roolis politseile vahele juhiloata sõiduga.[160]

Keeleoskus

muuda

Võõrkeeltest räägib Kaljulaid vabalt inglise keelt, suhtlustasemel prantsuse keelt ja tasemel B1 saksa keelt.[161] Soome keelt pole Kaljulaid õppinud,[161] kuid presidendiks valimise järgsel pressikonverentsil ütles ta Soome ajakirjaniku küsimusele vastates, et "räägib halba soome keelt, nagu kõik eestlased"[162]. Samal üritusel ütles ta, et tema endised kolleegid Iru elektrijaamast võivad kinnitada, et kitsas ringis on ta suuteline rääkima ka vene keeles.[163]

Varade väärtus

muuda

2022. aasta jaanuaris oli Kaljulaidi varade väärtus tema enda sõnade kohaselt miljoni ja kahe miljoni euro vahel. Koos tütrega kuulus talle Tallinnas viis üürikorterit. Lisaks kinnisvarale kuulusid talle investeeringud fondides, 5% osalus firmas Regio ja investeering kolmandasse pensionisambasse.[164]

Viited

muuda
  1. ERR (11. oktoober 2024). "EOK valis järgmiseks presidendiks Kersti Kaljulaidi". ERR. Vaadatud 12. oktoobril 2024.
  2. "Kaljulaid pääses esimese eestlasena maailma 100 mõjukaima naise hulka" menu.err.ee, 1. november 2017
  3. "KAS TAHAD TEADA: kuidas sai Kersti Kaljulaid oma nime?" Õhtuleht.ee, 3. oktoober 2016
  4. Liisa Tagel. "Segadusttekitavad perenimed: Kaljulaidi tuleb käänata, nagu Kaljulaid eelistab." Arvamus.postimees.ee, 30. september 2016.
  5. Mäekivi, Helika (11. oktoober 2016). "Kas Kaljulaiu, Kaljulaia või Kaljulaidi". Päevakera keeleblogi. Originaali arhiivikoopia seisuga 11. august 2021. Vaadatud 16. augustil 2021.
  6. Kersti Kaljulaid: elulugu. President.ee
  7. 7,00 7,01 7,02 7,03 7,04 7,05 7,06 7,07 7,08 7,09 7,10 7,11 7,12 7,13 7,14 7,15 7,16 7,17 7,18 7,19 7,20 7,21 7,22 Vedler, Sulev (8. november 2016). "Valged laigud Kersti Kaljulaidi eluloos". Eesti Ekspress. Vaadatud 17. november 2016.
  8. Kaljulaid, K. (1986) Vainurästa (Turdus ilacius) pesitsusbioloogiast Eestis, Eesti NSV Õpilaste Teadusliku Ühingu VI teaduskonverentsi teesid, Tallinn, lk. 24
  9. 9,0 9,1 9,2 Sulev Vedler, Erik Moora, Tarmo Vahter, Mikk Salu. 10 väheteada fakti meie uue presidendi Kersti Kaljulaidi kohta, ekspress.delfi.ee, 5. oktoober 2016
  10. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 17. oktoober 2022. Vaadatud 17. oktoobril 2022.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  11. Tallinna 44. Keskkooli b-klass 1976-1987 44kool.ee
  12. 12,0 12,1 Ranne, Raul (1. oktoober 2016). "Kaugest ametnikust koduseks presidendikandidaadiks. Kersti Kaljulaidi kiirmarss". Eesti Päevaleht. Vaadatud 6. oktoobril 2016.
  13. Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi vilistlased
  14. "Vilistlaskogu nimekiri Filiae Patriae saidil". Originaali arhiivikoopia seisuga 3. detsember 2017. Vaadatud 7. oktoobril 2016.
  15. 15,0 15,1 15,2 Sigrid Sõerunurk: "Terase pilguga üliõpilane, kes õiendas vastu". UT, 10. mai 2010
  16. 16,0 16,1 16,2 16,3 16,4 16,5 16,6 "Eesti Teadusinfosüsteem: Kersti Kaljulaid". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. september 2017. Vaadatud 27. septembril 2016.
  17. Raul Ranne: "TÄISMAHUS: Kersti Kaljulaid: vahel pean endalt küsima, kas ma ikka julgen." Päevaleht, 27. september 2016
  18. 18,0 18,1 Infopank.ee: Kersti Kaljulaid, vaadatud 3. oktoober 2016
  19. 19,0 19,1 19,2 19,3 19,4 Kes on Kersti Kaljulaid? Postimees, 27. september 2016
  20. 20,0 20,1 20,2 20,3 Priit Pullerits: Kersti Kaljulaid – elu Euroopas, kodu Eestis. Majandus24.postimees.ee, 7. mai 2011 (vaadatud 06.10.2016).
  21. 21,0 21,1 21,2 21,3 Euroopa Kontrollikoda: Kersti Kaljulaid, CV, vaadatud 3. oktoober 2016
  22. Kadri Paas: "Kersti Kaljulaid päästis Narva Elektrijaamad kahtlasest erastamisest." Ärileht.ee, 28. september 2016
  23. Priit Simson: "NRG tehing: Kas Kersti Kaljulaid lootis süsteemi seestpoolt parandada?" EPL.ee, 18. oktoober 2016
  24. "Eesti Teadusinfosüsteem: Riigieelarvelise rahastamise ja aruandluse metoodika mõju teadustegevuse mitmekesisusele". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. oktoober 2016. Vaadatud 8. oktoobril 2016.
  25. "The Members of the European Court of Auditors since 1977" (PDF). Originaali arhiivikoopia (PDF) seisuga 1. oktoober 2014. Vaadatud 30. septembril 2016.
  26. 26,0 26,1 "Kersti Kaljulaiu ametiaeg Euroopa Kontrollikojas lõppes, kuid ta jääb valitsuse otsustamatuse tõttu ametisse ega saa asuda Praxise juhiks. Delfi, 6. mai 2016". Originaali arhiivikoopia seisuga 31. märts 2019. Vaadatud 30. septembril 2016.
  27. Nõukogu Tartu Ülikool
  28. 28,0 28,1 "Praxise uueks juhiks valiti Kersti Kaljulaid". Praxis, 29. oktoober 2015
  29. "Praxise nõukogu uue liikmena alustas tööd Kersti Kaljulaid". Praxis, 20. juuli 2016
  30. "PRAXIS ei kiirusta Kaljulaidile asendaja leidmisega". Postimees.ee, 30. september 2016
  31. "Mart Laar ajab president Kersti Kaljulaidiga kaardiäri". Eesti Ekspress. Ekspress Group. 12. juuli 2017. Originaali arhiivikoopia seisuga 12. juuli 2017.
  32. "Arenguseire nõukoja esimeheks valiti Kersti Kaljulaid". ERR.ee, 19. september 2016
  33. "Kõrge Eesti euroametnik valiti riigikogu juurde loodud arenguseire nõukoja juhiks". Ärileht.ee, 19. september 2016
  34. "Äriregistri päring". Originaali arhiivikoopia seisuga 21. oktoober 2013. Vaadatud 11. septembril 2009.
  35. CIDOB. Biografías Líderes Políticos: Kersti Kaljulaid. 5.oktoober 2016.
  36. Raun, Alo (16. september 2011). "Parts: miks mitte esimeheks Luik, Hololei, Kaljulaid?". postimees.ee. Vaadatud 11. juulil 2022.
  37. "FOTOD ja VIDEO | Vanematekogu tegi ettepaneku esitada presidendikandidaadiks Kersti Kaljulaid" ERR, 27. september 2016
  38. Kaljulaiu seadsid presidendikandidaadiks 90 riigikogu liiget, ERR, 30. september 2016.
  39. 39,0 39,1 "Kersti Kaljulaid sai 81 häälega uueks Eesti presidendiks" ERR, 3. oktoober 2016
  40. "DELFI TÄNAVAKÜSITLUS: Kui tuntud on Kersti Kaljulaid rahva seas?" Delfi, 27. september 2016.
  41. "Kommunikatsiooniekspert Kaljulaiust: rahvale tundmatu inimene, kelle nimegagi eksitakse." Postimees, 28. september 2015
  42. "JANEK MÄGGI: Eestile otsiti presidenti justkui personalifirma kaudu." Pealinn, 3. oktoober 2016
  43. 43,0 43,1 Kersti Kaljulaid: "Minu kiri kõigile Eestimaa inimestele." Päevaleht, 30. september 2016 (vaadatud 6.10.2016)
  44. Eylandt, Otti (29. september 2016). "Kersti Kaljulaid: inimestega tuleb rääkida – igal pool toimib". Eesti Päevaleht.
  45. 45,0 45,1 Former European auditor Kersti Kaljulaid elected president of Estonia. Estonian Worlds, 3. oktoober 2016.
  46. "President Kaljulaid ei poolda Pätsile monumendi püstitamist". ERR.ee, 20. jaanuar 2017
  47. Julkaistu: ti 22.11. klo 16.00, Juontajat: Reetta Rönkä ja Heikki Valkama, Putinin lisäksi koko Venäjän hallinto pitää vaihtaa, sanoo Viron ex-presidentti Kaljulaid, areena.yle.fi
  48. Avatud Eesti Fondi Koosmeele preemia saab Kersti Kaljulaid. Delfi.ee, 09. aprill 2014 (vaadatud 6.10.2016)
  49. "Eurominutid". kuku.postimees.ee (vaadatud 28.09.2016)
  50. Avalikust teenusest 21. sajandil, president.ee.
  51. Pärn, Linda (11. aprill 2019). "Ilmus president Kaljulaidi kõnede raamat «Hoiame Eestit!»". raamatud.postimees.ee. Vaadatud 5. juulil 2023.
  52. "Otsepilt ⟩ President Kersti Kaljulaid esitleb kõnede kogumikku «Sõna on vaba»". postimees.ee. 8. oktoober 2021. Vaadatud 5. juulil 2023.
  53. Kersti Kaljulaid (15.12.2021). ""Pealtnägija": Kersti Kaljulaid uuris, kuidas Eestis rohepööre ära teha". ERR.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 23.01.2022. Vaadatud 24.01.2022.
  54. Joosep Tiks. Tulevane ajakirjanik Kersti Kaljulaid: elekter oligi põhjendamatult odav Eesti Päevaleht, 14.10.2022.
  55. Autorisarja "Kersti Kaljulaid (h)arutab" artiklid Delfi.ee, vaadatud 15.12.2022.
  56. "Leht: Kaljulaid loobus ametissenimetamise päeval jumalateenistusest". ERR.ee, 2. november 2016
  57. "President: minu kirikuskäimine poleks siiras". ERR.ee, 4. november 2016
  58. "President Kaljulaid selgitab: riiklike tähtpäevade puhul kirikus käimine ei oleks siiras olukorras, kus see pole olnud minu jaoks varem kombeks". Delfi.ee, 4. november 2016
  59. 59,0 59,1 "Kaljulaid ei osale kirikus riigijuhtidele mõeldud advendikontserdil". ERR.ee, 1.12.2016. Vaadatud 19.12.2016
  60. 60,0 60,1 60,2 60,3 "President Kaljulaid külastas Harjumaa visiidi ajal Risti kirikut". Õhtuleht.ee, 17. detsember 2016. Vaadatud 19.12.2016.
  61. Evelyn Kaldoja: "Evelyn Kaldoja: president pole usuvalguse lambijalg". Postimees.ee, 25. november 2016.
  62. Andrus Kivirähk: "Kivirähk: selge, et ühes ilmalikus riigis pole sünnis presidendile „taevastelt vägedelt” toetust anuda". EPL.ee, 5. november 2016. Vaadatud 19.12.2016
  63. Janek Mäggi: "Janek Mäggi: miks president Kersti Kaljulaid Jumalat kardab?" Postimees.ee, 17. november 2016
  64. "Sibul: presidendi käitumine tundub pigem nagu vastuolude otsimine või kristlaste jaoks oluliste väärtuste eitamine". Delfi.ee, 17.12.2016. Vaadatud 19.12.2016
  65. Tiiu Pikkur: "President Kersti Kaljulaid kohtus peapiiskop Urmas Viilmaga". Eesti Kirik, 25.11.2016. Vaadatud 19.12.2016
  66. "Urmas Viilma: president Kaljulaid saatis advendiajal jõulukaardi, mitte pööripäevakaardi". Delfi.ee, 20.12.2016. Vaadatud 21.12.2016
  67. "AASTA OODATUIM VESTLUS: Andrusega Kerstil külas (täismahus!)" Meiemaa.ee, 17. detsember 2016. Vaadatud 19.12.2016
  68. "President Kaljulaid ajalehes Meie Maa: jõul on üks vana sõna, mis seostub pööripäevaga". Delfi.ee, 17. detsember 2016. Vaadatud 19.12.2016
  69. "President Kaljulaidi tõrjuv suhtumine kirikusse hämmastab kristlasi". Estonian World Review, 17. detsember 2016. Vaadatud 19.12.2016
  70. 70,0 70,1 "Kaljulaid jättis oma ametiajal välja kuulutamata kuus seadust". ERR.ee. 04.10.2021. Originaali arhiivikoopia seisuga 24.01.2022. Vaadatud 24.01.2022.
  71. "Kaljulaid kuulutas maksumuudatused huvigruppide vastuseisust hoolimata välja". Postimees.ee, 23. detsember 2016. Vaadatud 24.12.2016
  72. Karel Reisenbuk (3. juuli 2017). "President tõmbas suhkrumaksule pidurit". Postimees.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 10. jaanuar 2020. Vaadatud 10. jaanuaril 2019.
  73. "President pöördus kaitseväe luureõiguse seaduse asjas riigikohtusse". ERR.ee. 14. juuni 2019. Originaali arhiivikoopia seisuga 6. juuni 2020. Vaadatud 11. jaanuaril 2020.
  74. 74,0 74,1 "Õiguskantsleri löök presidendile: kaitsevägi võib ohu korral tegeleda luurega". Õhtuleht. 20. september 2019. Originaali arhiivikoopia seisuga 10. jaanuar 2020. Vaadatud 11. jaanuaril 2020.
  75. Andres Einmann (19. detsember 2019). "Riigikohus rahuldas presidendi taotluse ja tunnistas kaitseväe luureseaduse põhiseadusvastaseks". Postimees.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 20. detsember 2019. Vaadatud 11. jaanuaril 2020.
  76. "President Kaljulaid: jätan kohustusliku kogumispensioni reformi seaduse välja kuulutamata, kuna see on vastuolus põhiseadusega". president.ee. 07.02.2020. Originaali arhiivikoopia seisuga 11.08.2020. Vaadatud 27.06.2020.
  77. "Riigikogu võttis pensionireformi seaduse uuesti vastu". Postimees.ee. 11. märts 2020. Originaali arhiivikoopia seisuga 27. juuni 2020. Vaadatud 27. juunil 2020.
  78. "Vabariigi President pöördus pensionireformi seadusega Riigikohtusse". president.ee. 20.03.2020. Originaali arhiivikoopia seisuga 29.06.2020. Vaadatud 27.06.2020.
  79. "President kuulutas pensionireformi seaduse välja". ERR.ee. 20.10.2020. Originaali arhiivikoopia seisuga 14.05.2021. Vaadatud 20.05.2021.
  80. "Kaljulaid jättis pääste- ja relvaseaduse muudatused välja kuulutamata". ERR.ee. 29.04.2020. Originaali arhiivikoopia seisuga 24.01.2022. Vaadatud 24.01.2022.
  81. "Vabariigi President jättis välisteenistuse seaduse muudatused välja kuulutamata". president.ee. 25.06.2020. Originaali arhiivikoopia seisuga 29.06.2020. Vaadatud 27.06.2020.
  82. "Kaljulaid jättis kollektiivlepingu seaduse välja kuulutamata". ERR.ee. 28.09.2021. Originaali arhiivikoopia seisuga 24.01.2022. Vaadatud 24.01.2022.
  83. "Встреча с Президентом Эстонии Керсти Кальюлайд". kremlin.ru. 18. aprill 2019. Vaadatud 18.04.2019.
  84. "Fotod ja video: Kaljulaid kohtus Niinistöga". ERR.ee, 20. oktoober 2016
  85. Ragnar Kond. "Fotod ja video: president Kaljulaid käis visiidil Lätis". ERR.ee, 21. oktoober 2016
  86. "President Kaljulaid Leedus: Balti riikide tihe koostöö tagab regiooni tugevuse ja turvalisuse". Delfi.ee, 26. oktoober 2016
  87. "President Kaljulaid Liibanoni suunduvale kaitseväe üksusele: mina usun teisse". President.ee, 19. oktoober 2016
  88. "President Kaljulaid Ida-Virumaal: Eesti on üks kogukond." President.ee, 28. oktoober 2016
  89. "President Jõgevamaal: avalike teenuste osutamisest koos vabakonnaga saaks uus Eesti edulugu". President.ee, 18. november 2016
  90. "FOTOD: President Kaljulaid peatus uhke sviidi asemel hoopis hostelis". Publik.delfi.ee, 18. november 2016
  91. "Vabariigi President külastab Harjumaad". President.ee, 13.12.2016
  92. "Vabariigi President külastab sel nädalal Järva- ja Viljandimaad". President.ee, 16.01.2016
  93. "President Kaljulaid külastas Pärnumaad". President.ee. 2. veebruar 2017. Originaali arhiivikoopia seisuga 11. september 2017. Vaadatud 11. veebruaril 2017.
  94. 94,0 94,1 "Vabariigi President Kersti Kaljulaid ametisseastumise tseremoonial 10. oktoobril 2016". President.ee, 10.10.2016
  95. "Vabariigi President Kersti Kaljulaid Eesti parimad ettevõtted 2016 galal 13. oktoobril 2016 Kultuurikatlas". President.ee, 13.10.2016
  96. "Vabariigi President Kersti Kaljulaid aasta põllumehe väljakuulutamisel 25. oktoobril 2016". President.ee, 25.10.2016
  97. Rebeka Põldsam (9. veebruar 2018). "Meie väike saladus". Sirp. Originaali arhiivikoopia seisuga 1. mai 2019. Vaadatud 1. mai 2019.
  98. 98,0 98,1 Urmas Jaagant (29. aprill 2019). "President Kaljulaid: mul ei olnud võimalik teistmoodi käituda". Postimees. Originaali arhiivikoopia seisuga 30. aprill 2019. Vaadatud 29. aprill 2019.
  99. Liis Velsker (27. veebruar 2017). "Presidendi kõnega samal päeval reageeris politsei 46 perevägivalla juhtumile". Postimees. Originaali arhiivikoopia seisuga 1. mai 2019. Vaadatud 1. mai 2019.
  100. Merili Nael (25. september 2017). "President kuulutas välja Istanbuli konventsiooni ratifitseerimise". ERR. Originaali arhiivikoopia seisuga 1. mai 2019. Vaadatud 1. mai 2019.
  101. Triinu Laan (16. mai 2018). "President Kaljulaid: vägivald pole pere siseasi, vaid ühiskonna probleem". Õhtuleht. Originaali arhiivikoopia seisuga 1. mai 2019. Vaadatud 1. mai 2019.
  102. "Kaljulaid heiskas naistevastase vägivalla päeva puhul Kadriorus oranži lipu". ERR. 24. november 2018. Originaali arhiivikoopia seisuga 1. mai 2019. Vaadatud 1. mai 2019.
  103. Keiu Virro (16. jaanuar 2019). "104 allkirjaga avalik kiri presidendile: vägivallatsenud Tiit Ojasoo ei tohiks olla vabariigi aastapäeva programmi lavastaja". Eesti Päevaleht. Originaali arhiivikoopia seisuga 7. juuni 2020. Vaadatud 1. mai 2019.
  104. Merike Teder "Prokuratuur: Ojasoo lõi naist kaks korda jalaga", Postimees, 14.06.2016
  105. Elisabeth Kungla (16. jaanuar 2018). "Kaljulaid: ettepanek Ojasoole ei kõnele vägivalla heakskiidust, vaid võimalusest andeks anda". Postimees. Originaali arhiivikoopia seisuga 1. mai 2019. Vaadatud 1. mai 2019.
  106. "VIDEO | President Kaljulaid lahkus Marti Kuusiku ametivande andmise ajal saalist ", Delfi, 29.04.2019
  107. "Marti Kuusiku suur saladus: peretuttavad räägivad, et uus minister on väga vägivaldne ja on kahel korral purustanud oma naise käeluu". Eesti Ekspress. 29. aprill 2019. Originaali arhiivikoopia seisuga 1. mai 2019. Vaadatud 29. aprill 2019.
  108. "Piltuudis: president kandis valitsuse vande andmisel sõnumiga dressipluusi". ERR.ee. 29.04.2019. Originaali arhiivikoopia seisuga 28.01.2022. Vaadatud 28.01.2022.
  109. "President vabandas Kuusiku ees". ERR.ee. 28.05.2021. Originaali arhiivikoopia seisuga 28.01.2022. Vaadatud 28.01.2022.
  110. 110,0 110,1 Raimo Poom, Ann-Marii Nergi (20.05.2019). "President ÜRO kampaaniast: ma ei tea, kas meid praegu enam usutaks". Eesti Päevaleht. Originaali arhiivikoopia seisuga 27.07.2020. Vaadatud 24.01.2020.
  111. 111,0 111,1 Greete Palmiste (02.10.2017). "Suur ülevaade: Kersti Kaljulaidi 364 päeva presidendina". ERR.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 24.01.2020. Vaadatud 24.01.2020.
  112. Lauri Tankler (14.07.2017). "FOTOD | President Kaljulaid käis New Yorgis Eesti ÜRO julgeolekunõukogu kampaaniat avamas". Delfi.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 24.01.2020. Vaadatud 24.01.2020.
  113. "President moodustas julgeolekunõukogu liikme kampaania toetusnõukoja". Pealinn. 24.07.2017. Originaali arhiivikoopia seisuga 24.01.2020. Vaadatud 24.01.2020.
  114. Fred Püss (26.12.2018). "GRAAFIKUD | President Kersti Kaljulaid tegi tänavu kokku 34 välisvisiiti, mis läks riigile maksma üle 420 000 euro". Delfi.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 24.01.2020. Vaadatud 24.01.2020.
  115. "Eesti sai ÜRO julgeolekunõukogu liikmeks". ERR.ee. 07.06.2019. Originaali arhiivikoopia seisuga 24.04.2020. Vaadatud 24.01.2020.
  116. Urmet Kook (21.08.2020). "Kersti Kaljulaid võib kandideerida OECD juhiks". ERR.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 20.05.2021. Vaadatud 20.05.2021.
  117. "Kaljulaid pääses OECD juhi valimisel teise vooru". ERR.ee. 19.01.2021. Originaali arhiivikoopia seisuga 20.05.2021. Vaadatud 20.05.2021.
  118. "Kaljulaid loobus OECD juhiks kandideerimisest". ERR.ee. 26.01.2021. Originaali arhiivikoopia seisuga 14.05.2021. Vaadatud 20.05.2021.
  119. 119,0 119,1 Kaljulaid alustas presidendiaega suure toetusega. Postimees, 21.10.2016
  120. 120,0 120,1 Poolehoid Kaljulaidile püsib suur. Postimees, 19.10.2017
  121. "Kantar Emor: erakondadejuhtidest usaldavad inimesed enim Kaja Kallast". ERR.ee. 10. juuli 2019. Originaali arhiivikoopia seisuga 2. aprill 2020. Vaadatud 10. jaanuaril 2020.
  122. "Poliitikute usaldamise uuring". Kantar Emor. Originaali arhiivikoopia seisuga 8. november 2019. Vaadatud 10. jaanuaril 2020.
  123. Koroonakriisis ollakse enim rahul politsei ning kõige vähem rahul presidendi tegevusega. Ühiskonnauuringute Instituut, 14.04.2020
  124. Valitsuse tegevusega koroonakriisis on rahul kõikide erakondade valijad. ERR, 15.04.2020
  125. Eesti elanikud usaldavad poliitikutest enim Tanel Kiike, Marina Kaljuranda ja Kersti Kaljulaidi. Kantar Emor, 7. jaanuar 2021
  126. Eesti kodanike hoiakud kaitseküsimustes. Kaitseministeeriumi koduleht
  127. "Eesti elanikud usaldavad kõige enam Alar Karist". Kantar Emor. 27. aprill 2022. Vaadatud 27. aprillil 2022.
  128. Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
  129. 129,00 129,01 129,02 129,03 129,04 129,05 129,06 129,07 129,08 129,09 129,10 129,11 "Tunnustused". kerstikaljulaid.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 2.02.2022. Vaadatud 2.2.2022.
  130. "Kersti Kaljulaid pälvis Saksamaa Liitvabariigi kõrgeima teenetemärgi" Postimees, 16. märts 2023
  131. "Aasta eurooplaseks valiti Kersti Kaljulaid." Postimees.ee, 9. mai 2009
  132. Avatud Eesti Fond: Koosmeele auhind. Oef.org.ee, vaadatud 9. oktoobril 2016
  133. Alo Raun: "Kersti Kaljulaid. Ebamugav sekkuja". EPL.ee, 10. detsember 2016
  134. "MÕJUKATE AJAKIRI LP vahel: Delfi ja EPL avalikustavad Eesti 2016. aasta mõjukaima inimese". Delfi.ee, 10.12.2016. Vaadatud 19.12.2016
  135. Amy Merrick (1. november 2017). "Women Who Rule the World: The 25 Most Powerful Female Political Leaders 2017". Forbes. Originaali arhiivikoopia seisuga 28.01.2022. Vaadatud 28.01.2022.
  136. "2019 Aasta mesilaste sõber on EV President Kersti Kaljulaid". Eesti Mesinike Liit. Originaali arhiivikoopia seisuga 5. august 2020. Vaadatud 10. jaanuaril 2020.
  137. "Mesinikud tunnustasid presidenti mesilaste sõbra tiitliga". maaelu.postimees.ee. 11. detsember 2019. Originaali arhiivikoopia seisuga 15. detsember 2019. Vaadatud 10. jaanuaril 2020.
  138. "Puitmaja Sõber ja Aasta Tegija". puitmajaliit.ee. 5. oktoober 2020. Vaadatud 29. aprillil 2022.
  139. "Johan Skytte medali kavalerid". Tartu Ülikool. Originaali arhiivikoopia seisuga 3.12.2022. Vaadatud 3.12.2022.
  140. President Kersti Kaljulaid võttis Tartu ülikooli aulas vastu Johan Skytte medali. Tartu Postimees, 26. november 2020
  141. Eesti LGBT Ühing (19.05.2020). "LGBT+ kogukonna eest seisjad pälvisid vikerkaarekangelase auhinna". Originaali arhiivikoopia seisuga 14.05.2021. Vaadatud 13.04.2021.
  142. 142,0 142,1 Fred Puss, Tarmo Vaher: "President Kaljulaidi sugupuu: 300 aastaga Pälli talust Kadriorgu" Eesti Ekspress, 30. august 2017
  143. Ühe perekonna tähtis nädal: Eesti uueks presidendiks võib saada äsja abielu lahutanud Raimond Kaljulaiu poolõde Delfi, 27. september 2016
  144. Kadi Viljak, "Poliitika ei sega Maria Savisaare abiellumist". Õhtuleht.ee, 1. august 2001
  145. "Kersti Kaljulaid ujub presidendiakvaariumis üksinda: nad on kõik mu seljataga olemas, mu perekond". Originaali arhiivikoopia seisuga 2. oktoober 2016. Vaadatud 29. septembril 2016.
  146. "Eesti Teadusinfosüsteem: Silja Märdla". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. oktoober 2016. Vaadatud 6. oktoobril 2016.
  147. 147,0 147,1 "Kes on Kersti Kaljulaiu salapärane abikaasa Georgi-Rene Maksimovski?". Originaali arhiivikoopia seisuga 17. september 2017. Vaadatud 29. septembril 2016.
  148. "S. Märdla doktoritöö kaitsmine". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. märts 2018. Vaadatud 19. märtsil 2018.
  149. Maarit Stepanov: "Kersti Kaljulaidi lapsed on tublid nagu emagi." Õhtuleht, 6. oktoober 2016
  150. "TTÜ lõpetajad 1918–2006". Originaali arhiivikoopia seisuga 11. august 2017. Vaadatud 29. septembril 2016.
  151. Postimees, Arter. 24. september 2016
  152. Anu Säärits: Kaljulaid: Eesti sporti tuleb eelkõige edendada laste- ja noortespordi kaudu. ERR, 28.09.2016 (vaadatud 6.10.2016)
  153. "FOTOD | President Kersti Kaljulaid osales uisumaratonil". Õhtuleht.ee, 29. jaanuar 2017
  154. "DELFI PRESIDENDIGA MARATONIL: Kersti Kaljulaid sai Finlandia-hiihtol 70. koha". Sport.delfi.ee. 5. veebruar 2017. Originaali arhiivikoopia seisuga 11. veebruar 2017. Vaadatud 11. veebruaril 2017.
  155. Gunnar Leheste (21.07.2019). "President on finišis! Kersti Kaljulaid läbis Tour de France'i raskeima etapi vähem kui 9 tunniga". sport.delfi.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 16.01.2020. Vaadatud 16.01.2020.
  156. 156,0 156,1 Ia Remmel (6. juuli 2019). "President Kersti Kaljulaid: suured ja olulised asjad kasvavad ise, ilma et peaks midagi välja mõtlema". Muusika. Originaali arhiivikoopia seisuga 16. jaanuar 2020. Vaadatud 16. jaanuaril 2020.
  157. Urmo Soonvald, Sarah Adamson (27. detsember 2019). "Kersti Kaljulaid 50. Juba õpetaja nägi, et temast saab keegi suur ja oluline". Eesti Päevaleht. Originaali arhiivikoopia seisuga 28. detsember 2019. Vaadatud 16. jaanuaril 2020.
  158. Margus Ansu (6. juuli 2019). "Piltuudis: president Kersti Kaljulaid marssis laulupeo rongkäigul tartlastega kõrvuti". Tartu Postimees. Originaali arhiivikoopia seisuga 7. juuli 2019. Vaadatud 16. jaanuaril 2020.
  159. Kristjan Järv, Ele Loonde (4. juuli 2019). "VIDEO | Kersti Kaljulaid pärast valiknaiskooride proovi: ka presidendina tahan oma kooris edasi laulda!". Delfi.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 16. jaanuar 2020. Vaadatud 16. jaanuaril 2020.
  160. Sulev Vedler, Mikk Salu, Erik Moora, Tarmo Vahter "10 väheteada fakti meie uue presidendi Kersti Kaljulaidi kohta", Eesti Ekspress 5.10.2016
  161. 161,0 161,1 "Kersti Kaljulaid paljastas oma halva omaduse: ma olen väga kärsitu inimene." Elu24.postimees.ee, 4. oktoober 2016
  162. "VIDEO PRESSIKONVERENTSILT | Kaljulaid: täna võitis kogu Eesti!." Õhtuleht, 3. oktoober 2016
  163. "Керсти Кальюлайд на пресс-конференции: сегодня выиграла вся Эстония." Rus.delfi.ee, 3. oktoober 2016
  164. Priit Pokk (23.01.2022). "Kersti Kaljulaid: ma olen varem poliitikast loobunud, kuna üks eeldus oli täitmata". Ärileht. Originaali arhiivikoopia seisuga 23.01.2022. Vaadatud 24.01.2022.

Publikatsioone

muuda

Intervjuud

muuda

Kirjandus

muuda

Välislingid

muuda
Eelnev
Toomas Hendrik Ilves
Eesti president
10. oktoober 201611. oktoober 2021
Järgnev
Alar Karis